KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprillil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-1329 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Ko

§ 132

p 3, § 133-135, kohus otsustas: PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse 11.02.2013.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,11,020623 tühistada

§ 29lg.1 p.5 alusel s.o.

väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusosalised ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis

1. aprillill 2013.a. alates kella 14.00 . Kohtu poolt tuvastatud asjaolud. 11.veebruari 2013.a. otsusega väärteoasjas nr. 2302,11,020623 PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanem Tanel Pajumaa, vaadanud läbi OG’i väärteoasja , leidis, et 01.08.2012.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt OG 03.aprillil 2011.a. Keila vallas, Harjumaal Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ,25 km juhtides mootorsõidukit tegeles juhtimise ajal toiminguga, käsitses mobiiltelefoni, mis segas juhtimist ja liikluskeskkonna tajumist, mille tõttu kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu liikunud s/a Nissan. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse, varalise kahju Danske Bank AS Eesti filiaal’le ja IS’le, tervisekahjustused KS’le, A S ’le ja A S ’le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmus-kohalt enne politsei saabumist ning ei teatanud juhtunust politseile. Väärtegu on kvalifitseeritud järgmiselt : varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine – rikutud on LE § 107, § 65 ning kvalifitseeritud on väärtegu Liiklusseaduse (vana) § 74-17 lg.1 järgi. Liiklusõnnetusest mitteteatamisega on rikutud LE § 226 p.3 sätteid, väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse (vana) § 74-31 lg.1 järgi. Juhindudes KarS § 56 lg.1, § 63 lg.3 § 5 lg.1 määras kohtuväline menetleja OG’le Liiklusseaduse § 74-17 lg.1 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut s.o. 400 eurot ja LS § 74-17 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Liiklusseaduse § 74-31 lg.1 alusel määrati OG’le karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 400 eurot ja liiklusseaduse § 74-31 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Antud karistamisotsusele esitas OG Harju Maakohtule
2. Märtsil 2013.a. kaebuse põhikaristuse suuruse ning lisakaristuse määramise osas. Kaebaja tunnistab enda väitel oma süüd ning ei vaidlusta faktilisi asjaolusid, kuid ei ole nõus määratud karistuse suuruse ning lisakaristuse pikkusega. Menetluse käigus taotles menetlusalune isik mitte määrata väärteo eest lisakaristust, kuna juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnes töökoha kaotus.OG töötab OÜ BI. , on selle osaühingu ainuke juhatuse liige ja omanik, kelle lasuvad kõik firma majanduslikud kohustused. Firma tegevus ei too suurt kasumit, seetõttu ei saa kaebaja ka juhatuse liikme tasu. Kaebaja ülalpidamisel on invaliidist abikaasa. Perekond elab Pärnumaal, linnast väljas ning see eeldab igapäevaselt sõiduki kasutamist.Samuti on OG’l endal tuvastatud püsiva töövõime kaotus 60%. Kaebaja palub pöörata tähelepanu ka sellele, et kannatanule R S on OG hüvitanud kogu kahju vabatahtlikult ning kannatanul ei ole kaebaja vastu pretensioone. Kohtu seisukoht. Kohus, tutvunud väärteotoimiku materjalidega ,kuulanud ära kaebaja kaitsja taotluse menetluse lõpetamise kohta ning kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab ,et antud väärteomenetlus tuleb lõpetada

§ 29

lg.1 p.5 alusel s.o.

§ 29

lg 1 p 5 kohaselt väärteomenet- 2 tlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis tingivad süüteo aegumise peatumise KarS § 81 järgi. KarS § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat.

§ 199

kohaselt jõustub kohtuotsus või määrus, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kohtule esitatud väärteotoimikus olevate materjalide põhjal pani OG talle süüks-arvatava väärteo toime 03.04.2011.a. Käesolevas asjas möödus seega aegumistähtaeg 02.04 2013.a. s.t ajal, kui asi oli kohtu menetluses.

§ 29

lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et väärteomenetlus OG suhtes tuleb lõpetada vastavalt

§ 29lg 1 p-le 5. Kohus juhindub Kar

S § 81 lg 3,

§ 29lg 1 p 5, § 132, p.3, § 133,§ 134, § 135.

Leili Raedla Kohtunik 3