1-13-2698 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2013.a, Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-2698 (13250100213) Koht

§ 200

lg 1 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Benno Kallas, isikukood 34611084212, xxxxxxxxx Kriminaalkorras xxxxxxxx. Tõkend: ei ole Kaitsja Vahur Krinal RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Benno Kallas

§ 200

lg 1 -

§ 25

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Benno Kallas ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Tsiviilhagi ei ole.
2. Menetluskulud Välja mõista Benno Kallaselt menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel: sundraha seoses I astme kuriteo toimepanemisega ja seda oluliselt vähendatult KrMS § 180 lg 3 alusel 200 €, kaitsjale toimiku koopiate tegemise kulud 0.45 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 57.60 €. Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Lk 1 / 3 1-13-2698 Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga
3. Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud.
4. Tõkendit ei ole kohaldatud.
5. Asitõendeid ei ole. Saata kohtuotsuse ärakiri peale jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Benno Kallast süüdistatakse selles, et tema, 03.02.2013 kella 13.00 ajal Pärnu linnas, aadressil Lai 26 asuvas korteris nr 1, tungis võõra vallasasja äravõtmise ning selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale M M, mille käigus haaras Benno Kallas esmalt käega kinni diivanil istunud M M kaelast. Seejärel tõstis Benno Kallas M M diivanilt püsti ning hakkas teda rusikaga näopiirkonda peksma. Peksmise ajal hakkas M Mn liikuma korteri välisukse poole, kuid kaotas tasakaalu ja kukkus pikali maha, jäädes põrandale kõhuli lamama. Selle peale lõi Benno Kallas M Mi kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata arvu kordi, kuid vähemalt kolmel korral jalgadega kehaja peapiirkonda. Pärast löömist hakkas Benno Kallas kompima M M taskuid, et saada kätte M Mi rahakott. Samuti üritas Benno Kallas rahakoti kättesaamiseks M M selili pöörata. Kuritegu jäi aga Benno Kallasest mitteoleneval põhjusel lõpule viimata, kuna Benno Kallasel ei õnnestunud M Mi valdusest rahakotti kätte saada. Toimepandud teoga põhjustas Benno Kallas M Me füüsilist valu ja tervisekahjustused – kinnise ninaluude murru, ninaverejooksu, silmade ümbrusesse hematoomid ja lahtise peahaava. Seega pani Benno Kallas toime

§ 200

lõike 1 ja

§ 25

lõike 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus

§ 200

lõikes 1 –

§ 25

lõikes 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Benno Kallas ei pane Lk 2 / 3 1-13-2698 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tlk 3). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada Benno Kallas

§ 200lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 lg 1,3 alusel riigituludesse: sundraha 200 €, kaitsjale toimiku koopiate tegemise kulud 0.45 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 38.40 € ja sellele lisandub ka istungi osalemise kulu 19.20 €. Ehkki sundraha suurus on kokku 800 €, siis kohus jätab sellest 600 € riigi kanda, kuivõrd isik kohtuistungil avaldas, et elab miinimumpensionist ja pärast kulutuste maha arvamist elamispinnale, jääb talle alles ca 100 €. Seetõttu kohus leiab, et on ka võimalik menetluskulusid oluliselt vähendada, kuivõrd isik valis ka kiirema ehk lihtsustatud menetluse. Indrek Nummert Kohtunik Lk 3 / 3