Obsah (4)

§ 751§ 76§ 75§ 79

1-13-135 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-135 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuu

§ 751lg 3 alusel määrati A.

Õuna elektroonilise valve kestuseks 6 kuud.

§ 751

lg 4 alusel loeti elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse A. Õuna keha külge.

§ 76lg 4 alusel määrati A.

Õuna katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 02.05.2016. Samuti kohustati A. Õuna järgima katseajal

§ 75lg-s 1, § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 9 sätestatud kontrollnõudeid.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et A. Õuna tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud. Maakohus tuvastas, et A. Õun on süüdi mõistetud Helsingi I astme kohtu poolt 30.12.2009 ning karistatud 6 aastase 8 kuulise vangistusega, seejuures on A. Õun peetud kinni 02.09.2009 ning eelvangistuses viibitud aeg on arvestatud karistusaja hulka. Seega on käesolevaks ajaks A. Õun ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. A. Õun on kriminaalkorras karistatud kuuendat korda, praegune kuritegu on seotud narkootikumide vahendamisega, varasemad kuriteod enamasti varavastased, kuid on olnud ka vägivallakomponendiga kuritegu ja seksuaalkuritegu. Varasemalt oli kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkohol ning viimase kuriteo puhul oli selleks majanduslik olukord. Seega järeldas maakohus, et varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. A. Õuna päritoluperekonda kuuluvad ema ja kaks vanemat õde. A. Õuna ema töötab lasteaias abiõpetajana, isa on surnud. A. Õun on abielus, peres on 4-aastane tütar. Peresuhted on head ja toetavad, lähedased on valmis A. Õuna vabanemisjärgselt moraalselt ja vajaduse korral materiaalselt toetama. A. Õuna lähivõrgustik on seadusekuulekas, mis maakohtu hinnangul soodustab ka A. Õuna seadusekuulekat käitumist. Maakohus tuvastas, et A. Õunal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Positiivseks luges maakohus, et A. Õun on osalenud tööhõives vangistuse ajal. Seega on näha, et A. Õunal on olemas motivatsioon oma eluviisi parandamiseks ja sõltuvusprobleemidega tegelemiseks ning ta on asunud vangistuses reaalselt sellega ka tegelema. A. Õunal on vabanemise korral garanteeritud töökoht. Vabanedes asub A. Õun elama aadressile XXX . A. Õunal esinevad probleemid tervisega, tema käib karkudega. Viru Vanglast esitatud meditsiinilistest dokumentidest tuleneb, et A. Õuna haigus kiiresti progresseerub, ta vajab neurokirurgilist ravi ja operatiivset ravi. Maakohus leidis, et arvestades A. Õuna tervislikku seisundit, lähedaste toetust, A. Õuna enda seisukohta, on alust arvata, et vangistuse kandmine on tema puhul juba oma eesmärgi täitnud. Pikemaaegsem kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse edasikandmine kinnipidamiskohas. Elektroonilise valve tähtajaks pidas maakohus otstarbekaks määrata 6 kuud. Lisaks määras maakohus A. Õunale kriminaalhoolduse ajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Samuti määrati talle kohustus asuda tööle või võtma end töötuna arvele. Määruskaebemenetluse poolte seisukohad Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse prokuröri abi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning A. Õuna tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmist. -2- Prokurör leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud. A. Õun on süüdi mõistetud

1. aastal toimepandud I astme narkokuriteo eest, s.t mitme kilo amfetamiini salakaubaveos. Tegemist on piiriülese kuriteoga, kus A. Õun on toimetanud välisriiki suures koguses narkootilist ainet, mis ohustab paljude inimeste tervist. A. Õunal puudub omandatud eriala. Kuigi A. Õunal on toetav pere ja elukoht, kuhu elama asuda, siis tuleb märkida, et tegemist on üürikorteriga, mille üürileping kehtib ainult kuni
2. a lõpuni. A. Õun on olnud varem korduvalt (6-l korral) kriminaalkorras karistatud, vaatamata sellele ei teinud ta varasematest karistustest mingeid järeldusi. Vastupidi, ta pani toime piiriülese rahvatervisevastase kuriteo ja seda kasusaamise eesmärgil. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida piiriülese narkokuritegude puhul süüdimõistetute vabastamine vangistusest poole karistuse ärakandmisel oma eesmärki. Samuti leiab prokurör, et A. Õuna ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud karistusega. Prokurör on seisukohal, et maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kuriteo asjaolud, otsustades ennetähtaegse vabastamise küsimuse peamiselt kinnipeetava positiivse iseloomustuse pinnalt. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas ning süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna käesoleval ajal alust A. Õuna ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kaitsja on esitanud ringkonnakohtule seisukoha, mille kohaselt palub ta jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Kaitsja märgib, et asjaolu, et A. Õun on süüdi mõistetud kuriteo eest teises riigis, ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Kaitsja leiab, et üürilepingu lõppemine ei tähenda, et A. Õunal puuduks elukoht. Üürilepingut pikendatakse ja A. Õunal on olemas ka oma kodu XXX kinnistu näol. Samuti toob kaitsja välja, et A. Õunal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kaitsja viitab Tartu Ringkonnakohtu määrusele nr 1-11-10673, milles ringkonnakohus on leidnud, et üksnes toimepandud kuriteo raskus ei välista ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kaitsja on seisukohal, et A. Õun kuulub vabastamisele ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega tulenevalt tema käitumisest vangistuses ning eelkõige tema tervislikust seisundist. Kui isegi vanglas tehakse operatsioon, mis pidi juba ammu toimuma ja mis paneb vangla raskesse materiaalsesse olukorda, siis kui A. Õun peab hakkama uuesti kõndima, puuduvad tal vanglas taastusravi võimalused ja nii võib ees oodata täielik invaliidistumine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu motiividega ja leiab, et A. Õuna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole A. Õuna karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel piisavalt arvestanud tema varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et positiivseks saab lugeda asjaolusid, et A. Õunal on olemas vabanedes kindel elukoht ning toetav perekond. Samuti hindab ringkonnakohus A. Õunal kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist ning vangistuses tööhõives osalemist. -3- Samas tuleb

§ 76lg 3 toodud asjaolusid hinnata kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A.

Õuna positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemat elukäiku ning kuriteo raskust. Kuigi maakohus on määruses põhjalikult kirjeldanud A. Õuna positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, märgib ringkonnakohus, et maakohus pole piisavalt arvestanud A. Õuna varasemat elukäiku. A. Õuna on kriminaalkorras 6 korda karistatud. Käesoleval hetkel kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses käitlemise ja üle riigipiiri toimetamise eest. A. Õuna on korduvalt karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, sh on ta kuritegu toime pannud ka katseajal. Sellest järeldab kohtukolleegium, et A. Õuna suhtes kohaldatud karistused ei ole avaldanud talle soovitud mõju ja motiveerinud teda seadusekuulekalt elama. Eelnevast tulenevalt ei teki ringkonnakohtul erinevalt maakohtust veendumust, et A. Õunale mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud. Käesolevaks hetkeks on A. Õun ära kandnud ligikaudu poole talle mõistetud karistusest ning tal on jäänud kanda üle 3 aasta vangistust. Arvestades A. Õunale varasemalt korduvalt mõistetud karistusi, sh vangistusi, mis ei mõjutanud A. Õuna uute kuritegude toimepanemist hoiduma, peab kohtukolleegium A. Õuna tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist poole karistusaja pealt ennatlikuks. Samuti tuleb märkida, et kuna

§ 76lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kujuneb A.

Õuna katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks – üle 3 aasta –, mida kohtukolleegium ei pea otstarbekaks. Karistuse edasise kandmise aja jooksul saab A. Õun aga kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Samuti ei pea kohtukolleegium põhjendatuks A. Õuna tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tulenevalt tema poolt toime pandud kuriteo raskusest. A. Õun kannab karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo eest, s.o mitme kilo amfetamiini käitlemise ja üle riigipiiri vedamise eest. Kohtukolleegium on seisukohal, et vabastades A. Õuna ajal, mil tal on kandmata üle 3 aasta vangistust, saab ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata ning seega on tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Seoses A. Õuna tervisliku seisundiga märgib kohtukolleegium järgmist. Tervislik seisund ei ole iseenesest isiku tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise aluseks, kui seda ei toeta muud

§ 76lg 3 sätestatud asjaolud.

Kohus, kaaludes

§ 76

lg 3 sätestatud asjaolusid, peab jõudma veendumusele, et karistus on süüdimõistetu suhtes oma eesmärgi täitnud. Kohus peab küll kaaluma ka tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, kuid seda kogumis teiste asjaoludega. Ringkonnakohus märgib, et parandamatult rasket haigust põdeva isiku võib kohus karistuse kandmiselt vabastada

§ 79lg 1 alusel. Kr

MS § 425 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel

§ 79kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.

Seega on seadusandja ette näinud karistusest vabastamiseks tervisliku seisundi tõttu

§ 76lg 3 sätestatust erineva aluse.

Kohtuistungi 21.02.2013 protokollist nähtub, et vanglal oligi plaan A. Õuna vabastamiseks tervise tõttu, kuid enne otsustati ära oodata kohtulahend ennetähtaegse vabastamise kohta (lk 33). Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kaaludes

§ 76

lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid (I astme narkokuritegu, ebaseaduslik vedu üle riigipiiri), süüdimõistetu A. Õuna isikut iseloomustavaid asjaolusid (elukoha ja toetava perekonna olemasolu), varasemat elukäiku (kriminaalkorras 6 korda karistatud, kuriteo toimepanemine katseajal), käitumist karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine, tööhõives osalemine) tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne karistusest vabastamine (tervisliku seisundi paranemine), kandmata karistuse -4- pikkust (üle 3 aasta) ei ole käesoleval hetkel põhjendatud A. Õuna tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Teda positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemat elukäiku ja kuriteo raskust ning see ei võimalda teda vabastada tingimisi ennetähtaegselt, kui karistusest on kandmata üle 3 aasta vangistust. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus prokuröri määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse ning jätab A. Õuna vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -5- Maarika Kuusk