1-12-7460/71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7460 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2013 kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Maksim Šiškini (Šiškin) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta süüdistatava Maksim Šiškini määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Viru Maakohtu 27.02.2013 otsusega tunnistati Maksim Šiškin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 61 sätteid kohaldades mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 04.11.-06.11.2011, s.o 3 päeva karistusaja hulka, ning M. Šiškini ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Maakohus mõistis M. Šiškinilt välja kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1593,60 eurot, sh sundraha 800 eurot, ekspertiisitasu 210 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot ning kaitsjatasu 583,15 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldas maakohus M. Šiškinil tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi aasta jooksul, tasudes alates märtsist 2013 igakuiselt vähemalt 132,80 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.
4. Süüdistatav M. Šiškin esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas. M. Šiškin märgib, et on mittetöötav invaliid ning tal ei ole võimalik menetluskulusid tasuda. Seetõttu palub ta end menetluskulude tasumise kohustusest täielikult vabastada.
5. Tartu Ringkonnakohtu 4.04.2013 määrusega määrati süüdistatava M. Šiškini kaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja kaitsjale anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 11.04.
6. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
8. peatüki
9. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. M. Šiškini kaebuses ei ole osundatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolule. Samuti ei ole ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks käesolevalt alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et M. Šiškini kaebus kuulub KrMS § 189 lg 3 alusel lahendamisele määruskaebe-, mitte apellatsioonimenetluses.
10. Ringkonnakohus leiab, et M. Šiškini taotlus temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude täielikult riigi kanda jätmiseks ei ole põhjendatud. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgnevalt. 5.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid osa menetluskuludest. 5.2 Käesolevas asjas on M. Šiškin taotlenud temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist, mis on aga eeltoodust tulenevalt võimatu. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude vähendamist. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid alust väita, et menetluskulude tasumine käib M. Šiškinile üle jõu. Üksnes asjaolu, et M. Šiškin on invaliid, ei tähenda, et ta ei võiks leida endale jõukohast tööd ning teenida sissetulekut, mille arvel hüvitada menetluskulud. Maakohus on niigi määranud, et menetluskulu kuulub hüvitamisele ositi ning seega ei pea süüdistatav kogu temalt välja mõistetud menetluskulude summat ühe korraga tasuma. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtu hinnangul alus M. Šiškini puhul KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks.
11. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus süüdistatav M. Šiškini kaebuse temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude vaidlustamise osas rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 2 Tiit Lõhmus