1-09-14113/98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-14113 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Al Tamme (Tamm) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Al Tamme määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. A. Tamm tunnistati Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 22 lg 2 - § 392 lg 1 järgi ning talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega karistuseks 5 aastat 8 kuud 4 päeva vangistust. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 30.03.2009 ja lõpp 04.12.
7. Viru Maakohtu 26.02.2013 määrusega jäeti A. Tamm tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohtu määruse kohaselt on A. Tamme kolm korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab reaalset vangistust teist korda. Tartu Maakohtu 27.10.2003 otsusega karistati A. Tamme vangistusega 8 aastat. Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2008 määrusega vabastati ta vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 2 aastat 5 päeva. Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusest nähtub, et uue kuriteo toimepanemises süüdistati kinnipeetavat juba enne 27.02.2009 ja ta vahistati taas 30.03.
9. Tegemist oli taas esimese astme kuriteoga, mis seekord oli seotud narkootikumidega. Käesolevaks ajaks ei ole kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest 5 aastat 8 kuud 4 päeva veel ära kandnud 4 aastat. Maakohus leidis, et arvestades kinnipeetava minevikku, toimepandud kuriteo raskust ning mõistetud liitkaristust, ei ole tema vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Maakohtu hinnangul ei suudaks kinnipeetav käitumiskontrolli nõudeid täita ja võib katseajal panna toime uue kuriteo. A. Tamm ei osanud kohtuistungil nimetada ühtegi positiivset muutust või asjaolu võrreldes eelmise kohtuistungi toimumisega 16.03.
10. Vastupidi, teda on pärast seda kahel korral karistatud distsiplinaarkorras. Kriminaalhooldusametniku eelmisest kirjalikust arvamusest nähtub, et A. Tamm on lisaks katseajal toimepandud kuriteole eiranud ka kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetav ise seda kohtuistungil ei tunnistanud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Tammel 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest käesoleval ajal kehtivad
11. Distsiplinaarkaristustest on 1 määratud seaduslikule korraldusele allumatuse eest ja 3 tööst keeldumise eest. Need näitavad maakohtu hinnangul vastavalt kinnipeetava suhtumist ametnikesse ja kinnipeetaval kriminaalsele subkultuurile omased hoiakuid. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et on keeldunud koristaja tööst, kuna see alandab tema eneseväärikust kaasvangide silmis. Arvestades tööst keeldumist ja ka kinnipeetava madalat haridust, on maakohtu hinnangul tõenäoline, et tulevikus ei ole kinnipeetaval võimalik leida tasuvat ja keerulisi teadmisi eeldavat tööd ning kuna lihttöid on kinnipeetav pidevalt keeldunud tegemast, viib see taaskord materiaalsete raskuste tekkimise ja võimalike uute kuritegude toimepanemiseni. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Tamm kuriteo toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samal ajendil on ta ka varem kuritegusid toime pannud. Ka pärast eelmist vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist oli A. Tammel olemas sama elukoht ja ka töökoht, kuid ta jätkas esimese astme kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et kuigi kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu on iseenesest positiivsed asjaolud, ei anna need antud kinnipeetava puhul alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus luges positiivseks kinnipeetava poolt erinevate programmide ja kursuste läbimise vangistuses. Maakohus tõi välja, et kui varasema Viru Vangla taotluse kohaselt oli A. Tamm avalikkusele kõrgohtlik, siis viimati esitatud taotluse kohaselt on ta nii kõrgohtlik avalikkusele kui ka ohtlik vangidele. Seega ei ole kinnipeetav vangistuses viibitud aja jooksul suutnud oma riske alandada ning tema ohtlikkuse aste on hoopis tõusnud. Järelikult ei ole riske ja ohte võimalik vähendada või maandada kriminaalhooldusalase töö käigus. Maakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et karistuse eesmärgid ei ole veel saavutatud ja positiivsed muudatused ei ole kinnipeetaval kinnistunud, kuna viimane kord on teda distsiplinaarkorras karistatud alles 14.12.
12. Kuigi vabanemine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega piirab kinnipeetava edaspidist elu ja tegevust suuremal määral, kui vabanemine ilma selleta, ei ole see antud juhul põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise puhul ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ning tema uute kuritegude toimepanemise risk on jätkuvalt kõrge. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
13. A. Tamm taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Alternatiivselt taotleb süüdimõistetu asja saatmist tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 4.
14. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud asja materjale ja esitatud tõendeid objektiivselt ning on rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi. A. Tamme hinnangul ei riivaks -2- tema vabastamine ühiskonna õiglustunnet, kuna ta on ära kandnud enamuse mõistetud karistusest. Määruskaebuse kohaselt on A. Tamm oma varasemad kuriteod hukka mõistnud ning tal on vabaduses elukoht, pere, töökoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. A. Tamm ei nõustu maakohtu distsiplinaarkaristusi puudutavate järeldustega, kuna vangla iseloomustuse kohaselt ei poolda ta kuritegelikku käitumist ja suhtub ametnikesse korrektselt. A. Tamm toob määruskaebuses välja vangla iseloomustuses märgitud positiivsed asjaolud. A. Tamm märgib, et vanglas teiste kinnipeetavatega suhtlemine ei tähenda seda, et ta hakkaks seda tegema ka vabaduses. Süüdimõistetu ei nõustu ka maakohtu määruses märgituga tema kõrgohtlikkuse kohta ning leiab, et vastav järeldus on motiveerimata. A. Tamm märgib, et kohus on varasemalt distsiplinaarkorras karistatud isikuid vabastanud ja leiab, et tema vabastamata jätmine oleks kohtupraktikat arvestades ebavõrdne kohtlemine. Süüdimõistetu analüüsib määruskaebuses ka põhiseadust, erinevaid õigusakte, Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu lahendeid ning leiab, et neis esitatud seisukohti järgides tuleks ta ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vangistusest vabastada. Määruskaebuse kohaselt toetavad nii vangla kui ka prokurör A. Tamme ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt on A. Tamm sotsiaalprogrammides osalemisega oma kuritegude toimepanemise riske maandanud, kahetseb toimepandut ja soovib vabanedes õiguskuulekalt elada, käia tööl, tasuda võlanõudeid ja olla perekonnale toeks. Vastus määruskaebusele
15. Ringkonnakohus tegi 05.04.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 12.04.
16. Prokurör määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A. Tamme vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on A. Tamme tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea seetõttu vajalikuks neid tervikuna korrata, märkides vastuseks määruskaebusele järgnevat.
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Tamme määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Tamme tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu väited maakohtu otsustuse ebaobjektiivsusest ja vastuolust kohtupraktikaga põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses väljatoodud elektroonilise valve alla vabastamise formaalsete eelduste täitmine, vangistuses õppimine ja sotisaalprogrammide läbimine, lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda ning vabanemisel elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu ei ole A. Tamme ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad ega iseloomusta tema käitumist ja hoiakuid tervikuna. 7.
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kõiki A. Tamme määruskaebuses väljatoodud positiivseid asjaolusid juba arvesse võtnud ning leidnud õigesti, et A. Tamme varasem elukäik ja õigusvastane käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus leiab samuti, et A. Tamme poolt eelmise ennetähtaegse vabastamise järel katseajal uue esimese astme kuriteo toimepanemine, korduv kriminaalkorras karistatus (varavastaste kuritegude ja ka röövimise eest), ja distsiplinaarkaristuste olemasolu vangistuses viitavad sellele, et A. Tamme puhul on vabaduses uute kuritegude toimepanemise risk kõrge ning te ei suudaks kriminaalhoolduse nõudeid järgida. -3-
20. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Tamm tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ja tema määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -4- Mati Kartau