1-11-4511/50

1-11-4511 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4511 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Veljo Ahase (Ahas) ja tema kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Veljo Ahase ja tema kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 76 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 12 eurot 80 senti, advokaat Valli Murdele tema poolt Veljo Ahasele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Veljo Ahaselt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 76 eurot 80 senti riigituludesse.
7. Veljo Ahasel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Veljo Ahas 1-11-4511, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Tartu Maakohtu 15.03.2013 määrusega jäeti Veljo Ahas temale Rapla Maakohtu 20.01.2004 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V. Ahas on süüdi tunnistatud Rapla Maakohtu 20.01.2004 otsusega nr 1-140/03 (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2004 otsusega) KarS § 121 ja § 141 lg 2 p 3 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 alusel 10 aasta 6 kuu vangistusega. V. Ahase karistusaeg algas 22.02.2003 ja lõpeb 21.08.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu
11. Maakohus leidis, et V. Ahas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus on seisukohal, et V. Ahase tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid puudub küllaldaselt materiaalset alust. V. Ahasel ei ole kindlat elu- ja töökohta. Seetõttu puudub tal vabanemisel elatusallikas. Tal puudub ka laiapõhjaline sotsiaalne võrgustik. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimuse lahendamisel on V. Ahase puhul määrav tema varasem karistatus samasuguste isikuvastaste seksuaalset enesemääratlemist kahjustavate kuritegude eest. Ka karistuse kandmise ajal on tal distsiplinaarkaristused. Seega kuriteo asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ja varasemad eluviisid ei võimalda V. Ahase vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldus on tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral KarS § 76 lg 4 järgi kohustuslik. Käitumiskontrollile allutamine paneb V. Ahase raskemasse olukorda kui karistuse lõpuni kandmine. Maakohtu hinnangul hetkel olemasolevad asjaolud, vaimuliku ja kiriku koguduse toetus ning võimalus elama asuda Haapsalu Tööotsijate Ühingu rehabilitatsioonikeskusesse Tallinnas, jäävad V. Ahasele alles ka karistuse lõpuni kandmise korral. Vanglas on V. Ahasel pooleli sotsiaalprogramm, millest tal on võimalik veel omandada oskusi paremaks resotsialiseerumiseks. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
12. Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebused V. Ahas ja tema kaitsja. 3.1 V. Ahas taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. V. Ahas väidab, et töökoha puudumine ei tohiks olla takistuseks tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel, kuna vanglas olles ei saa tööd otsida. Maakohus tugines otsuse tegemisel kuriteo asjaoludele, mis on toime pandud 10 aastat tagasi ja alkoholijoobes. Ta leiab, et seda ei saa võrrelda tema praeguse eluviisiga, sest nüüd on ta leidnud enda jaoks usu. V. Ahas toob välja, et tema varasemad kuriteod ei ole olnud vägivaldsed. V. Ahas leiab, et maakohus ega vangla pole arvestanud, et vabanedes hakkab ta saama invaliidsuspensioni ning jätkab raviga, mida ta vangistuses saab. Teda positiivselt iseloomustavateks asjaoludeks on veel erialaõppe „Väikeettevõtlus“ läbimine ning soov teha tööd ja tasuda hagisid. Lisaks on tal olemas sotsiaalne võrgustik ja sissetulek. Prokuröri seisukoht on põhjendamatu. Vangla distsipliinist ei pea V. Ahas kinni, kuna ta pole sellega nõus. Määruskaebuse esitaja märgib, et talle mõistetud 10-aastasest karistusest on jäänud kandmata vaid 6 kuud, mistõttu jääb talle selgusetuks, kuidas on tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. V. Ahas lubab täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. -2- V. Ahas vaidlustab maakohtu määrust ka osas, millega teda kohustati tasuma menetluskulusid ositi 6 kuu jooksul, arvestades kinnipeetava karistuse kandmise ajaga. V. Ahas vabaneb 21.08.2013 ning leiab, et kuu aega pärast vabanemist menetluskulude tasumiseks on liiga lühike aeg. V. Ahas märgib määruskaebuses, et soovib osaleda ringkonnakohtu istungil ning palub vabastada teda riigilõivust. Täiendavalt esitas V. Ahas 15.04.2013 dateeringut kandva kaebuse lisa, milles põhiliselt kordab oma määruskaebuses esitatud seisukohti. Ta rõhutab veelkord, et ei saa vanglas sellist ravi, mis aitaks tal ennast kontrolli all hoida ja sellest tulenevad tal ka võimalikud distsipliinirikkumised. Ta ei ole nõus vangla iseloomustusega ja leiab, et vangla ei soovi tema ennetähtaegset vabastamist seetõttu, et tahab ka edaspidi tema tervist kahjustaval viisil teda taga kiusata. Ta soovib, et vangla võimaldaks talle tööd ja tagaks tema julgeoleku. 3.2 V. Ahase kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning V. Ahase tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kaitsja leiab, et maakohus vaatas V. Ahase tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust läbi ühekülgselt, omistades liiga suurt tähtsust tema kriminaalsele minevikule. Kohus oleks pidanud pöörama rohkem tähelepanu V. Ahase isikule. Kaitsja toob välja, et V. Ahas on saanud lapsepõlves raske peatrauma. Tal on diagnoositud alaareng, mistõttu õppis erikoolis. Viimased kaks aastat on ta olnud arvel psühhiaatri juures, kes soovitas V. Ahasel vabanemisel tingimata pöörduda psühhiaatriahaiglasse varem määratud ravi jätkamiseks. Praegusel ajal vormistatakse V. Ahasele invaliidsus vaimse tervise häirituse pärast. Tal esinevad tasakaaluhäired, mille tõttu ei lubata teda vanglas tööle. V. Ahasele on määratud rahustid, mida ta regulaarselt tarvitab, kuna teadvustab nende tarvitamise vajadust. Kaitsja märgib, et V. Ahase psüühiline seisund ei ole stabiilne. Ta ärritub ruttu, muutub nutuseks. Ta kurdab väsimuse üle vangistuse kandmisest. V. Ahas kinnitab, et kõik tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlused on tingitud tema suutmatusest kannatada kaaskinnipeetavate negatiivset käitumist. Kõik vangistuse kandmise aastad nad alandavad ja piinavad V. Ahast tema poolt toimepandud kuritegude tõttu. Maakohus oleks pidanud arvestama, et V. Ahas püüab korraldada oma edaspidist elu. Ta kuulub Adventistide kogudusse ja soovib vabanemisel asuda elama kogudusele kuuluvasse majja. V. Ahasel on Raplamaal ema ja vennad, kuid ta ei soovi nende juurde elama asuda, kuna nad tarvitavad pidevalt alkoholi ja panevad toime seaduserikkumisi. Sellest nähtub, et V. Ahas suudab adekvaatselt hinnata oma lähedaste ebaseaduslikku käitumist. V. Ahas on vangistuses läbinud kõik sotsiaalprogrammid, omandas vangistuse ajal keskhariduse ning õpib käesoleval hetkel kutsekoolis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus, tutvunud kaugkohtuistungi protokolli, maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V. Ahase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V. Ahase puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohus tugines toimiku materjalidele ja kaugkohtuistungi käigus saadud informatsioonile (lk 11-12). Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. -3-
14. Kohtukolleegium soostub maakohtuga, et V. Ahase varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. V. Ahast on kriminaalkorras neli korda karistatud, sh on ta toime pannud seksuaalkuritegusid. Käesoleval hetkel kannab ta karistust vägistamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Seega iseloomustab V. Ahast raskete kuritegude toimepanemine ning suutmatus õppida talle mõistetud karistustest. Samuti on oluline asjaolu, et V. Ahas ei ole karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt. Materjalide kohaselt on tal 28 kehtivat distsiplinaarkaristust, muuhulgas on teda karistatud korduvalt vanglaametnike korralduste eiramise, kaaskinnipeetavate suhtes füüsilise vägivalla kasutamise ning tubakatoodete hoidmise eest. Rohked distsiplinaarrikkumised vangistuses viitavad kohtukolleegiumi hinnangul asjaolule, et V. Ahasele mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärki täitnud. Määruskaebustes esitatud väited, et V. Ahasele vangla kord ei meeldi ning teised kinnipeetavad kohtlevad teda halvasti, ei õigusta vanglaametnike korralduste eiramist ning füüsilise vägivalla kasutamist teiste suhtes.
15. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka V. Ahast positiivselt iseloomustavate asjaoludega – vaimuliku ja kirikukoguduse toetus, sotsiaalprogrammis osalemine –, ent sellele vaatamata on maakohus leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtul ei tekkinud V. Ahast iseloomustava informatsiooni pinnalt piisavat veendumust süüdimõistetu seaduskuulekale teele asumise osas. Ringkonnakohus hindab V. Ahase puhul ka osalemist psühhiaatrilises ravis ning keskhariduse ja kutsehariduse omandamist, kuid sellegipoolest soostub maakohtu hinnanguga.
16. Ringkonnakohus arvestab ka kaitsja poolt esitatud asjaoludega, et V. Ahasel oli lapsepõlves raske peatrauma ning tema psüühiline seisund ei ole stabiilne. Samas ei pea kohtukolleegium neid asjaolusid piisavaks isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks olukorras, kus teised KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolud seda ei võimalda. Materjalidest nähtuvalt saab V. Ahas vangistuses psühhiaatrilist ravi, mis avaldab talle positiivset mõju. Seega on V. Ahasel võimalus vangistuse edasise kandmise jooksul jätkata raviga ja kinnistada positiivseid hoiakuid. Kui aga haigus süveneb ja tegemist on karistuse kandmise ajal parandamatult raske haigusega, siis neid küsimusi lahendatakse KrMS §-s 425 sätestatud korras.
17. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid V. Ahast vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
18. V. Ahas on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määrust ka osas, millega KrMS § 180 lg 3 alusel määrati menetluskulude, s.o kaitsjatasu 57,60 eurot tasumine ositi 6 kuu jooksul arvestades kinnipeetava karistuse kandmise ajaga. V. Ahas on seisukohal, et tal jääb pärast vangistusest vabanemist liiga lühike aeg menetluskulude tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude ositi tasumine 6 kuu jooksul on põhjendatud. V. Ahas on maakohtu 15.03.2013 kaugkohtuistungil märkinud, et ta saab tasuda menetluskulusid pärast vabanemist, kui saab vabanemisfondist raha. Maakohus on sellega arvestanud ja võimaldanud V. Ahasel maksta menetluskulusid ositi, sh pärast vabanemist.
19. V. Ahas avaldas määruskaebuses soovi osaleda ringkonnakohtu istungil. KrMS § 390 lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses, kui sama paragrahvi lõikes 4 või 41 ei ole sätestatud teisiti. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise arutamise osas KrMS § 390 lg 4 ja 41 suulist menetlust ette ei näe, seega vaatas ringkonnakohus esitatud määruskaebused läbi kirjalikus menetluses. -4-
20. Seoses V. Ahase taotlusega vabastada teda riigilõivust, märgib ringkonnakohus, et kriminaalmenetluses määruskaebuste esitamisele riigilõivu ei kohaldata.
21. V. Ahas peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 76,80 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest.
22. Eelnevast lähtuvalt jätab määruskaebused rahuldamata. Mati Kartau ringkonnakohus Tiit Lõhmus -5- maakohtu määruse muutmata Maarika Kuusk ja