1-10-3252/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-3252 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Aleksei Kostjanovi (Kostjanov) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Kostjanovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu 30.04.2010 otsusega tunnistati Aleksei Kostjanov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud 28 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.04.2010 ja lõpeb 24.04.
5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 24.12.
7. Tartu Maakohtu 27.03.2013 määrusega jäeti A. Kostjanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Süüdimõistetu A. Kostjanov on käesolevaks ajaks muuhulgas esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas maakohtu arvates süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda A. Kostjanovit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 2.2 A. Kostjanovi isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Seega on A. Kostjanov olnud kuritegelikult üsna aktiivne. Olles 20.02.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi karistatud tingimisi vangistusega, pani A. Kostjanov katseajal toime uue kuriteo, mille eest karistati teda Harju Maakohtu 15.12.2006 otsusega. Olles Harju Maakohtu 14.05.2009 otsusega mõistetud vangistuse ära kandnud, pani A. Kostjanov lühikese aja jooksul pärast vanglast vabanemist toime uue raske rahvatervisevastase kuriteo. Ka hoidus A. Kostjanov kohtumenetlusest kõrvale, mistõttu tuli ta kuulutada tagaotsitavaks. Selline A. Kostjanovi varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. 2.3 Ka ei ole A. Kostjanov suutnud õiguskuulekalt käituda karistuse kandmise aja jooksul. A. Kostjanovil on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Arvukate kehtivate distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et A. Kostjanov pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelvalve tingimustes. Ka puudub A. Kostjanovil vabanemisel kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise korral hädavajalik eeltingimus. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt ei ole kindel A. Kostjanovi elamaasumise võimalikkus Loksa Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskusesesse. Erinevalt enne kohtumenetluse algust esitatud andmetest tulevase elukoha kohta avaldas A. Kostjanov 13.03.2013 kohtuistungil, et soovib elama asuda tuttava S.D. juurde aadressile XXX . Kohtu nõudel kontrollis Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakond A. Kostjanovi elamaasumise võimalikkust nimetatud aadressile. Kriminaalhooldusosakonna 21.03.2013 vastusest kohtu järelepärimisele selgub, et S.D. ei ole nimetatud eluruumi omanik, vaid üürnik (omanikuks on Tallinna linn). Linnavalitsuselt nõusolekut A. Kostjanovi elamaasumiseks S.D. i juurde keegi taotlenud ei ole. Peale selle ei võimaldanud S.D. ka kriminaalhooldusametniku poolt elukohakontrolli läbiviimist eluruumi asukohas. Seega ei ole kohtu arvates tõendatud A. Kostjanovi elamaasumise võimalikkus ka aadressile XXX . 2.4 27.03.2013 kohtuistungil avaldas A. Kostjanov soovi asuda vabanemise korral elama hoopis tuttava S.G. juurde aadressile XXX . Selle väite kontrollimine eeldanuks teistkordselt asja arutamise edasilükkamist, mida maakohus ei pidanud aga põhjendatuks. Süüdimõistetul oli juba varem kahel korral võimalik esitada andmeid oma tulevase elukoha kohta, mida kriminaalhooldusosakond ka kontrollis. A. Kostjanovi poolt iga kord erineva aadressi avaldamist hindas maakohus pahatahtlikuks asja lahendamisega venitamiseks. 2.5 A. Kostjanovit positiivselt iseloomustava asjaoluna arvestas maakohus, et ta on läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni ja mitu sotsiaalprogrammi, osalenud vangistuse kandmise ajal majandustöödel ja riigikeele õppes. Ent need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus.
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Kostjanov, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 A. Kostjanov märgib, et maakohtu istungil tekkis küsimus sellest, kus ta hakkab elama, kui ta ennetähtaegselt vabastatakse. Kuna A. Kostjanovi iseloomustuses, mis on koostatud vangla poolt, on märgitud, et pärast vabanemist tahab ta minna Loksa Rehabilitatsioonikeskusesse, soovib A. Kostjanov pöörata tähelepanu sellele, et iseloomustuse koostamise hetkel töötas Loksa keskus täiesti normaalselt. A. Kostjanov kirjutas neile kirja, et ta võetaks keskusesse vastu. Samuti ta helistas sinna ning leppis töötajaga kokku, kes lubas, et teatab vanglale, et nad on nõus A. Kostjanovit vastu võtma. Kui jõudis kätte istungiaeg, tuli välja, et Loksa keskus enam finantside puudumise tõttu ei tööta. Seejärel nimetas A. Kostjanov võimaliku elukohana aadressi, kus elavad tema õde T. D. ja tema abikaasa S.D. ja viimase telefoninumbri. Kohtuistungil ei teadnud A. Kostjanov veel, et õe abikaasa S.D. 2 elab aadressil XXX ja see tuba on linna oma ning S.D. il ei ole õigust teda sinna elama võtta. Tegelikult ei tahtnudki A. Kostjanov oma õe ja tema mehe aadressi nimetada, kuna ei soovi suhelda inimestega, kellel on kriminaalne minevik. Tol hetkel kohtus tahtis A. Kostjanov nimetada oma sõbra S.G. i aadressi, kellega ta kasvas koos ühes majas. Ta on väga hea inimene, kellel on oma ehitusfirma. S.G. on nõus teda enda juurde tööle võtma ja elamispinnaga aitama ehk on nõus A. Kostjanovi enda juurde võtma. Kohtus ei saanud A. Kostjanov kohe oma sõbra aadressi nimetada, kuna sõber oli ära ja A. Kostjanov ei teadnud, millal ta tagasi tuleb. Seetõttu ta ütleski oma õe ja tema mehe aadressi.
9. Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2013 määrusega määrati süüdimõistetu A. Kostjanovi määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 18.04.
10. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Kostjanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Kostjanovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Kostjanovit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures nähtub maakohtu määrusest, et kindla elukoha puudumine oli vaid üks asjaoludest, mis välistas kohtu hinnangul A. Kostjanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Lisaks ei võimaldanud maakohtu arvates A. Kostjanovit ennetähtaegselt vabastada tema isik, varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Nimetatud asjaolude osas pole maakohtu argumente määruskaebuses aga vaidlustatud. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et üksnes kindla elukoha omamine (kui uskuda A. Kostjanovi kaebuses kinnitatut) ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks.
13. Maakohus on asjakohaselt arvesse võtnud, et A. Kostjanovit on kokku seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning senini tema suhtes kohaldatud karistuslikest meetmetest pole ükski suutnud panna teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tähelepanu väärib, et A. Kostjanovit on karistatud ka tingimisi vangistusega, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. Käesoleva vangistuse aluseks oleva raske rahvatervisevastase kuriteo pani A. Kostjanov toime lühikest aega pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. Ka hoidis A. Kostjanov kõrvale kohtumenetlusest, mistõttu ta kuulutati tagaotsitavaks. Samuti ei ole A. Kostjanovi käitumine vangistuses olnud õiguskuulekas, millest annavad tunnistust kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodud asjaoludel jagab ringkonnakohus maakohtu kahtlusi A. Kostjanovile uue määratava katseaja edukusest, mistõttu ei pea põhjendatuks A. Kostjanovit käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
14. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Kostjanovit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 3
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Paavo Randma