1-07-2311/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-2311 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Maksim Medvedevi (Medvedev) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Maksim Medvedevi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Maksim Medvedev tunnistati Viru Maakohtu 11.05.2007 kohtuotsusega süüdi KarS § 113 ja § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.09.2006 ja lõpeb 13.09.
5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 2.03.
7. Viru Maakohtu 22.03.2013 määrusega jäeti M. Medvedev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on teda karistatud kahel korral (alkoholiseaduse rikkumise ja joobes juhtimise eest). Vanglakaristust kannab samuti esimest korda. M. Medvedev kannab karistust raske esimese astme isikuvastase kuriteo, s.o teise inimese tapmise ja lisaks kehalise väärkohtlemise eest. Viru Maakohtu 11.05.2007 kohtuotsusest nähtub, et ühise alkoholitarbimise ajal tekkinud sõnavahetuse käigus tungis kinnipeetav kannatanule kallale, lõi teda korduvalt rusikate ja põlvega näkku ja kehasse, tekitades peksmisega kannatanule eluohtlikud ja surma põhjustanud kehavigastused. Peale selle lõi kinnipeetav korduvalt ka teist kannatanut, kes püüdis teda takistada kannatanut peksmast, rusika ja jalaga näkku, tekitades kannatanule löömisega tervisekahjustuse. 2.2 Positiivsete asjaoludena võttis maakohus arvesse, et M. Medvedevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta töötab Viru Vangla tootmistöödel. Vangistuse jooksul on M. Medvedev läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanedes on M. Medvedevil võimalik esialgu asuda elama õe N.M. juurde aadressile XXX . Samuti on kinnipeetaval võimalus pärast vabanemist asuda omaette elama aadressile XXX . Tegemist on õele N. M kuuluva 3-toalise korteriga, kus on elektriküte, võimalus sisse ehitada ahiküte. Korter on tühi, elanikke sees ei ole. M. Medvedev omab sissekirjutust XXX . Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Õde N. M on nõus aitama M. Medvedevit emotsionaalselt ja materiaalselt oma võimete piires. 2.3 Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades M. Medvedevi poolt toime pandud kuritegude asjaolusid (raske isikuvastane kuritegu), tema varasemat käitumist (väärteokaristused AS § 70 ja LS § 7419 alusel) ja võimalusi vabaduses (kindla töökoha puudumine), ei ole maakohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoht ja arvatavasti ka lähedaste (õe) toetus. Ka kuriteo toimepanemise ajal oli süüdimõistetul kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal rasket isikuvastast kuritegu toime panna. Kohus arvestas ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Veel leidis maakohus, et M. Medvedevi vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Medvedev, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 M. Medvedev leiab, et on teinud kõik endast oleneva, et teha võimalikus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Tal on olemas kindel elukoht ning teda toetab õde oma perega. Samuti on M. Medvedev otsustanud loobuda alkoholist, sest toimepandud kuritegu sai alguse just alkoholi tarvitamisest, millest kujunes välja olmetüli. M. Medvedev möönab ka alkoholi tarvitamisest tingitud väärteokaristust seitsme aasta eest. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Vägivallast turvalisuseni ning ka ise jõudnud järeldusele, et alkohol ei ole tema jaoks. 3.2 M. Medvedev soovib juhtida kohtu tähelepanu sellele, et tegemist on tema esimese karistusega. Ka antud kuritegu ei olnud tahtlik, vaid tegemist oli olmeprobleemidest välja kasvanud tüliga, mille soodusteguriks oli alkohol. Samuti ei ole M. Medvedevil ühtegi distsiplinaarkaristust. Kogu vangistuses viibimise aja on M. Medvedev olnud hõivatud erinevate tegevustega: 2008-2010 omandas tisleri eriala, pärast mida läks tööle vangla puidutööstusesse. M. Medvedev ei arva, et tal tekiks vabaduses töökoha leidmisega raskusi. Samuti märgib, ta, et sissetuleku puudumist ei saa käsitleda tema puhul uue kuriteo toimepanemise riskitegurina, kuivõrd tema kuritegu polnud toime pandud materiaalse kasu saamiseks. 3.3 M. Medvedev mõistab oma kuriteo tõsidust, kuid leiab, et ennetähtaegse vabanemisega kaasnev kriminaalhooldus aitaks tal järk-järgult harjuda eluga vabaduses. Samuti puudub kohtul alus arvata, et M. Medvedev ei tuleks kriminaalhoolduse nõuete täitmisega toime, kuna tema suhtes ei ole seda varasemalt kohaldatud.
9. Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2013 määrusega määrati süüdimõistetu M. Medvedevi määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta 2 seisukohtade esitamiseks aega kuni 18.04.
10. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et M. Medvedevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on M. Medvedevi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et M. Medvedevit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures on maakohus arvestanud ka määruskaebuses esile toodud positiivsete asjaoludega (kehtivad distsiplinaarkaristused M. Medvedevil puuduvad, tal on olemas kindel elukoht ja õe toetus, vanglas on ta omandanud tisleri eriala ning töötanud tootmistöödel), kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, õigustamaks M. Medvedevi ennetähtaegset vabastamist. Täiendavaid asjaolusid, mida maakohus poleks otsuse langetamisel arvesse võtnud ning mis õigustaksid M. Medvedevi ennetähtaegset vabastamist, määruskaebuses esitatud ei ole.
13. Maakohus on asjakohaselt arvesse võtnud, et M. Medvedev kannab karistust väga raske esimese astme isikuvastase kuriteo, s.o teise inimese tapmise, ning samuti kehalise väärkohtlemise eest. Ringkonnakohtu hinnangul peab kohus niivõrd raske kuriteo toime pannud isikute tingimisi ennetähtaegsesse vabastamisesse suhtuma erilise ettevaatusega, kuivõrd uue kuriteo toimepanemise riskide maandamata jätmisel on isikust lähtuv oht väga kõrge. Samuti on raskete kuritegude toimepanemises süüdimõistetute karistamise vastu suurem avalik huvi ja seega kannab karistus lisaks selle eripreventiivsele eesmärgile ka laiemat üldpreventiivset eesmärki, s.o signaali saatmist ühiskonnale, et riik ei suhtu kurjategijate karistamisesse kergekäeliselt ning igale süüteole järgneb kohane karistus. Lisaks sellele, et kohtul pole käesolevaks ajaks tekkinud veendumust, et kantud karistus on M. Medvedevi puhul oma eesmärgi täitnud, leiab ringkonnakohus, et vabastades M. Medvedevi vangistusest pea poolteist aastat enne karistusaja lõppu, saaks ühiskonna õiglustunne riivata.
14. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on kohus seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustaksid süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid M. Medvedevit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Paavo Randma