4-13-1145/7

4-13-1145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-1145 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Ksenija Babkova väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus, millega peatati täitemenetlus nr 169/2013/153 kolmeks kuuks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku Ksenija Babkova määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 196 lg 2 ringkonnakohus määras:
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. aprilli 2013 määrus väärteoasjas nr 4-13-
6. Määrata Ksenija Babkovale väärteoasjas nr 2440,12,008768 määratud rahatrahvi 600 eurot tasumine osade kaupa alates käesoleva määruse jõustumisest kuue kuu jooksul, s.o igakuiselt mitte vähem kui 100 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.
7. Rahuldada Ksenija Babkova määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud
8. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseiosakonna 09.11.2012 otsusega väärteoasjas nr 2440,12,008768 määrati Ksenija Babkovale karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 kvalifitseeritava teo toimepanemise eest rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Otsus jõustus 06.12.
10. 28.02.2013 esitas K. Babkova Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse nr 169/2013/153 peatamiseks ning rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks. K. Babkova põhjendas avaldust sellega, et temal puudub tuluallikas, mis võimaldaks koheselt rahuldada võlausaldaja nõuet ning palub pikendada trahvi tasumise tähtaega 12 kuuks alates kohtulahendi tegemisest. Avaldusele on lisatud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tõend nr 1026 ning Swedbanki konto väljavõte. Kohtutäiturite infosüsteemist (TÄITIS) nähtub, et K. Babkova suhtes on algatatud täitemenetlus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseiosakonna 09.11.2012 otsuse alusel trahvi summas 600 eurot sissenõudmiseks. Täitemenetlus on Narva kohtutäitur Terje Tšapise menetluses täiteasjas nr 169/2013/
11. Esimese astme kohtu määruse sisu
12. Maakohus rahuldas K. Babkova taotluse osaliselt ning peatas täitemenetluse nr 169/2013/153 kolmeks kuuks, s.o kuni 01.07.
13. Muus osas jättis maakohus K. Babkova taotlus rahuldamata. Maakohus tuvastas, et K. Babkova on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Maakohus arvestas asjaoludega, et võlgnik õpib praegu Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, ta ei tööta, elab vanemate ülalpidamisel ning tal puudub tuluallikas, mida kinnitavad kohtule esitatud dokumendid. Sellest tulenevalt rahuldas maakohus K. Babkova taotluse osaliselt ning peatas täitemenetluse nr 169/2013/153 kolmeks kuuks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
14. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse menetlusalune isik K. Babkova, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega rahuldada taotlus trahvi tasumise tähtaja pikendamiseks 12 kuuks. 4.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud nii materiaal- kui protsessiõigust. K. Babkova viitab TsMS § 478 lg-le 1, mille kohaselt hagita menetluse lahend on kohtumäärus. Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti viitab määruskaebuse esitaja TsMS § 661 lg-le 2, mis sätestab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Sellest järeldab K. Babkova, et maakohus on ebaõigesti viidanud vaidlustamise võimalusele 10 päeva jooksul. 4.2 Määruskaebuse esitaja viitab TMS §-le 45 ja on seisukohal, et täitemenetluse läbiviimisel tuleks arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muuhulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. K. Babkova leiab, et trahvi tasumine igakuiselt summas 200 eurot on ebamõistlikult koormav tema jaoks, kuna tal puudub sissetulek. Viru Maakohtule esitati dokumendid, mis kinnitavad asjaolu, et K. Babkoval puudub tuluallikas. Maakohus ei ole põhjendanud, miks trahvi tasumise tähtaja pikendamine on võimalik vaid 3 kuuks, kui nõude täitmine toimub sisuliselt kolmandate isikute (võlgniku vanemate) poolt. Seega ei arvestanud maakohus piisavalt tähtsust omavaid asjaolusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning rahuldada K. Babkova määruskaebus osaliselt. Ringkonnakohus peab põhjendatuks määrata rahatrahvi 600 euro tasumist osade kaupa igakuiselt 6 kuu jooksul, motiveerides oma seisukohta järgnevalt.
16. K. Babkova esitas maakohtule avalduse trahvi tasumise tähtaja pikendamiseks ning sedastas avalduses, et on valmis tasuma trahvi võrdsete osadena kalendriaasta jooksul. Maakohus lahendas K. Babkova avaldust tuginedes KrMS §-le 432 ja TMS §-le
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud avalduse lahendamisel juhinduma hoopis KrMS §-st 424 ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 2 kohaselt kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kuna 2 VTMS ei sätesta väärteomenetluses tehtud lahendite täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise korda, tuleks siinkohal juhinduda KrMS sätetest. Maakohtunik on käesolevat asja lahendades tegutsenud täitmiskohtunikuna. KrMS § 22 kohaselt on täitmiskohtunik maakohtu kohtunik, kes täidab KrMS-iga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt. Samas ei tulene KrMS-ist täitmiskohtunikule pädevust hinnata täitemenetluse kui terviku peatamise, pikendamise või ajatamise võimalusi. Küll on täitmiskohtunikul pädevus lahendada rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamise või ositi tasumise taotlusi vastavalt §-le
18. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks K. Babkova taotluse sisust nähtuvalt täitmiskohtunikul lähtuda KrMS §-st 424, mitte asuda seda hindama TMS § 45 alusel, kuivõrd täitmiskohtuniku pädevus tuleneb ainuüksi KrMS-is sätestatust.
19. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega tuleb käesolevas asjas selgitada, kas K. Babkoval esineb mõjuv põhjus rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks või osade kaupa tasumiseks. Mõjuva põhjusena tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav rahalisi kohustusi tähtaegselt täita (RKKK nr 3-1-1-2-12 p 10).
20. Kohtule esitatud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tõendi nr 1029 kohaselt õpib K. Babkova õppeaastal 2012/2013 täiskoormusega päevases osakonnas müügikonsultandi erialal. Kooli lõpetamise ajaks on märgitud 30.06.
21. Samuti on kohtule esitatud K. Babkova Swedbanki pangakonto väljavõte ajavahemikus 01.08.2012-25.05.
22. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt puudub K. Babkoval sissetulekuna töötasu. Samas nähtub väljavõttest, et K. Babkova saab igakuise sissetulekuna Sotsiaalkindlustusametist pensioni summas 102,27 eurot (ülekanded tehtud igakuiselt augustist 2012 – veebruar 2013, järgnevat perioodi väljavõte ei kajasta). Ringkonnakohus arvestab asjaolusid, et K. Babkova õpib täiskoormusega päevases õppes. Ta ei tööta ning elab oma vanemate ülalpidamisel. Lisaks arvestab kohus, et K. Babkova kooli lõpetamise ajaks on kutsehariduskeskuse tõendil märgitud 30.06.2013, seega ei esine tal takistusi pärast nimetatud kuupäeva asuda tööle. Samuti saab K. Babkova pensioni ning määruskaebuse kohaselt toetavad vanemad teda materiaalselt. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et K. Babkova rahatrahvi tasumise pikendamine 3 kuuks ei ole põhjendatud, kuna iga kuu 200 euro tasumine võib eelnimetatud asjaolusid arvestades olla talle ebamõistlikult koormav. Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada K. Babkova määruskaebust täies ulatuses, kuna K. Babkovale määratud rahatrahvi tasumise pikendamine aastaks ei ole otstarbekas. Kohus leiab, et K. Babkovale määratud rahatrahv tuleb tasuda 6 kuu jooksul osade kaupa, kuna K. Babkova on ka maakohtule esitatud avalduses märkinud soovi tasuda trahvi võrdsete osadena ning osade kaupa tasumine on vähem koormav. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata K. Babkovale väärteoasjas nr 2440,12,008768 määratud rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot tasumine osade kaupa käesoleva määruse jõustumisest 6 kuu jooksul, s.o igakuiselt mitte vähem kui 100 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.
23. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et maakohus on ebaõigesti märkinud määruse edasikaebekorra, märgib ringkonnakohus järgnevat. K. Babkova poolt viidatud sätted TsMS § 478 lg 1 ja TsMS § 661 lg 2 on kohaldatavad tsiviilkohtumenetluses. Käesoleval juhul on kohaldatavad aga väärteomenetluse sätted. VTMS § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast 3 kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Seega on maakohus põhjendatult märkinud, et maakohtu määrus kuulus vaidlustamisele 10 päeva jooksul.
24. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-st 3, § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 3, § 150 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse, teeb asjas uue määruse ja rahuldab määruskaebuse osaliselt. Mati Kartau Kohtunik 4