← Eesti

1-09-1577/56

Toimik nr 1-09-1577 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.aprillil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-1577 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid Alexander Milishenko tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 08.04.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Alexander Milishenko, isikukood 36112010311, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Alexander Milishenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alexander Milishenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 22.01.2010 kohtuotsusega tunnistatati Alexander Milishenko süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,6,7,8, § 136 lg 1, § 420 lg 1, § 418 lg 1, § 306 lg 1, § 199 lg 2 p 4,6,7,8 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 68 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat 10 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse algus 12.08.2010 ja lõpp 28.06.2014. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.03.2013. Kinnipidamisasutusest Alexander Milishenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangistuse ajal on kinnipeetav aktiivselt tegelenud kehakultuuriga ning iseseisvalt õppinud riigikeelt. Alates 12.08.2010 on hõivatud majandustöödel sektori koristajana. Vabanedes asub elama xxx koos abikaasaga xxx xxx. Omab kehtivat kuni 16.12.2013 elamisloakaarti. Isikul on keskkeriharidus, omab keevitaja eriala. Isik on varasemat töötanud xxx majahoidjana. On ametnike ja kriminaalhoolduse suhtes positiivse hoiakuga. Korduvalt pannud toime isiku ja vara vastaseid 1

(4)kuritegusid. Motivatsiooni kuritegulikust käitumisest loobumiseks ei saa pidada kõrgeks lähtuvalt sellest et isik ei teadvusta, tunnista ega taju täielikult oma osa kuritegude toimepanemisel. Ohtlikust suurendab ebaseaduslik elatise teenimine, kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemine, isiku jaoks ebasoodsa olukordadesse sattumine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 14%(madal). Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%( madal). Kinnipeetava karistusaja lõpuni on jäänud üle aasta ning teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vangla hinnangul vajab A.Milishenko käitumiskontrolli kui toetavat ja suunavat süsteemi mille näol on isiku puhul on võimalik vähendada neid riske, mis võivad just vabaduses raskemal kujul väljenduda (majanduslik toimetulek seaduskuulekal viisil). Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemisel elama abikaasa xxx xxx juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval on keskeriharidus, omab keevitaja ja autojuhi kutse ning on töötanud autojuhina. Käesoleval hetkel puudub teave kindla töökoha kohta, kuid abikaasa sõnul on tal võimalus tööd leida autojuhina. Vestlusest selgub, et abikaasa koos lastega on nõus isikut majanduslikult toetama- lapsed töötavad ja abikaasa on ka pidevalt töötanud, kuigi hetkel on seoses firma pankrotiga töötu. Rahvastikiregistri andmeil omab kinnipeetav, Alexander Milishenko, kehtiva elamiloakaardi kuni 16.12.2013. Isiku käitumist vabaduses võib mõjutada tema korduvad karistused- kriminaakaristused erinevate kuritegude eest. Puuduvad andmed isiku poolt sõltuvusainete tarvitamise kohta, mida kinnitab ka abikaasa xxx Milišenko. Vangla materjalidest selgub, et kinnipeetav on rakendatud tööle, kuid riskipõhise tegevuse kohta andmeid ei nähtu. Alexander Milishenko taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta Alezander Milishenko tingimisi ennetähtaega vabastamist. Tema kannab karistust muuhulgas tahtlike vägivaldsete kuritegude (raskendavatel asjaoludel röövimise) toimepanemise eest. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli korduvalt (5-l korral) kriminaalkorras karistatud. Tema tulevase töökoha osas puudub igasugune selgus ja kokkulepped, kuid temalt on solidaarselt teise süüdimõistetuga välja mõistetud enam kui pool miljonit krooni. Arvestades tema vanusega ja teadaoleva taustinfoga on küll võimalik, et A. Milishenko sooviks kuritegelikust maailmast eemale tõmbuda, samas arvestades tema pikaajalist staaži ja kontakte selles vallas, selgete elatusvahendite ja tegevusega hõive puudumist vabanemisel ning eelmainitud võlgu ei julgeks prokuratuur olla optimistlik uue kuriteo toimepanemise vähese võimalikkuse osas. Ka nimetatud iseloomustusest nähtub sama seisukoht – risk ja ohtlikkus on olemas. Toimepandud vägivaldse varavastase esimese raskusastme (röövimise) ning vabadusevastase teise raskusastme kuritegude asjaolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Tema ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ning kannatanute õiglustunne ilmselt kahjustatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades Alexander Milishenko kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Alexander Milishenko vabastamine ei ole õigustatud, arvestades tema poolt toime pandud kuritegude raskust (mh vägivaldust). Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Alexander Milishenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. 2
(4)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Isiku varajasemad karistused on seotud vägivalla kasutamisega- avaliku korra rikkumine relvaga, väljapressimine, vägivallaga vargus, kahel korral ebaseaduslik vabaduse võtmine. Isik on olnud varasemalt kahel korral kriminaalhooldusel, kuid teisel katseajal pani toime uue kuriteo ja kandnud pikajalist vanglakaristust. Käesoleval ajal kannab karistust varavastaste kuritegude (muuhulgas röövimise) ja üldohtlike kuritegude ja teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise ja kuriteo varjamise eest. Harju Maakohtu 22.01.2010 kohtuotsusest (lk 13-28) on näha, et tegemist on mahuka süüdistusega ja eriti küüniliste tegudega, mille eest määratud karistus miinimumi lähedane. Kuritegudega tekitati kannatanutele üle poole miljoni krooni kahju. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Alexander Milishenko puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on hõivatud majandustöödel. Isikul on elamisloakaart kehtivusega kuni 16.12.2013. Vabanedes asub Alexander Milishenko elama abikaasa xx xxx juurde aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava abikaasa koos täisealiste lastega. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Samas Alexander Milishenko suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud (kuriteokaaslane). Arvestades Alexander Milishenko poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod (muuhulgas röövimine, väljapressimine) vabadusevastased kuriteod ja üldohtlikud kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uus kuritegu katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani uue kuriteo toime. Seega kriminaalhooldus ei osuta Alexander Milishenkole piisavalt mõju. Isikut on juba varasemalt 28.12.2001 otsusega karistatud väljapressimise, tulirelva ja laskemoona käitlemise ja ebaseadusliku vabaduse võtmise eest pikaajalise 6 aasta 6 kuulise vangistusega mille kandmisest vabanes 31.01.2005, kuid jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist pannes juulis 2008 taas toime röövimse, alusetult vabaduse võtmise, kuriteo varjamise, tulirelva või laskemoona käitlemise. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht oma pere juures ja isegi töökoht xxx majahoidjana (22.01.2010 kohtuotsus), mis tal vabanemise korral puudub, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas suured rahalised kohustused tsiviilhagid üle poole miljoni krooni omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. 3
(4)Esmase asjaoluna tuleb ennetähtaegsel vabastamisel arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kuritegude erilise küünilisuse tõttu tuleb Alexander Milishenko jätta ennetähtaegselt vabastamata. Oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral karistatud isik, kes on juba kolmel korral vanglakaristust kandnud alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, sest küünilise teo puhul on isik karistatud peaaegu minimaalse karistusega ja seda olukorras, mil ta on varem 4 korral karistatud isik samalaadsete kuritegude toimepanemise eest (ebaseaduslik vabaduse võtmine, relva käitlemine) samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Alexander Milishenko temale Harju Maakohtu 22.01.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.