ärgi üldmenetluses Süüdistatav Stanislav Žutškov, isikukood 38212214242, elukoht xxxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel vene keel, töötab xxx, varem ühel korral kriminaalkorras karistatud Kaitsja adv. Alla Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § otsustas: 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus Süüdi tunnistada Stanislav Žutškov
järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Stanislav Žutškov ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
MS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9, § 180 lg 1 alusel välja mõista Stanislav Žutškovilt menetluskuluna riigituludesse sundraha 480 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 € ja tasu riigi õigusabi eest 556,80 €. 1 Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, 221023778606 Swedbankas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-12-1542, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 310 lg 1 kohaselt välja mõista Stanislav Žutškovilt tsiviilhagi 41,50 € A. K kasuks. Tsiviilhagi tasuda selle sissenõudjale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistuse sisu Stanislav Žutškovi süüdistatakse selles, et tema 25.06.2011 kella 16.00 paiku ründas x, x tn maja hoovile tulnud A.Ki lüües teda rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel põhjustas A.K füüsilist valu ja järgmised kehavigastused: huule ja suuõõne pindmise vigastuse, hammaste ja nende tugikudede ja nende tugistruktuuride haigusseisundid. Seega tema, teise inimese tervise kahjustamisega füüsilist valu põhjustanud löömise teel, pani toime
Kohtu seisukoht Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud. Kaitsja palus süüdistava õigeks mõista, sest S. Žutškov tegutses hädakaitses. Prokurör jäi süüdistusaktis esitatu juurde ja palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatav süüdi tunnistada KrS § 121 järgi ja mõista talle 6kuuline vangistus, jättes selle
lg 1,3 alusel tingimisi 2-aastase katseaja jooksul kohaldamata, allutades ta
lg 1 kohaselt käitumiskontrollile.
Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Stanislav Žutškovi ja A.Ki vahelises konfliktis 25.06.2011.a. kella 16.00 paiku sai A.K kehavigastusi: huule ja suuõõne pindmise vigastuse, hammaste ja nende tugikudede ja nende tugistruktuuride haigusseisundid. Nimetatu on tõendatud SA Pärnu Haigla teatise ja patsiendikaartiga, mille kohaselt A.Kl diagnoositi 25.06.2011.a. pindmine peavigastus, huule ja suuõõne pindmine vigastus, hammaste ja nende tugikudede ja –struktuuride haigusseisundid. Seega on SA Pärnu Haigla teatise ja patsiendikaartiga tuvastatud A.Ki tervise kahjustamine. Vaidlus on tõusetunud selles, mis põhjustel A.K vigastused sai ning kas talle tervisekahjustuse tekitamist S. Žutškovi poolt saab pidada õigusvastaseks või tegutses S. Žutškov hädakaitses. Stanislav Žutškov end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt sai tema ja A.K tüli alguse sellest, et A.K solvas A.I ning ta kutsus A.K majast välja juttu rääkima. Kui A.K oli majast välja tulnud, siis ta jutuajamise käigus nägi, et A.K on käes nuga ja vehib sellega. A.K olid silmad imelikud klaasistunud ja ta arvas, et A.K oli kas 2 joobes või narkootikume tarvitanud. Kuna teda on ka varem noaga rünnatud, siis kartis ta tõsiselt taas ründe ohvriks langeda. Seepeale ta tõukas A.K täiest jõust ja viimane kukkus vastu maja seina ning kukkus. Kui A.K püsti tõusis, siis ta nägi, et tal tuleb suust verd. Peale juhtunut ei lasknud nad A.K majja siseneda, sest A.K käes oli nuga ja nad soovisid helistada politseisse. A.K jooksis maja taha ja kui tagasi tuli, tal nuga enam käes ei olnud. Noa ära viskamist ta ei näinud. Kogu aja oli tema kõrval ka T.Ž ja E.Ž. Kannatanu A. K ütluste kohaselt elas ta Ž-ga ühes majas. 25.06.2011.a. umbes kella 16 paiku tuli ta koos S.K töölt. Maja õues oli palju rahvast, joodi ja peeti pidu. Ta läks oma tuppa ega kõnetanud kedagi. Mõne aja pärast tuli ta majast välja, et autost tööriistu võtta. Ta ei võtnud toast midagi muud kaasa peale autovõtmete. Kui ta Stanislav Žutškovist möödus, haaras viimane temast kinni ja ütles, et on vaja rääkida. S. Žutškov süüdistas teda selles, et ta vahib tema naist, lükkas ta vastu ust ja lõi rusikaga suu piirkonda. Ta tundis valu ja verd hakkas jooksma, hambad olid lahti, huul oli lõhki. Maha ta ei kukkunud, kuid vajus veidi kummargile. Peale lööki tahtis ta tuppa minna, et verd peatada ja nägu puhastada, aga teda ei lastud tuppa. Ta arvab, et põhjus, miks teda tuppa ei lastud minna, oli see, et ta lubas politsei kutsuda. Toast S. K ei saanud välja tulla, sest ust hoiti kinni. Teda hoidsid A. I ja T. Ž kinni, tirisid õunapuu juurde ja särk lõhuti ära. S. K tegi akna lahti ja hakkas karjuma, et lasku lahti, mille peale T. Ž jooksis akna juurde, võttis telliskivi ja viskas selle S. K suunas läbi akna korterisse. Kui politsei saabus, oli tema õunapuu juures. Teda pandi autosse ja hakati küsitlema. Ž. karjusid, et politsei nuga otsiks, aga mingit nuga ei olnud. R.S viis teda autoga haiglasse. Ta käis ka hambaravis, mille eest tuli tasuda 41.50 €. Tunnistaja S.K andis kohtus ütlusi, et mäletab 25.06.2011.a. sündmusi halvasti. Tol päeval tuli koos A.K kaubikuga töölt. Nad läksid tuppa ja mõne aja pärast läks A. K autost tööriistu tooma. Tema ei näinud, et A.K oleks toast midagi kaasa võtnud. Siis ta kuulis läbi akna, et A.K hakati lööma ja A.K hüüdis, et ta politsei kutsuks. Õues olid S. Ž, T. Ž, E. Ž ja A. I. Kõik lõid A.K. Kes täpselt kuhu lõi, ta päris täpselt ei mäleta. Tema tahtis ka majast välja saada, aga ust hoiti kinni ja ta läks tegi akna lahti. T. Ž viskas telliskivi tema aknast sisse. Tunnistaja A.V andis ütlusi, et oli 25.06.2011.a. politseinikuna patrullis koos R.Kga. Väljakutse tuli x, x, et keegi vehib seal noaga. Kohale jõudes oli õues 4-5 inimest ja ühe mehe suunas osutati, et tema ongi noaga vehkija. Ta läks selle mehega, kelleks osutus A. K, teistest eemale, R. K läks teistega rääkima. A. K oli näo peal verd ja rääkis, et tal oli tekkinud naabrinaisega mingi tüli ja seepeale oli tulnud naabrimees ja neil oli kähmlus tekkinud ning naabrimees oli talle kallale tulnud. A. K väitis, et nuga ei olnud. Kuna vigastused ei olnud väga tõsised, siis A. K pidi ise traumapunkti pöörduma. R. K koos teiste õues olnud inimestega otsisid nuga õuest igalt poolt põhjalikult: maja külje äärest, akende alt, aia äärest ja kogu majatagune õueala. Nuga ei leitud. Rohkem kaebusi, kui noaga vehkimine A. K vastu ei esitatud. A. K sai selgitatud, et kui ta on traumapunktis ära käinud, siis võib ta tulla politseisse kaebust esitama. Patrullilehe 25.06.2011.a.väljatrüki kohaselt on tehtud väljakutse kell 16.26 x, x, et mingi mees vehib noaga. Lehel on sissekanne, et nuga ei näinud ja ei leidnud. Ühte korterisse oli visatud läbi akna tellis. Patrullilehel on fikseeritud isikuteks A. K, kelle nime taha on märgitud väidetav noamees, Stanislav Žutškov ja A.I. Samuti on politsei pidanud vajalikuks märkida, et isikud on joobes ja lubasid vigastused fikseerida. Tunnistaja R.S ütluste kohaselt helistas talle 25.06.2011.a. S. K ja palus politseisse helistada, sest A. K oli kallale tuldud. Kuna ta oli x tänavale lähedal ja ei osanud midagi asjast arvata 3 ning ei teadnud, mis juhtunud oli, otsustas ta ise kohale sõita. Kohale jõudes nägi ta, et A.K oli politseiautos. S. K rääkis talle, et nad olid koju tulnud, A.K oli akna peal suitsu teinud ja naabrid olid tulnud akna alla. A.K oli välja läinud ja siis oli kakluseks läinud ning A.K oli kannatada saanud. S. K toas nägi ta maas telliskivi, mille olla naabrinaine talle tuppa visanud. A. K palus ennast haiglasse viia, sest tal oli suu verine ja katki ning hambad olid väljas. Tema meelest oli A.K kaine, õues viibinud naabrid olid silmnähtavalt alkoholi tarvitanud. Vanem ja noorem naine mõlemad karjusid ja ropendasid akna taga õues. Tunnistaja H.V ütluste kohaselt oli 25.06.2011.a.tema juures külas R. S, kui helistas S. K ja palus kutsuda politsei, sest A.K oli kallale tuldud. Nad politseid ei kutsunud ja otsustasid ise kohale minna, sest olid seal samas lähedal. Ta teab, et S. K on pisut närviline ja võib mõni kord teha sääsest elevandi. Kohale jõudes oli politsei juba seal. A.K oli politseiautos, tal oli suu verine ja katki. S. K toas ta nägi telliskivi ja klaasikilde. Naabrid karjusid, õiendasid, sõimasid ja ropendasid ka tema ja R. S suhtes seetõttu, et nad olid sinna kohale tulnud. A. K ütles talle, et mingit nuga ei olnud. Tunnistaja M. M andis ütlusi, et oli 25.06.2011.a. tööl kiirabis ja käis väljakutsel x, x. Kohapeal naisterahvas kaebas, et teda on jalaga kõhtu löödud. Kui patsient nii väidab, siis täidetakse kiirabikaart selliselt, et kanne tehakse vägivalla ja peksmise alla. Patsient viidi haiglasse uuringutele. Kiirabikaarti kohaselt on kiirabibrigaad saanud 25.06.2011.a. kell 18.36 korralduse väljasõidule x, x. Patsiendil A. I diagnoositi kohapeal kõhupiirkonna põrutus. Patsient viidud EMO-sse. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nr 12250100092, mis on koostatud 12.01.2012.a. kohaselt on tunnistajate vastuoluliste ütluste tõttu jäetud KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata kriminaalmenetlus A. I jalaga kõhupiirkonda löömises. Tunnistaja A. I andis kohtus ütlusi, et viibis 25.06.2011.a. külas E. Ž ja S. Ž, et teha šašlõkki ja alkoholi tarvitada. Kui ta tuli x maja hoovi ja möödus A. K ja S. K korteri aknast, ütles akna peal suitsu tegev A.K talle, et miks ta tuleb sinna hoovi ja palus tal lahkuda. Ta läks edasi T., E. ja S. Ž juurde ja rääkis juhtunust. Seepeale läks S. Ž, A. K akna juurde ja ütles, et A.K tuleks välja ja räägiks temaga. Kui A.K oli majast välja tulnud hakkasid nad Stanislaviga rääkima ja siis hakkas A.K kätega vehkima ja ta nägi, et A.K oli nuga käes. Kui Stanislav sai aru, et A.K on nuga käes, siis ta tõukas A.K vastu seina, mille tagajärjel tuli A.K suust verd. A.K tahtis korterisse põgeneda, sest kuulis, et tahetakse politsei kutsuda, aga ta ei saanud uksest sisse, sest sellel momendil tuli uksest E.Ž. välja, kes oli ennem korteris. A.K põgenes teisele poole maja ja kui tagasi tuli, siis polnud tal nuga enam käes. Politsei võttis A.K kinni, aga õhtul oli A.K juba kodus tagasi. A.K nad enne politsei tulekut tuppa ei lasknud. Kui ta tahtis majja tualetti minna, tuli oma korterist välja A.K ja lõi talle jalaga kõhtu. Ta kukkus löögist maha ja sel momendil sisenes T. Ž ja nägi seda, kui ta trepil lamas. Algul suurt valu ei olnud, aga õhtu poole hakkasid valud ja ta kutsus kiirabi. Kiirabi tegi valuvaigistava süsti ja teda võeti haiglasse kaasa. Ta oli haiglas umbes 20 minutit, sest rohkem enam valus ei olnud. Tema teada on S. Žutškovi ükskord varem juba noaga rünnatud ja ta ei tahtnud, et selline asi korduks. Stanislav kaitses ka enda ema, sest T seisis Stanislavi selja taga, kui A noaga vehkis. A ja S vahe võis noaga vehkimise ajal olla umbes 2 meetrit. Ta on kohtueelsel uurimisel küll rääkinud, et Stanislav lõi A rusikaga vastu nägu, aga nüüd kohtus talle tundub, et tegelikult ikka tõukas. Kohtueelsel uurimisel talle ei meenunud, kes ust kinni hoidis, aga nüüd kohtus talle tuleb meelde, et see oli E.Ž. 4 Tunnistaja T.Ž andis ütlusi, et 25.06.2011.a. oli ta koos poegade S ja E ning A enda majas hoovis ja grillis. A ütles, et maja akna peal üks mees ütles talle midagi. Ta läks koos S akna juurde probleemi lahendama. Akna peal oli A. K. Stanislav kutsus A õue. Paari minuti pärast A tuligi ja käes oli tal nuga. A hoidis nuga ähvardavalt püsti. Nende vahemaa oli umbes 2 meetrit. Ta ehmus sellest väga, sest Stanislavil oli juba noaga probleeme olnud. Tema seisis Stanislavi taga. Stanislav lükkas A rinna piirkonda ja A kukkus vastu maja seina. Sellest hakkas A näost verd tulema. Kui ta ütles, et kutsub politsei, tahtis A minema joosta, aga tema pani oma kehaga ukse kinni. A jooksis ümber maja. Kui politsei tuli, siis nuga ei leitud. Pärast ta arvas, et kuna aken oli lahti, siis võis A noa tuppa visata. Ta nägi ka pealt, kui A lõi A kõhtu. See toimus enne seda, kui nad hakkasid A toast välja kutsuma, enne noaga ähvardamist. Kuid väga kindel ta pole, millal kõik juhtus. Kohtueelsel uurimisel ta küll ütles, et Stanislav lõi A ühel korral näo piirkonda, aga nüüd kohtus arvab, et tegemist oli ikka tõukamisega. E kaklust üldse ei näinud, ta istus kuuri juures ja kuulis seda kõike pealt. Tunnistaja E. Ž ütluste kohaselt oli ta 25.06.2011.a. kodus ja kui kuulis hoovist lärmi, tuli ta välja. Ta nägi, et A vehib Stanislavi ees noaga. Kohtueelsel uurimisel rääkis ta, et kuulis ema käest, et A oli nuga käes. Tema nägi ainult, et A viskas noa aknast sisse. Stanislav tõukas A, mille peale A kukkus ja tal terve nägu oli verine. A sai löögi sellest, mille vastu ta kukkus. Kui T kutsus politseid, hoidis tema ust kinni, et politsei näeks A käes nuga. Aga A läks ja viskas aknast noa sisse. Kohtueelsel uurimisel ta rääkis, et nägi, kuidas õues A lõi A rusikaga vastu pead ja kõhtu, aga praeguseks ta seda enam ei mäleta, võib olla ta rääkis nii. Samuti kohtueelsel uurimisel rääkis ta, et nägi, kui Stanislav lõi A rusikaga ühel korral näkku, kuid ta arvab, et tegemist oli siiski tõukamisega. Ka kinnitab ta, et võis kohtueelsel uurimisel rääkida, et ei näinud, kes ja kas üldse ust kinni hoidis. Kõik toimus suure kisa ja lärmi saatel, mistõttu pole võimalik täpselt määratleda, kes kuhu liikus. Kohus kuulas tunnistajatena üle isikud, kes vahetult viibisid sündmuse juures, samuti inimesed, kes saabusid sinna peale toimunut. Süüdistatava ning tunnistajate T. Ž ja A. I ütluste kohaselt sai S. Žutškovi ja A. K vaheline tüli alguse sellest, et A. K solvas A. I. Samuti nägid tunnistajad T. Ž ja A. I, et A. K tuli toast välja ja tal oli nuga käes, mille peale S. Žutškov tõukas A. K. Saadud löögist kukkus A. K vastu seina ja sai kehavigastusi. Kannatanu ütluste kohaselt tema kellelegi midagi halvasti ei öelnud ega pole kedagi jalaga löönud, hoopis S. Žutškov tuli teda süüdistama, et ta tema naist vahib ja lõi teda rusikaga näkku. Kui S. K tuli kisa peale aknale vaatama, siis viskas T. Ž tellise läbi akna tuppa S. K suunas. Lähtudes aset leidnud sündmusest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest ning asjas kogutud tõenditest on kohus seisukohal, et Stanislav Žutškov on A. K löömisega ja talle kehavigastuste tekitamisega täitnud
Süüdistatav S. Žutškov, tunnistajad T. Ž, A. I ja E. Ž kohtuistungil väitsid, et S. Žutškov mitte ei löönud kannatanut rusikaga näkku vaid tõukas, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Kohus leiab, et eelnimetatud võide on ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Kannatanu A.K ütluste kohaselt lõi süüdistatav talle rusikaga näkku suu piirkonda. Seda, et süüdistatav lõi kannatanut näkku on kohtueelsel uurimisel rääkinud nii süüdistatav ise, kui ka eelnimetatud tunnistajad. Tunnistajad R. S ja H. V ütlustega on samuti tõendamist leidnud, et A. K oli nägu verine ja hambad lahti. Kannatanul on SA-s Pärnu Haigla vigastused fikseeritud näol – huule ja suuõõne ning hammaste vigastused, mitte pea tagumisel poolel kuklal. Kohtulikul uurimisel 5 leidis kinnitust, et süüdistatav ja kannatanu seisid tüli ajal näoga vastastikku. Kui süüdistatav oleks kannatanut tõuganud, oleks kannatanu paiskunud seljaga kas vastu seina või maad ja vigastused oleks tekkinud kas seljale või pea kuklapiirkonda. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et tõugates kannatanut rindu, saab kannatanu vigastusi näo ja suupiirkonda. Kannatanul tekkinud vigastused said tekkida üksnes rusikaga löögist näkku, nii nagu ka süüdistatav, kannatanu ja sündmuses osalenud tunnistajad kohtueelsel uurimisel on kinnitanud.
lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
lg 2 kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Vastavalt Riigikohtu 3-1-1-17-04 lahendi punktile nr 11 on hädakaitsetegevuse eesmärgiks ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust. Seejuures peavad kaitsja poolt kaitsetegevuseks kasutatavad vahendid olema sobivad. Need peavad vastama ründe ohtlikkusele ja ei tohi olla ründe ohtlikkusele ilmselt mittevastavad ründajale kahjulikus suunas. Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades. Samuti on ründe tõrjumiseks sobiv kaitsevahend, mis küll ei suuda rünnet täielikult lõpetada, kuid vähendab ründega õigushüvele tekitatavat kahju. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust. Kuna rünne on õigusvastane, siis ei pea kaitsja enda (või teise isiku) õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist. Süüdistatav S. Žutškov, tunnistajad T. Ž, A. I ja E. Ž kinnitasid, et nägid A. K käes nuga. A.K olevat noaga vehkinud ja kuivõrd S. Žutškovi oli ka varem noaga löödud ja kartes taas noaga pihta saada, tõukas S. Žutškov A. K. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, nagu oleks A.K üritanud noaga S. Žutškovi rünnata. Tunnistaja S. K ütluste kohaselt A. K toast väljudes mingit nuga käes ei olnud. Sündmuskohale kutsutud politseitöötajad otsisid põhjalikult läbi piirkonna, kuhu kannatanu oleks saanud noa visata, kuid nuga ei leitud. A. K kinnitas, et temal mingit nuga ei olnud, küll aga läks ta õue, et autost tööriistu võtta ja tal olid kaasas autovõtmed. Õues haaras S. Žutškov tal rinnust kinni, sõimas ja lõi talle rusikaga näkku. Nagu asjaosalised kinnitasid, toimus kõik kisa, kära, lärmi ja üleüldise sagimise saatel. A. K ütluste kohaselt hoiti teda õues õunapuu all kuni politsei tulekuni kinni. Ei kannatanu juurest ega sündmuskohast pärast põhjalikku otsimist nuga ei leitud. Politseitöötajad fikseerisid patrullilehel, et isikud olid alkoholijoobes. Seda, et 25.06.2011.a. maja hoovis grilliti ja tarbiti alkoholi, tunnistasid ka asjas osalenud isikud ise. Tunnistajate T. Ž, A. I ja E. Ž ütlused on vastuolulised. Nii kinnitas E. Ž, et nägi A. K käes nuga ja nägi ka, kui A. K noa aknast sisse viskas. Samas sündmuskohale saabunud politseinikele ta ei rääkinud, et nägi kuhu nuga visati, sest politseinikud A. V ja R. K ning eelnimetatud tunnistajad ise otsisid intensiivselt nuga igalt poolt õuest neist kohtadest, kuhu A. K võis noa visata. Kui E. Ž oleks kohe avaldanud, et nägi noa tuppa viskamist, poleks olnud vajalik nuga õuest otsida vaid kohe pöördutud noa otsingutele toast. Samuti ei rääkinud keegi teine politseinikele, et A. K viskas noa tuppa. 6 S. Žutškov kinnitas, et kogu aja oli tema kõrval ka T. Ž ja E. Ž. T. Ž kinnitas, et E. Ž ei näinud üldse kaklust pealt vaid ainult kuulis, sest istus samal ajal kuuri juures ja oma nina sinna ei toppinud. A. I rääkis kohtus, et E. Ž hoidis ust kinni, et A. K ei saaks tuppa minna ja enne seda oli ta tulnud korterist. Samas kohtueelsel uurimisel ta E. Ž ei maininud üldse. E. Ž mainis, et kuulis T. Ž käest, et A. K oli nuga käes olnud. Seega ei ole tõenäoline, et T. Ž, A. I ja E. Ž A.Ki käes nuga nägid. Tunnistaja A. V ütluste kohaselt selgitati sündmuses osalenutele, et kaebuste korral on õigus esitada avaldused politseile. Ei S. Žutškov ega keegi teistest isikutest ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks noaga ähvardamise põhjusel. Kui A. K oleks noaga S. Žutškovi rünnanud, millise ründe tõrjumiseks tuleb kahjustada ründaja õigushüvesid, oleks ilmselgelt S. Žutškov politseile esitanud ka vastava kaebuse. A. K ütluste kohaselt hüüdis ta S. K peale seda kui talle oli kallale tuldud, et S. K politsei kutsuks, mispeale otsustasid Ž ise politsei kutsuda. Tunnistaja R. S ütlustega leidis ka kinnitust, et S. K helistas talle, oli väga ärritunud ja palus helistada politseisse, sest A. Kle oli kallale tuldud. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et ründaja ise endale esimesena otsustab politsei kutsuda. Pigem on usutav, et saades teada, et A. K kavatseb politseisse helistada, hakati teda kinni hoidma ja kahtluste hajutamiseks teatati ise politseisse noaga ründajast. Seega tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud, et A. K oleks noaga S. Žutškovi ees vehkinud ja kedagi sellega ähvardanud. S. Žutškov väitis, et teda oli kunagi varem noaga löödud ja ta kartis, et teda võidakse taas rünnata. Kui kohtulikul uurimisel oleks tõsikindlalt tõendamist leidnud, et A. K ikkagi S. Žutškovi ees noaga vehkis, siis kohtu hinnangul ei saaks siin rääkida ründest, mida teise isiku tervise kahjustamisega tõrjuda tuli. Nagu kinnitavad tunnistajad T. Ž ja A. I vehkis A. K kätega S. Žutškovist umbes 2 meetri kaugusel. Sellise vahemaa tagant ei ole võimalik noaga tabada. Samas S. Žutškov ei kartnud A. Kle läheneda ja teda näkku lüüa, kuigi väitis A. K käes nuga olevat. Analüüsides ja hinnates tunnistajate ütlusi kogumis jõudis kohus veendumusele, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et ründe alustajaks oli A. K ning et tema tegu saaks pidada õigusvastaseks, seega ei olnud S. Žutškov ka hädakaitses. Kohus on seisukohal, et S. Žutškov pani
K suhtes toime otsese tahtlusega. Lüües A. K rusikaga näkku, teadis S. Žutškov nagu iga tavaline inimene, et tema selline tegevus põhjustab kannatanule valu ja kehavigastusi. Peale A. K löömise fakti on menetletud ka A. I jalaga kõhtu löömise fakti, kuid teatise kohaselt kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nr 12250100092, mis on koostatud 12.01.2012.a. kohaselt on tunnistajate vastuoluliste ütluste tõttu jäetud KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus alustamata. Ka kohtuistungil jäid selles osas tunnistajate ütlused vastuolulisteks. A. I ütles, et T. Ž löömist ei näinud, sest tuli alles siis, kui ta oli trepile kukkunud. Samas T. Ž kinnitas, et nägi kui A. K A. I lõi. Samuti ei leidnud kinnitust aeg, millal väidetav rünne toimus. Nii kinnitas A. I, et löömine toimus koridoris enne politsei tulekut, samal ajal kinnitas ta ise, et peale noaga vehkimist nad A. K majja ei lasknud. Kui politsei sündmuskohale saabus, ei rääkinud A. I politseile sõnagagi, et teda oleks löödud. Alles kell 18.36 helistas ta kiirabisse ja kurtis valu keskkõhus. Tunnistajana ülekuulatud kiirabiarst M. M ütluste kohaselt kuulasid nad kohapeal ära patsiendi kaebuse ja kui isik väidab, et teda on löödud, siis täidetakse kiirabikaart isiku sõnade kohaselt. Kohapeal nad ei saa tuvastada, kas tegemist on kõhuvaluga või löögiga kõhtu. Uuringute tegemiseks viidi isik haiglasse, kust A. I enda kinnitusel 20 minuti pärast kaebusteta lahkus. 7 Karistus
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Š. Žutškovi tegu oli õigusvastane ja ta ei tegutsenud hädakaitseseisundis.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et S. Žutškov oli talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi S. Žutškovi süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises ja ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige S. Žutškovi süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. S. Žutškovi iseloomustatakse AS-st x x x positiivselt.
S. Žutškov on varem kolmel kriminaalkorras karistatud
Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuivõrd S. Žutškovi on varem vägivallakuriteo toimepanemise eest varem karistatud vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, siis karistamine rahalise karistusega kui kergeima karistusega ei ole põhjendatud. Samas reaalse vangistuse mõistmine ei ole antud juhul vajalik. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb S. Žutškovile mõista sanktsiooni alammäära lähedane vangistus, mille
lg 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult 18-kuulise katseajaga kohaldamata ja allutada ta sama pikaks katseajaks järgima kriminaalhooldaja järelevalve all
Kohus leiab, et nimetatud karistus on piisav mõjutamaks S. Žutškovi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Prokurör taotles
Žutškovile käitumiskontrolli ajal lisakohustusena osalemise vihajuhtimise programmis. S. Žutškovi iseloomustatakse töökohast positiivselt – on distsiplineeritud, tööülesandeid täidab vastuvaidlemata ja korralikult, järgib töösisekorra eeskirju. Ka tema käitumine kohtuistungil oli rahulik. Tema puhul kohus ei täheldanud, et ta oleks põhjuseta ärritunud, vihane ja vaenulik. Seetõttu leiab kohus, et lisakohustuse panemine ei ole vajalik. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb S. Žutškovilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha 480 €, tasu riigi õigusabi eest 556,80 € ja kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 0,45 €. 8 Tsiviilhagi A.K esitas tsiviilhagi summas 41,50 €. Löömisega sai ta hammaste vigastuse, mille raviks käis ta dr M.K juures. Kohus tuvastas, 25.06.2011.a. S. Žutškov lõi A. K rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel sai A. K huule ja suuõõne pindmise vigastuse, hammaste ja nende tugikudede ja nende tugistruktuuride haigusseisundid. x x x Hambaravi arve nr 305 kohaselt on A. K 27.06.2011.a. käinud hambaravis ja temal on ravitud nelja hammast. Seega leiab kohus, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub KrMS § 310 lg 1 kohaselt rahuldamisele täies ulatuses. Anu Tammeniit kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2013.a otsuse resolutsioon: 1. Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2013. a kohtuotsus Stanislav Žutškov’i suhtes jätta sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustuse, et süüdistatava Stanislav Žutškov’i ja tunnistajate A. I, T.Ž ja E. Ž ütlusi loeb kohus ebausaldusväärseteks ning jätab need tõendikogumist tervikuna välja. 2. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. 3. Mõista Stanislav Žutškov’ilt riigieelarvesse riigi poolt kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 230,40 eurot. Kohtuotsus jõustus 24.04.2013.a Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega. 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.