1-13-1631/9

(12240102762)Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokuröri abi Ain Tali Kriminaalasi S R suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. Kaitsja S R (kohale toimetamata), isikukood xxxx, xxxx, määratlemata kodakondsusega, põhiharidusega; emakeel vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud 1 korral Tõkend - 26.09.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja määruse alusel kohaldatud tõkendina vahistamine, mis seisneb kinnipidamises psühhiaatria tervishoiuteenust osutavas haiglas. Veljo Viilol Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 86 lg 1; KrMS § 199 lg 1 p 1; § 393; § 401; § 402 lg 1 ja § 183 RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalasjas 1-13-1631 S R suhtes kriminaalmenetlus KarS § 120 järgi. Kohaldada S R suhtes psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni. Kohtumääruse jõustumisel paigutada S R psühhiaatrilisele sundravile xxxx. S R suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 183 alusel – jätta menetluskulud riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Veljo Viiloli Advokaadibüroo kasuks 227.76 eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Veljo Viiloli poolt S R kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Asitõendid: Märkmepaber (kiri), mis asub kriminaalasja juures – jätta kriminaalasja juurde. Pussnuga, mis asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite laos, hävitada kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. ÕIGUSVASTASTE TEGUDE ASJAOLUD Kriminaalasjas alustati menetlust 20.06.2012 KarS § 120 tunnustel selles, et alates jaanuarist 2012 kuni juunini 2012 on S R korduvalt ähvardanud füüsilise vägivallaga xxxx S R ning xxxx proviisorit R G . Ähvardamised on toimunud xxxx Ambulatooriumis ja xxxx asuvas apteegis. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et S R töötab alates 2012.aasta algusest T V –A OÜ-s pereõena xxxx ambulatooriumis. S. R tööleasumise ajast on tema vastuvõttudel käinud xxxx elanik S R , kellele oli psühhiaater M V poolt välja kirjutatud rahustid, mida kord kuus manustati S. R süstide näol. Lisaks pidi R võtma ravimeid, diagnoositud skisofreenia kontrolli all hoidmiseks. S. R jaoks S. R muutunud ebameeldivaks patsiendiks juunis 2012, kui S. R käitumine oli pereõe suhtes vaenulik – S. R ähvardas pereõde korduvalt vägivallaga ning sõimas. Ühe sellise agressiivse käitumise juhul, kui S. R oli taas pereõe juurde läinud, näitas S. R pereõele oma genitaalne ning tegi kükke. 11.06.2012 leidis pereõde ambulatooriumi postkastist roostetanud teraga noa ning selle juurest vene keelse käsitsi kirjutatud kirja. Kuna S. R on korduvalt S. R kirjakesi saanud, siis taipas S. R koheselt, et ka 11.06.2012 ambulatooriumi postkastist leitud kiri on koostatud S. R poolt ning ka noa on postkasti pannud S. R . S. R selline käitumine tekitas S. R hirmu ning ta pidas seda otseseks ohuks oma elule ja tervisele, seda eelkõige seetõttu, et S. R oli eelnevalt pereõde ähvardanud vägivallaga. Lisaks sellele, et S. R on ähvardava käitumisega pereõe suhtes, tunneb sama ka xxxx apteegi proviisor R G , kes S. R teab juba viimased 10 aastat, samuti on proviisor teadlik S. R psüühilisest haigusest ning möönab, et S. R on haigus aastatega süvenenud. Alates

1. aasta märtsist on S. R korduvalt käinud xxxx apteegis ning ähvarduste saatel nõudnud, et proviisor R. G annaks talle väljakirjutatud ravimeid tasuta. Kuna R. G jaoks on ähvardused olnud hirmutavaks, siis on ta S. R ravimeid apteegi kulul ka andnud. 30.07.2012 M V OÜ poolt menetlejale antud vastuse kohaselt on S. R alates
2. aastast diagnoositud orgaaniline hallutsinatsioon ja toksikomaania, mille tõttu ta viibis 1998.aastal ka haiglaravil. Peale haiglaravi määrati S. R ambulatoorne neuroleptiline toetusravi süstide ja tablettide näol. Viimati käis S. R psühhiaatri vastuvõtul 07.12.2011 ning siis pikendati tema vaegurlust lauspsühhootilisena ning alates sellest ajast on S. R rehabilitatsiooni plaani alusel eritüüpi hooldeasutusse paigutamise järjekorras. 12.06.2012 väljastas on psühhiaater M V xxxx valla sotsiaaltöötaja taotluse alusel saatekirja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi andmiseks, mille alusel paigutati S. R SA xxxx psühhiaatriakliinikusse. 15.06.2012 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja määrusega pikendati esialgset õiguskaitset kuni kahe nädalani ja anti luba kohaldada S R suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 27.06.
3. 27.06.2012 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja määrusega anti luba paigutada S R tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi 2 kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 27.09.
4. 04.09.2012 määrati S.R käesolevas kriminaalasjas kohtupsühhiaatria ambulatoorne ekspertiis, mis viidi läbi xxxx psühhiaatriakliinikus. xxxx ambulatoorse kohtupsühhiaaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 100 (lk 76-79) nähtub, et S. R on orgaaniline hallutsinoos, mis on põhjustatud peaajutraumast ja orgaaniliste lahustite intoksikatsioonist. Lisaks esinevad S. R kuulmismeelepetted, psüühiline avatus ja mõjususluul, mis on vaimuhaigusele omased tunnused. Eelpool mainitud psüühikahäirete tõttu ei olnud S. R süüteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega. S. R ei olnud vaimuhaiguse tõttu võimet oma tegudest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele juhtida. Teo toimepanemise ajal ei esinenud S. R erilist emotsionaalset seisundit. Vaimuhaiguse tõttu ei ole S. R võimeline osa võtma kohtueelsest menetlusest, esinema kohtus ja tema süüdimõistmisel kandma kohtulikku karistust. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ain Tali koostas juhindudes KrMS § 397 lg 2 ja § 398 psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määruse ning kriminaalasi saadeti menetlemiseks Viru Maakohtule. Prokuratuur ega kaitsja ei ole taotlenud kriminaalasja kohtulikku arutamist üldmenetluses. Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud Psühhiatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isikut S R kohtuistungile ei kutsutud vastavalt KrMS §-s 400 lg 4 sätestatule, kuna vastavalt eksperdi arvamusele ei ole S R võimeline esinema kohtus. Arvestades tema vaimset seisundit, alandab see tema inimväärikust ning ilmselge tõenäosusega segaks oluliselt istungi läbiviimist. S R õigusvastane tegu KarS § 120 järgi on tõendatud kohtus vahetult uuritud ja avaldatud kirjalike materjalidega, s.o kannatanu S R ütlustega (tl. 3-6); kannatanu R G ütlustega (tl. 7-9); asitõendi vaatlusprotokolliga (tl. 66-69); M V OÜ vastusega päringule (tl. 11); xxxx vastusega päringule (tl. 14-50); xxxx vastus päringule (tl. 52-56); ambulatoorse kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi aktiga nr 100 (tl. 76-79, 81). Kohus uurinud kirjalikke tõendeid asub seisukohale, et on kogutud piisavalt tõendeid selles, et psühhiatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik S R pani toime KarS § 120 ettenähtud õigusvastase teo. Kohtu seisukoht Lugedes tõendatuks, et psühhiatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik S R on pannud toime käesolevas määruses kirjeldatud õigusvastased teod peab kohus andma hinnangu, kas õigusvastased teod olid toime pandud süüdivas või süüdimatus seisundis, milline oli isiku vaimne seisund kriminaalmenetluse ajal, kas tema edasine käitumine võib kujutada ohtu iseendale või ühiskonnale ning kas S R suhtes on vajadus kohadlada psühhiaatrilist sundravi. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi aktiga nr 100, 19.09.2012 esitatud eksperdi arvamuse kohaselt ei olnud S R temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja neid vastavalt sellele arusaamisel juhtima seoses vaimuhaigusega. Tema ei ole vaimuhaiguse tõttu võimeline osalema kohtueelses menetluses, esinema kohtus ja süüdimõistva kohtuotsuse korral kandma karistust. 3 Prokurör leidis, et on tõendamist leidnud S R poolt õigusvastaste tegude toimepanek KarS § 120 järgi ning S R suhtes tuleks lõpetada kriminaalasjas menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel ning tema suhtes tuleks kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kaitsja leidis, et on tõendamist leidnud S R poolt õigusvastaste tegude toimepanek KarS § 120 järgi ning tema suhtes tuleks lõpetada kriminaalasja menetlus. Samuti arvestades eksperdi arvamust, et S R suhtes oleks vajalik kohaldada psühhiaatrilist sundravi ning arvestades teo iseloomu ning kõiki muid asjaolusid, tuleks tema suhtes kohaldada psühhiaatrilist sundravi. S R võib olla ohtlik nii endale kui ühiskonnale. Kohtu hinnangul tuleb lugeda tõendatuks S R poolt KarS § 120 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanek. Lugeda tõendatuks õigusvastaste tegude toimepanemine süüdimatus seisundis ning S R ei suuda kanda karistust. Arvestades ambulatoorse kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi aktis toodut, et S R on väljaspool kontrollitud keskkonda ohtlik ühiskonnale. Samuti arvestades tema poolt toime pandud õigusvastaste tegude ohtlikust, leiab kohus, et S R suhtes tuleb kohaldada KarS § 86 lg 1 ja lg 3 alusel psühhiaatrilist sundravi ja kriminaalasi tuleb KrMS § 402 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kriminaalmenetluse lõpetamisel jäävad menetluskulud riigi kanda vastavalt KrMS §
5. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtumäärus jõustus
6. mail 2013.a Nooremreferent Irina Golubev 4