mai 2013.a Prokurör Arika Almann Süüdistatav A l e k s a n d r MIHEJEV - isikukood 39411120214; elukoht: XXX; Eesti kodanik, haridus 8 klassi; õpilane; varem kriminaalkorras karistatud 16.02.2012 Harju Maakohtu poolt
, § 121, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 202 lg 2 p 1 järgi; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A l e k s a n d r MIHEJEV
lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõiostetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi ÜKT-d, asendab kohus 7 kuud vangistust (210 päeva) 420 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 18 kuud. ÜKT tegemise ajal on A. Mihejev allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning
Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
lg 2 p 9 järgi, võttis uuesti ja seega süstemaatiliselt 09.07.2012 kella 11:00 ja 12:00 vahelisel ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX asuva maja hoovist AK kuuluva nurgasae Metabo väärtusega 300 eurot, valged plastikust kaitseprillid väärtusega 8 eurot ja kolm paari kaitsekindaid väärtusega 3 eurot paar (so kokku esemeid 317 euro väärtuses) ning lahkus nende esemetega sündmuskohalt, lõhkudes seejuures aiavärava ning müües nurgasae hiljem interneti kaudu maha. Sellega A. Mihejev pani süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
2 Kokkuleppe sisu A.Mihejevi, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus A. Mihejevi süüditunnistamist
lg 2 p 9 järgi ning tema karistamist vangistusega 5 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 7 kuud vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus 420 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada süüdimõistetu käitumiskontrollile, ta on kohustatud täitma
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning
Hüvitamisele kuulub kannatanu tsiviilhagi 322 eurot. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil A. Mihejev tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja palus osa menetluskuludest jätta riigi kanda ning taotles võimalust menetluskulude tasumiseks osade kaupa, tulenevalt A. Mihejevi varanduslikult olukorrast, kes käesoleval ajal veel õpib ja on lastekodus riiklikul ülalpidamisel. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on ta teadlik. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning A. Mihejev tuleb süüdi tunnistada
Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 480 eurot. KrMS § 180 alusel, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, jätab kohus poole menetluskuludest riigi kanda ning annab võimaluse tasuda menetluskulusid osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.