KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 26.02.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-14113 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Al TAMME elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Al TAMM sünd. 02.07.1979, isikukood 37907022718, xxx Karistuse kandmise algus ja lõpp 30.03.2009 – 04.12.2014 Jätta Al TAMM elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Al Tamme elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Al Tamm on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 ja §22 lg.2 - §392 lg.1 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 8 kuud 4 päeva alates 30.03.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Kinnipeetav pani kuriteo toime katseajal. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude ohustatuse aste on suurenenud üksikisikult kogu avalikkusele. Kuritegeliku käitumise ajendiks on materiaalse kasu saamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid xxxoskuste treening, xxx juhtimine ning inglise keele kursuse algajatele. Kinnipeetav on 1 korduvalt keeldunud tööst vanglas, kuigi on töötamise ja õppimise suhtes meelestatud positiivselt. Vangistuses toetab kinnipeetavat majanduslikult abikaasa. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, kes elab Inglismaal, abikaasa, kasupoeg ja poeg, suhted on head. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid vabaduses seaduskuuleka taustaga ja ka kuritegeliku minevikuga isikud. Viimane kuritegu on sooritatud koos isikutega, kellega tutvus vangistuse ajal. Kinnipeetav ei ole mõjutatav ja teiste arvamusest ta ei hooli. Kinnipeetav suhtleb teiste vanglate kinnipeetavatega kirja teel, ka kokkusaamistel on käinud kuritegeliku taustaga isikuid. Kinnipeetav ei ole hinnatud narkosõltlaseks, kuid on seltskonnas tarvitanud amfetamiini, kanepit ja kokaiini. Kinnipeetaval on aeg-ajalt tuntav ärevus seoses vangistuse ja piiratud suhtlusringkonnaga. Kinnipeetav on avatud suhtlemisega, teadvustab oma probleeme, oskab välja pakkuda lahendusi. Samas on eelnevalt otsinud kiireid tulemusi, mitte pikaajalisi lahendusi ja vähe kasutanud ette mõtlemist. Kuritegu sooritades asetas isikliku heaolu kõrgemale ühiskonnas valitsevatest normidest. Kinnipeetav ei poolda kuritegelikku käitumist, kuid kiire isikliku heaolu nimel on valmis ühiskonnas kehtivaid norme eirama. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse on korrektne ning konflikte teiste kinnipeetavatega ei ole olnud. Riskihindamise alusel on kinnipeetav avalikkusele kõrgohtlik ja vangidele ohtlik. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa, abikaasa ja kasupoeg. Esimesest kooselust on kinnipeetaval ka poeg, kes elab emaga. Päritoluperekonnast suhtleb kinnipeetav emaga, isaga kontakt puudub. Vestlusest kinnipeetava abikaasaga selgus, et suhted on endiselt head ning ta on jätkuvalt valmis kinnipeetavale peale vabanemist toeks olema. Abikaasale teadaolevalt ei olnud kinnipeetaval enne vangistust probleeme sõltuvusainete tarvitamisega ning ta on seisukohal, et kinnipeetav suudab pärast vabanemist jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kinnipeetava abikaasa sõnul puudub tal teave negatiivset mõju avaldavatest isikutest. Kinnipeetav on vabanemise korral soovinud asuda elama Tallinna. Tegemist on kinnipeetava abikaasale kuuluva 2-toalise heas korras korteriga, kus tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks on olemas ja abikaasa on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetav on varem vabaduses töötanud, kuid vangistuses tööst keeldunud. Abikaasa sõnade kohaselt on kinnipeetaval vabaduses võimalik tööle asuda, kuid kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik päringule vastamise ajaks firma esindajaga kontakti saada. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku kohaldada elektroonilist valvet tähtajaga 6 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav Al Tamm taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et kui ta vabanes eelmisel korral vangistusest tingimisi enne tähtaega, olid tal samuti tööja elukoht olemas. Kinnipeetav ei osanud öelda, mis on muutnud paremuse poole peale 16.03.
- Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Tartu Maakohtu 27.10.2003 otsusega oli kinnipeetav süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega 8 aastat. Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2008 määrusega vabastati ta vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 2 aastat 5 päeva. Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusest nähtub, et uue kuriteo toimepanemises süüdistati kinnipeetavat juba enne 27.02.2009 ja ta vahistati taas 30.03.
- Tegemist oli taas I raskusastme kuriteoga, mis seekord oli seotud narkootikumidega, s.o. rahvatervisevastane kuritegu. Käesolevaks ajaks ei ole kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest 5 aastat 8 kuud 4 päeva veel ära kandnud 4 aastat. Maakohus leiab, et arvestades kinnipeetava minevikku, toimepandud kuriteo raskust ning mõistetud liitkaristust, ei ole tema vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord suudab käitumiskontrolli nõudeid täita ja ei pane katseajal toime uut kuritegu. Kinnipeetava enda sellekohased kinnitused ei ole veenvad. Maakohus arvestab ka seda, et kinnipeetav ei osanud nimetada ühtegi positiivset muutust või asjaolu, võrreldes eelmise kohtuistungi toimumisega 16.03.
- Vastupidi, kinnipeetavat on peale seda kahel korral karistatud distsiplinaarkorras. Kriminaalhooldusametniku eelmisest kirjalikust arvamusest nähtub ka, et kinnipeetav on lisaks katseajal toimepandud kuriteol eiranud ka kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetav ise seda maakohtu istungil ei tunnistanud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest käesoleval ajal kehtivad
- Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Distsiplinaarkaristustest on 1 määratud seaduslikule korraldusele allumatuse eest ja 3 tööst keeldumise eest. Antud asjaolu näitab muuhulgas kinnipeetava suhtumist ametnikesse. Juhul, kui kinnipeetav jätkab samasugust käitumist ja korraldustele mitteallumist ka kriminaalhooldusametniku suhtes, on kriminaalhoolduse läbiviimine problemaatiline ja raskendatud. Tööst keeldumine vangistuses näitab ka seda, et kinnipeetaval on kriminaalsele subkultuurile omased hoiakud. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et on keeldunud koristaja tööst, kuna see alandab tema eneseväärikust kaasvangide silmis. Arvestades tööst keeldumist ja ka kinnipeetava madalat haridust, on tõenäoline, et tulevikus ei ole kinnipeetaval võimalik leida tasuvat ja keerulisi teadmisi eeldavat tööd ning kuna lihttöid on kinnipeetav pidevalt 3 keeldunud tegemast, viib see taaskord materiaalsete raskuste tekkimise ja võimalike uute kuritegude toimepanemiseni. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kuriteo toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samal ajendil on ta ka varem kuritegusid toime pannud. Asja materjalide kohaselt ja kinnipeetava enda seletuse järgi maakohtu istungil, oli tal peale eelmist vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist olemas sama elukoht ja samuti töökoht. Vaatamata sellele jätkas kinnipeetav I astme kuritegude toimepanemist. Maakohus leiab, et kuigi kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu on iseenesest positiivsed asjaolud, ei anna need antud kinnipeetava puhul alust tema vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Lisaks eeltoodule peab maakohus positiivseks ka kinnipeetava poolt erinevate programmide ja kursuste läbimise vangistuses. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus muuhulgas kinnipeetava varasemat elukäiku, tema poolt toimepandud kuritegude arvu, raskust ja laadi, kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal, ITK täitmist ja saadud kirjalikke arvamusi. Viimased ei ole kohtule siduvad. Varasemalt esitatud taotluses on Viru Vangla märkinud, et antud kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Käesoleval ajal esitatud taotluses on Viru Vangla märkinud, et kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele ja ohtlik vangidele. Seega ei ole kinnipeetav isegi vangistuses viibitud aja jooksul suutnud oma riske alandada, vastupidi, tema ohtlikkuse aste on tõusnud. Maakohus ei pea võimalikuks, et sellisel juhul on riske ja ohte võimalik vähendada või maandada kriminaalhooldusalase töö käigus. Arvestades kõiki ülalnimetatud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid, puudub maakohtul kindel veendumus, et karistuse eesmärgid on antud kinnipeetava puhul saavutatud. Positiivsed muudatused ei ole kinnipeetaval kinnistunud, kuna viimane kord on teda distsiplinaarkorras karistatud alles 14.12.
- Kuigi vabanemine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega piirab kinnipeetava edaspidist elu ja tegevust suuremal määral, kui vabanemine ilma selleta, ei pea maakohus ka seda võimalikuks. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise puhul oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas neid ka katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab aduma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Vangistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine selge erand. Kuna maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida võib käsitleda eranditena antud asjas, jätab maakohus kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5