← Eesti

1-13-3952/3

1-13-3952 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.aprillil 2013.a. Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-3952 (13230105140) Kohtukoossei

§ 263p 3 järgi.

Ringkonnaprokurör Natalia Lebed Süüdistatav Tõkend Kaitsja Valdis Veedler elukoht XXX, isikukood: 38208110219, kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus, töökoht: usaldusväärsed andmed puuduvad; kriminaalkorras karistamata, korduvalt karistatud väärteokorras. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 27.04.2013 Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Valdis Veedler

§ 263

p 3 järgi mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

27.04.2013.a. kuni 29.04.2013.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Kandmata karistus 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Valdis Veedler ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Vabastada kinnipeetud Valdis Veedler kohtusaalis. Välja mõista Valdis Veedler ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 2565 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot 20 senti riigituludesse. Selgitusse märkida „Valdis Veedler 1-13-3952, sundraha“ ja „Valdis Veedler 113-3952, kaitsjatasu.“ KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Valdis Veedler`i süüdistatakse

§ 263

p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, aga nimelt, et ta tema viibides 27.04.2013 kell 08:36 aadressil XXX, helistas Häirekeskusesse numbrile 112 telefoninumbrilt XXX ja soovides põhjustada avaliku korra rikkumist ja esitada pommiähvardust Presidendi Lossi-ile (Presidendi kantselei) asukohaga Tallinn A.Weizenbergi tn 39, ähvardas, et täna (27.04.2013) kell 08:45 Presidendi Lossis lõhkeb pomm. Enne hoone kontrollimist demineerijate poolt evakueeriti personal. Seega oma tegevusega pani Valdis Veedler toime

§ 263

p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud lõhkesealdise või lõhkematerjaliga ähvardades. Karistuse liik ja määr:

§ 263

p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist 6 ( kuue ) kuulise vangistusega.

§ 73

sätete alusel taotleb prokurör määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kolme aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu . Karistusest lugeda kantuks

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 27.04.2013 – 29.04.2013.a s.o.

3 päeva. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Valdis Veedler ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Valdis Veedler poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 2 Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Valdis Veedler süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Valdis Veedler süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9, 4 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Valdis Veedler ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-12. Valdis Veedler ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et Valdis Veedler varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Valdis Veedler ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 112-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust. Valdis Veedler ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 240 eurot ja kaitsjatasu kokku 151.20 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.