Ringkonnaprokurör Taavi Pern Süüdistatav Tõkend Kaitsja Natalja Semjonova isikukood 47201137013; elukoht: XXX, käesoleval ajal asub Vanglas; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: töötab suulise lepingu alusel, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati: 31.03.2008.a Harju Maakohtu poolt
vahistamine alates 24.05.2012.a. Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Natalja Semjonova
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 24.05.2012.a. Tõkend vahistamine - jätta Natalja Semjonova suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Natalja Semjonova ´lt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 480 (nelisada kaheksakümmend) riigituludesse ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi akt nr 12E-AN0548, 29.06.2012.a. maksumus osaliselt summas 84 (kaheksakümne neli) eurot riigituludesse. Sundraha, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Natalja Semjonova 1-12-9799, sundraha“, „Natalja Semjonova 1-12-9799, kaitsjatasu”, „Natalja Semjonova 1-12-9799, menetluskulud”. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: suitsupaki kile, kollast värvi paberitükk ja ekspertiisist tagastatud 19 tk fooliumvoldikut, milles oli narkootilist ainet fentanüüli sisaldav pulber, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid-6,6%-list fentanüüli sisaldanud pulber massiga kokku 0,62g, milles puhast fentanüüli oli 0,041g, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnaskonfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Esitatud süüdistus: Natalja Semjonova´t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud
Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad, kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis asub alljärgnevale seisukohale. 2 Vaieldamatult on tõendamist leidnud, et 24.05.2012.a. Endla tn 45 asuvas Olympic Casino’s tunnistaja Svetlana R läbivaatlusel leiti ja võeti ära suures koguses narkootilist ainet fentanüüli s.o 19 fooliumvoldikut kokku 0,62 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldava pulbriga (milles oli puhtal kujul 41 mg fentanüüli). Antud asjaolu tõendab Svetlana R läbivaatuse protokoll 24.05.2012.a., millega on tõendatud, et tunnistaja Svetalna R läbivaatlusega tuvastati, et isikule teostas esmase vaatluse narkokuritegude talituse juhtivuurija Andrus K, kes avastas Svetlana R parema käe peopesast avastatud tubakapaki ümbriskile, mille sees 19 fooliumvoldikut ja üks kollase värvusega paberinutsakas. Edasise läbivaatuse viis läbi isikuga samast soost politseiametnik. Isikul on jalas valge ja roosa värvusega spordijalatsid, tumesinise värvusega teksapüksid. Seljas kannab musta värvusega õlapaeltega topi ning valge ja musta värvusega jakki. Isiku kehal vigastused puuduvad. Isikul on kaasas käekott, milles musta värvusega rahakott. Rahakoti peenraha sahtlist avastatud kaks minigripp kilekotti, mille põhjades tundmatu valge värvusega pulbriline aine. Tunnistaja Svetlana R läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud esemeid on ka vaadeldud 25.05.2012.a. asitõendite vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt on vaadeldavates objektideks 24.05.2012.a. kl 12:45 Tallinnas Endla tn 45 kahtlustatavana kinnipeetud Natalja Semjonovale (ik 47201137013) kuuluvad esemed, mis leiti tunnistaja Svetlana R (ik XXX) peopesast: suitsupaki kile, milles 19 tk fooliumvoldikut pulbrilise ainega; kollast värvi paberitükk. Vaadeldavateks esemeteks on suitsupaki kile. Kilepakend on läbipaistev ja terve. Selle mõõtmed on 6,5x7,5cm. Vaadeldavateks esemeteks on 19 tk fooliumvoldikut, milledes on heledat värvi pulbriline aine. Tegemist on enamvähem ühesuuruste fooliumitükkidest kokkuvolditud voldikutega, millede laius jääb vahemikku 5-8 mm ja pikkus vahemikku 16-20 mm. Vaadeldavaks esemeks on kollast värvi paberitükk. Tegemist on ebamäärase kujuga pehme paberiga. Paber on rebitud äärtega ja mitmest kohast rebenenud. Ligikaudsed mõõtmed on 3x4cm. Asitõendite vaatlusprotokolli lisana on ka fototabel nr 1, millega fotografeeritud asitõendite vaatlusprotokollis nimetatud esemed. Et 24.05.2012.a. tunnistaja Svetlana R peopesast leitud ja ära võetud esemed sisaldasid narkootilisi aineid on tuvastatud 29.06.2012.a. narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 12E AN0548, mille eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendis 1 olevas 19 fooliumvoldikus olev beež pulber massiga kokku 0,62 g sisaldab 6,6% fentanüüli, pulbris sisaldub 0,041 g fentanüüli. Kohtulikul uurimisel süüdistatav Natalja Semjonova ei tunnistanud end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi. Süüdistatav Natalja Semjonova andis ütlusi, et tema ei ole tunnistajale Svetlana R ´le mingeid aineid edasi andnud. Temal puutub puutumus narkootilise ainega, mis leiti R peopesast. Tema oli Olympic Casinos kui tulid politseinikud ja pidasid teda kinni. Minnes tagasi, et võtta mänguaparaadist tšekk, vajutas nupule ning edasi politseinik K haaras tema käest, milles midagi ei olnud ja vaatas Svetlana kätt, siis oli seal midagi käes. Tema ei teinud mingeid järske liigutusi ja temal puudus üldse reaalne võimalus midagi edasi anda, kuna politsei oli tema selja taga. Enne tagasi minemist oli politsei võtnud tema tagi ja koti enda kätte, seega puudus võimalus temal mingeid asju kuhugile peita. Seljas oli vaid läbipaistev ja liibuv kleit ning mingeid volte ega taskuid kleidil ei olnud. Selline olukord mida kirjeldavad tunnistajad ei ole reaalne. Kohus leiab, et süüdistatav Natalja Semjonova on andnud kohtule ennast õigustavaid ütlusi eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Süüdistatava Natalja Semjonova ütlused, et tema ei ole mingit narkootilist ainet andnud edasi Svetlana R ´le ja narkootiline aine ei kuulunud temale, on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 3 Seda, et 24.05.2012.a. tunnistaja Svetlana R peopesast leitud narkootiline aine kuulus süüdistatavale Natalja Semjonova´le on tõendatud eelkõige tunnistaja Andrus K ja Svetlana R ristküsitlusel antud ütlustega. Süüdistatava ristküsitlusel antud ütlused on vastuolulised tunnistajate Svetlana R ja Andrus K ristküsitlusel antud ütlustega. Tunnistajad Svetlana R ja Andrus K on andnud üheseid ütlusi süüdistatava suhtes kohtulikul uurimisel ning nii süüdistatav kui ka tunnistajad on kinnitanud, et põhjus vihavaenuks puudub ning seega puudub alus arvata, et tunnistajad Svetlana R ja Andrus K on andnud kohtuistungil ebaõigeid ütlusi Natalja Semjonova suhtes. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil, et tunnistajad Svetlana R ja Andrus K oleks andnud kohtueelsel uurimisel teistsuguseid ütlusi kui kohtulikul uurimisel, mistõttu ei ole kohtul põhjust kahelda tunnistajate Svetlana R ja Andrus K ütluste usaldusvääruses, kuna kohtumenetluse pooled ei taotlenud tunnistajate Svetlana R ja Andrus K kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, et kontrollida tunnistajate usaldusväärsust. Tunnistaja Andrus K kinnitas, et 24.05.2012.a. Olympic kasiinos peeti kinni süüdistatav Natalja Semjonova. Väljapääsu juures esitas Semjonova soovi teha tšekk rahaks ning välistamaks hilisemad pretensioonid, lubas tema seda teda. Semjonova jõudes aparaadi juurde, ütles midagi kiiresti naisterahvale, kes seal kõrvalaparaadi juures ka enne istus ja tegi kiire liigutuse. Tema haaras Semjonoval käest, kuid jäi hiljaks, sest süüdistatav oli juba jõudnud asjad käest ära anda. Tema reageeris, siis kui süüdistatav andis asja üle. Tema haaras käest siis kui üleandmine oli juba toimunud. Tema avas teise naisterahva, s.o. Svetlana R käe ja sealt tuli nähtavale kilenutsak ja fooliumvoldikud. R tundus olevat hämmelduses kui nutsak tema peost leiti, ei saanud aru mis toimub. Süüdistatav Semjonova ilma, et keegi oleks küsinud, ütles kiiresti, et see ei ole tema oma ja hüppas eemale. Temale tundus, et süüdistatav Semjonova andis, mitte ei visanud esemeid R ´le pihku. Samuti kinnitas ristküsitlusel tunnistaja Svetlana R , et süüdistatav Natalja Semjonova peeti kinni Kristiine Olympic kasiinos, kus nemad mõlemad mängisid koos aparaatidel. Nemad mängisid kõrvuti ja kui Semjonova ära viidi politsei poolt, siis tema jäi sinna istuma. Tema peopesast leitud aine, mis oli pakitud suitsupaki kilesse sokutas temale Natalja. Natalja viskas selle temale, kui koos politseiga tagasi tulid. Tema istus aparaadi taga ja käed olid põlvedel ning sellel momendil andis Natalja paki temale. Natalja ei andnud pakki käest kätte, pigem viskas. Tema ei pidanud pakki püüdma, see kukkus peopessa. Natalja kummarus tšeki võtma ja kohe see toimuski, vahe oli umbes 30 cm. Paki tema kätte jõudmine toimus sekundi, kaks. Tema ei jõudnud üldse reageerida, sest politsei haaras kohe temal käest. Pole võimalik sekundiga reageerida. Temal endal oli kaasas amfetamiin, kuna tarvitab seda. Tunnistajate Svetlana R ja Andrus K ütlustega on ümber lükatud süüdistatava Semjonova eelrefereeritud ütlused, et tema ei ole tunnistaja Svetlana R ´le narkootilisi aineid edasiandnud ja aine ei kuulunud temale. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistajate ütlustes, kuna kogu ülejäänud sündmuste käigu kohta on nii süüdistatav Semjonova kui ka mõlemad tunnistajad andnud üheseid ütlusi, mis on omavahel kooskõlas, mistõttu pole kohtul alus arvata, et tunnistajad annaksid osaliselt ebaõigeid ütlusi süüdistatava suhtes just osas, mis puudutab aine andmist süüdistatava Semjonova poolt tunnistaja R valdusesse ning ülejäänud sündmuste osas tõeseid ütlusi. Kaitsja märkis kohtuvaidlustes, et tunnistajate R ja K ütlused on vastuolulised osas, mis puudutab narkootilise aine edasiandmist süüdistatava Semjonova poolt. Nii kinnitas tunnistaja K, et süüdistatav pani aine tunnistaja R pihku, kuid tunnistaja R kinnitas, et väidetavalt süüdistatav pigem viskas aine temale pihku. Kohus leiab, et tunnistajate Svetlana R ja Andrus K ütluste hindamisel, tuleb arvestada sündmuse kohaga, nägid sündmust erinevatest kohtadest ja ka erinevatel ajahetkedel, inimese 4 ruumitaju on erinev, aspektid millele keskendutakse, on paratamatult erinevad. Tunnistaja K kinnitas, et ei suutnud takistada aine edasiandmist ning sai nii süüdistatava ja tunnistaja käest kinni ajal, mil aine oli juba süüdistatava poolt tunnistaja R edastatud. Tunnistaja R kinnitas, et aine edasiandmine käis väga ruttu, et süüdistatav võttis tšeki ja koheselt nagu viskas mingi nutsaku temale, kuid mitte kaugemalt kui 30 cm. Samuti kinnitas tunnistaja R , et tema ei pidanud pakki püüdma, see kukkus peopessa. Paki tema kätte jõudmine toimus sekundi, kaks. Tema ei jõudnud üldse reageerida, sest politsei haaras kohe temal käest. Pole võimalik sekundiga reageerida. Kohus leiab, et tunnistajate Svetlana R ja Andrus K ütlustes ei esine vastuolusid, neis sisalduv informatsiooni maht ja täpsus on erinev, mis aga ei sea kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsust. Pigem seaks tunnistajate ütlused kahtluse alla asjaolu kui need oleks antud väga detailselt ja kokkulangevalt, kuna just see paneks kahtlema tunnistajate ütluste õigsuses. Vastuvaidlematult on tõendatud tunnistajate Svetlana R ja Andrus K ütlustega, et just süüdistatavale Natalja Semjonova´le kuulus suur kogus narkootilist ainet fentanüül, s.o 19 fooliumvoldikut kokku 0,62 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldava pulbriga (milles oli puhtal kujul 41 mg fentanüüli) ning just süüdistatava andis 24.05.2012.a. tunnistaja Svetlana R valdusesse suures koguses narkootilist ainet. Kohus ei pea süüdistatava Natalja Semjonova kaitseversiooni, et temal puudus üldse võimalus enda juures midagi peita, kuna seljas oli temal läbipaistev ja liibuv kleit ning mingeid volte ega taskuid kleidil ei olnud, usaldusväärseks. Süüdistatav Semjonova esitas versiooni, et enne tagasi minemist oli politsei võtnud tema tagi ja koti enda kätte, seega puudus võimalus temal mingeid asju kuhugile peita. Kaitsja toetus kohtuvaidlustes samasugustele väidetel ning asus seisukohale, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava Natalja Semjonova kasuks. Kohus märgib, et süüdistatava kasuks tõlgendatakse ainult kõrvaldamata kahtlused, kuid kohtulikul uurimisel ei ole tõusetunud kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus leiab, et nii süüdistatava kaitseversioon ja kaitsja vaidlustes toodu, ei ole asjakohased. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, ( nt ostus nr 3-1-1-104-05), et juhul kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsed süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkda kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüdistatav Natalja Semjonova ei ole ise, ega ka kaitsja vahendusel esitanud ühtegi tõendit ega loonud ka menetlejale reaalset võimalust, mis võimaldaks kontrollida tema väidete õigsust. Nii oli süüdistataval kui ka tema kaitsjal kohtuistungil toimunud tunnistajate ristküsitluse käigus võimalus ristküsitleda nii tunnistaja K´i kui ka R ´t oma väidete kinnitamiseks. Ei süüdistatav Semjonova ega ka kaitsja ei ristküsitlenud üldse tunnistajaid süüdistatava väidetava riietuse või süüdistatavale kuuluvate isiklike esemete väidetava äravõtmise, läbiotsimise ja asukoha kohta peale Semjonova kinnipidamist. Süüdistataval ja tema kaitsjal oli olemas reaalne võimalus oma kaitseversiooni kinnitamiseks kohtuistungil läbi tunnistajate ristküsitluse, kuid seda süüdistatav ega kaitsja ei kasutatud. Seetõttu ei loe kohus usaldusväärseks süüdistatava Natalja Semjonova esitatud eelrefereeritud kaitseversiooni ning kohus võib teha järelduse, et ilmselgelt oleks tunnistajate ristküsitlus selles osas vastuolus valitud kaitsetaktikaga ning süüdistatava enda esitatud versiooniga ristküsitlusel. Ilmselgelt jättes tunnistajad enda versiooni kinnitamiseks ristküsitlemata kohtuistungil, oli hiljem süüdistataval äärmiselt mugav väita toimunud sündmuste kohta ükskõik mida, mis kinnitaks tema enda versiooni toimunust. Kaitsja ja süüdistatav püüdsid kohtule näidata tunnistaja Svetlana R ütlusi ebausaldusväärsetena, kuna tunnistaja R tarvitab narkootilisi aineid. Tunnistaja R ei ole 5 eitanud narkootilise aine tarvitamist. Asjaolu, et tunnistaja tarvitab või tarvitas mingil ajal narkootilisi aineid, iseenesest ei välista tema poolt kohtistungil ristküsitlusel antud ütluste tõelevastavust, ka ei saa omistada sellest tulenevalt tema ütlustele aprioorselt nõrgemat tõeväärtust. Ka ei ole tuvastamist leidnud, et tunnistaja oleks sündmuste toimumise või sellele eelneval ajal tarvitanud narkootilisi aineid. Lähtudes eeltoodust puudub alus arvata, et tunnistaja R ei tajunud tõendamiseseme asjaolusid objektiivselt, s.t. kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning muid kuriteo tehiolusid adekvaatselt. Riigikohus oma lahendis (3-1-1-8-10 p. 8) on märkinud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08). Süüdistatava Natalja Semjonova antud ütlused, et kuna tunnistaja R ostab narkootilisi aineid ja tema seisukoht oma viimases sõnas, et kuna tunnistaja R tarvitab narkootilisi aineid, siis ka 19 fooliumvoldikut kuulus tunnistajale, ei ole usutav. Kohus ei pea eluliselt kuigivõrd usutavaks süüdistatava versiooni, et 19 fooliumvoldikut kuulus tunnistaja R ´le, kuna süüdistatava ütlustes puudub igasugune loogika. Süüdistatava Semjonova kinnipidamisel politsei poolt jäi tunnistaja Svetlana R oma kohale mänguautomaatide juurde. Ei ole loogiline ega eluliselt usutav, et tunnistaja R kelle valduses oleks olnud 19 fooliumvoldikut narkootilise ainega jääb lihtsalt istuma ja mängima rahulikult mänguaparaatidega, olukorras kus narkopolitsei teostab isikute kinnipidamist. Ka ei ole loogiline, mis pidanuks tunnistaja R osa aineid hoidma rahakoti peenraha kotis, mis nähtub Svetlana R läbivaatuse protokollist ja 19 fooliumvoldikut hoidma peos. Kohtu arvates ei ole „eluliselt usutav“, et isik, kes omab väidetavalt 19 fooliumvoldikut narkootilise ainega jääb peale politsei reidi rahulikult edasi mängima, mitte ei püüa vabaneda narkootilistest ainetest. Vastupidi kinnitab antud fakt kohtule, et tunnistaja R ´l puudus igasugune seos narkootilise ainega fentanüüliga. Lisaks on süüdistatav Semjonova märkinud viimases sõnas, et tunnistaja R kurtis finantsprobleemide üle ja avaldas soovi müüa narkootilisi aineid. Hiljem viimases sõnas süüdistatav märkis, et tunnistaja R ´l oli raha kaasas tol momendil 200 eurot. Ka antud süüdistatava seisukohad on ebaloogilised ning omavahel vastuolus. Kaitsja kohtuvaidlustes leidis ja heitis prokurörile ette, et kriminaalasjas ei ole määratud DNA ekspertiisi. Kohus leiab, et tõendamise seisukohalt ei ole narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegudes obligatoorne süüdistatava süü tuvastamine DNA eksperdiarvamusele tuginedes, vaid selleks on kasutatavad kõik kriminaalmenetluses lubatavad tõendiliigid, mida kohus hindab. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-82-03 rõhutanud, et kriminaalasjas võib üldjuhul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega. Samas ei ole kaitsja ega süüdistatav taotlenud DNA ekspertiisi määramist, vaid kaitsja on sellel viidanud alles kohtuvaidlustes. Sellest võib teha kohus järelduse, et ilmselgelt oleks DNA ekspertiisi taotlemine vastuolus valitud kaitsetaktikaga, mistõttu on kohtu arvates kohatu kaitsjal viidata sellele kohtuvaidlustes, kuna kohtuliku uurimise käigus ega ka kohtueelse uurimise käigus ei ole kaitsja probleemi tõstatanud ega vastavasisulist taotlust teinud. Lisaks märgib kohus, et kaitseakti esitamisel ei soovinud kaitsja esitada mingeid täiendavaid tõendeid ega ka ei olnud muid taotlusi. Lisaks ei ole süüdistatav ega kaitsja esitanud 6 kohtueelse uurimise lõppedes kuni asja kohtusse saatmiseni mingeid taotlusi ega tõendeid, mis kummutaksid süüdistuse väited. Ainus taotlus mis kohtueelse menetluse kestel oli esitatud oli videosalvestise väljanõudmine, mis ilmselt osutus võimatuks. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Lähtudes ülatooduga on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatav Natalja Semjonova käitles (omandas, valdas, andis edasi) narkootilist ainet 24.05.2012.a. Endla tn 45 asuvas Olympic Casino’s, mil leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Süüdistatava Natalja Semjonova poolt oli Svetlana R ´le edasiantud 19 fooliumvoldikut kokku 0,62 grammi narkootilise aine fentanüüli sisaldava pulbriga (milles puhtal kujul 41 mg fentanüüli). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist (Olaf H.Drummer, The Forensic Pharmacology og Drugs of Abuse. Great Britain, 2001). Süüdistatava Natalja Semjonova poolt käideldud aine fentanüüli kogusest piisab mitmekümne kordse (20,5) kümnele inimestele narkojoobe tekitamiseks, s.o. antud fentanüüli kogusest piisaks 205 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Lähtudes eeltoodust on täidetud
süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Kohus leiab, et süüdistatav Natalja Semjonova on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega ning seega on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused täidetud. Kohus leiab, et süüdistatav Natalja Semjonova teadis, et käitles narkootilisi aineid ning seda suures koguses. Kohus leiab, et olenemata selles, millisel viisil sattusid narkootikumid Natalja Semjonova kätte– kas tema ostsid need, sai edasimüümiseks, on tema vaidlusaluse narkoaine omandanud. Omandamine on võimalik erineval viisil. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-28-98 selgitanud, et omastamise all mõeldakse isiku valduses olnud võõra vallasasja kuritegelikku enda kasuks pööramist. Omandamise mõiste on laiem ning hõlmab lisaks eelnevale ka tegevust, mis on suunatud omanikuks saamisele, olenemata sellest, kas asja omandamine on seaduse järgi lubatud või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu et omandamine võib toimuda üksnes ostmise, vahetamise või pantimise teel. Arvestades Natalja Semjonova poolt käideldud narkootilise ainete kogust ja selle panemist erinevatesse fooliumvoldikutesse, on nende tegevuses tuvastatav narkootilise aine edasiandmise eesmärk ja seda omakasu ajendil. Otsustamaks, kas käesoleval juhul on Natalja Semjonova tegevuses tuvastatav kaks narkootilise aine käitlemise viisi, s.o. omandamine ja valdamine või on tegemist teoühtsusega, märgib kohus järgmist. 7 Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Kohus on seisukohal, et Natalja Semjonova omandas ja valdas narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil, arvestades ainete kogust. Objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tähendab kirjeldatud käitumine sisuliselt järgmist: Natalja Semjonova omandas suures koguses narkootilist ainet, milline kogus moodustab kokku ligi 205 doosi narkootilise joobe tekitamiseks, mis ilmselgelt viitab aine omandamisel juba edasiandmise eesmärgi olemasolu, tema hoidis neid aineid pakendatuna fooliumpakendites ja seda jätkuvalt edasiandmise eesmärgiga. Kohus leiab, et teoühtsuse aspektist lähtudes on tegemist erinevate tegudega, mis seisnesid narkootilise aine omandamise ja ka valdamises edasiandmise eesmärgil. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-4-04 selgitanud, millal kvalifitseeritakse
Riigikohtu seisukohast saavad omandamine ja valdamine olla kvalifitseeritud erinevate tegudena, kui isiku käitumise subjektiivne külg ulatub kaugemale pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud kuriteo tehiolud annavad põhjendatud aluse järelduseks, et Natalja Semjonova tahtlus oli suunatud narkootilise aine omandamisele ja valdamisele eraldi, s.t. et Natalja Semjonova pani temale süüksarvatud tegevusega õiguslikus mõttes toime mitu tegu, s.o. suures koguses narkootilise aine omandamise ja valdamise. Lisaks narkootilise aine omandamisele ja valdamisele on süüdistatav Natalja Semjonova ka narkootilise aine edasiandnud. Narkootilise aine edasiandmine on tõendatud eelpool refereeritud tunnistajate R ja K ütlustega. Seejuures ei ole tähtis, edasiandmise motiiv, s.t. kas edasiandmine toimus tasuta või tasu eest või mingil muul motiivil. Lisaks ülaltoodule leiab kohus, et süüdistatav Natalja Semjonova käitles narkootilisi aineid omakasu eesmärgil, s.t. sihiga teenida majanduslikku kasu, arvestades aine kogust, kuna antud kogusest piisab mitukümmend korda (20,5) kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.t. fentanüüli kokku 205 doosi, seejuures tegelikul kasusaamisel ei ole tähtsust, piisab vastavast kavatsusest. Asjaolu, et süüdistatavalt ei võetud ära kinnipidamisel sularaha, ei välista tema karistamisel omakasu motiivi arvestamist. Veel märgib kohus, et ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (RKKKo nr 3-1-1-32-05). Seega ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatava Natalja Semjonova näol on tegemist isikuga, kes on varem süüdimõistetud narkootilise aine (19 fooliumvoldiku 3-metüülfentanüüli) suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ( omandamises, hoidises ja edasiandmises). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Natalja Semjonova poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Natalja Semjonova tuleb süüdi mõista
Vastavalt toimepandule tuleb Natalja Semjonova´t karistada. Karistuse mõistmisel Natalja Semjonova ´le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Süüdistatava enda sõnade kohaselt on rase seitsmendat kuud, seega tuleb lugeda karistust 8 kergendavaks asjaoluks, kuriteo toimepanemine raseda isiku poolt, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Natalja Semjonova on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, väidetavalt töötas. Natalja Semjonova ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Natalja Semjonova´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Natalja Semjonova ´t tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Natalja Semjonova suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada
ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Kohus osundab, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-121-05 p.5). Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Natalja Semjonova suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest
lg 2 sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistaastase vangistuseni, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine. Lisaks vajab märkimist asjaolu, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellisest põhimõttest lähtuvalt, arvestades
lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks.
Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis (nr 3-1-1-12-06) märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses (nr 3-1-1-99-06) on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku 9 hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.
puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Natalja Semjonova käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära
mõttes rohkem kui mitmekümne kordselt (antud kogustest piisaks 205 inimesele narkojoobe tekitamiseks). Natalja Semjonova näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtu arvates ei ole põhjendatud uue samalaadse kuriteo toimepanemisega leebe karistusõiguslik kohtlemine. Natalja Semjonova rasedus, ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et Natalja Semjonova suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades just süü suurust. Sanktsiooni alammääras mõistetud karistus ei omaks ilmselgelt Natalja Semjonova suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Neil motiividel pole õigustatud ootus, et uue kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda leebe karistusõiguslik kohtlemine. Kohus leiab, et karistades isikut sanktsiooni alammääras ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete kuritegude eest karistustega, mis on olnud sanktsiooni alammääras. Viimane asjaolu tõendab veenvalt, et varasemad sanktsiooni alammääras mõistetud karistused pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat Natalja Semjonova´t uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus arvestades kõike eeltoodut leiab, et Natalja Semjonova suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedalt, arvestades, et sanktsiooni keskmine määr on käesoleval juhul 9 aastat. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Natalja Semjonova´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Natalja Semjonova ´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 110-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 480 eurot riigituludesse ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi 12E-AN0548, 29.06.2012.a. maksumus osaliselt summas 84 eurot riigituludesse, kuivõrd antud ekspertiis oli tehtud nii Semjonova 10 süü küsimuse otsustamiseks kriminaalmenetluses kui ka tunnistaja R otsustamiseks väärteomenetluses. Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313, 317 sätetest. süü küsimuse Kohtunik Rahvakohtunikud 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.