nr 22 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ §-i 14 lõiget 2, mille kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. 22.03.2013 saabus Harju Maakohtusse LL kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt oli LL unustanud sõidu valideerida. Kontrollijale esitas ta koheselt ID-kaardi ja ühiskaardi, mis oli isikustatud. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on seisukohal, et kaebaja tegu on kvalifitseeritav sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmisena, kuid tema karistamine ei ole vajalik ja väärteomenetluse saab lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. ÜTS § 547 lg 1 kohaselt karistatakse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Väärteoprotokolli koostamise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 22.09.2012
nr 22 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi Määrus) redaktsiooni § 14 lg 2 kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Kaebuse kohaselt on LL Tallinna elanik.
p 17 kohaselt on tasuta sõidu õigus isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinn. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on väärteoasja materjalide hulka lisanud veebilehelt www.pilet.ee väljavõtted, millest nähtub, et LLi nimele on väljastatud 08.01.2013 ühiskaart, mis oli väärteoprotokolli koostamise ajal 14.02.2013 aktiivne.
p 2 kohaselt on sõiduõigust tõendav dokument sõidupilet või muu käesolevas
s nimetatud, sõiduõigust tõendav dokument. Sama paragrahvi punkti 3 kohaselt on sõidupilet kantud andmekandjale või elektronilisse andmekogusse ja elektroonilise sõidupileti või sõiduõiguse olemasolu tõendatakse Eesti Vabariigi isikutunnistuse (ID-kaardi), e-kaardi või muu käesolevast
st tuleneva andmekandja abil. Sõidupileti tooted on: ühe sõidu pilet, tunnipilet, sõidukaart, ühiskaart. 14.02.2013 esitas LL Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 8 ID-kaardi ja isikustatud ühiskaardi, mille jättis valideerimata. Samas oli ID-kaardi ja isikustatud ühiskaardi abil võimalik kergesti kindlaks teha, et LLil on tallinlasena tasuta sõitmise õigus. Kuna tasuta sõidu õigus oli esitatud dokumentidega tõendatud, puudub menetlusaluse isiku teos väärteokoosseis ÜTS § 547 lg 1 järgi.
p 14 kohaselt on valideerimine e-pileti ostmine või sõidu registreerimine validaatori abil igakordsel sisenemisel ühissõidukisse. Valideerimine on kohustuslik kõigile epileti süsteemi sõidupileti kasutajatele ja sõidusoodustuse õigusega isikutele. Kuna LLil oli tallinlasena tasuta sõitmise õigus, oli valideerimine vaid sõidu registreerimine. 11. jaanuaril 2013 teatas Andmekaitse Inspektsioon meediale, et on alustanud Tallinna ühistranspordi piletisüsteemi suhtes järelevalvemenetluse seoses võimalike isikuandmete väärkasutamise ja turvaprobleemidega. Kohus leiab, et olukorras, kus pole välistatud, et isikuandmed, mis on seotud menetlusaluse isiku liikumise ja harjumustega, võivad muutuda kättesaadavaks kõrvalistele isikutele, ei saa sundida isikut oma andmeid levitama ühiskaardi valideerimisega. Lisaks eelnevale on Munitsipaalpolitsei Amet ja Transpordiamet meedias 13.01.2013 avalikult kinnitanud (www.tallinnapostimees.ee), et pensionärile piisab tasuta sõidu õiguse saamiseks sellest, kui tal on kaasas isikut tõendav dokument (ID kaart, passi või pensionitunnistus). Seega puuduvad LL teos väärteo tunnused, mistõttu tühistab kohus VTMS § 132 p 3 alusel kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.