4-13-1282/5

Väärteoasi nr.4-13-1282 KOHTUMÄÄRUS 08.04.2013.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Helen Aasma juuresolekul vaatas avalikul kohtuistungil läbi IVO RAUDLA (isikukood 37708310244, elukoht: XXX) kaebuse Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs `i 07.02.2013.a. otsusele väärteoasjas 2302,13,000613 selle osalise tühistamise nõudes. l e i d i s: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs `i poolt 07.02.2013.a. väärteoasjas 2302,13,000613 tehtud otsusega tuvastati, et Ivo Raudla juhtis 16.01.2013.a. kell 10:45 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Merivälja teel (Mähe tee ja Randvere tee vahelisel teelõigul) mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h võrra, sõites kiirusega 108+/-7 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h). Esmase juhtimisõigusega juhtis mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Väärtegude toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh. liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik Ivo Raudla rikkus sellega Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2 ja Liiklusseaduse § 106 lg. 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 227 lg. 3 ja Liiklusseaduse § 242 lg. 1 järgi. Kuna Liiklusseadus § 227 lg. 3 ja Liiklusseadus § 242 lg. 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus Liiklusseadus § 227 lg. 3 järgi. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on 22.01.2013.a. esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid ja tunnistab enda süüd. Menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et Ivo Raudla on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma, määratud rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata ning isik jätkab uute õigusrikkumiste toimepanemist. Asulasisesel teel nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Ivo Raudla `le karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg. 3 alusel karistuseks rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o. 500.00 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg. 5 p. 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Ivo Raudla esitas 04.03.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada osaliselt Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs `i 07.02.2013.a. väärteoasjas 2302,13,000613 tehtud otsus ning nimelt lisakaristuse osas ning vähendada põhikaristust või alternatiivselt võimaldada karistuse tasumine 6 kuu jooksul. Politsei ja Piirivalveameti liiklusjärelevalve talituse vaneminspektori poolt koostati

1. jaanuaril
2. väärteoasjas nr. 23012,13,00613 väärteoprotokolli ning seejärel 07.02.2013.a. otsus, mille kohaselt määrati kaebajale Liiklusseaduse paragrahv 227 lg 3 järgi rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o. 500 eurot ja vastavalt Liiklusseadus 227 lg 5 p 2 lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Kaebaja tunnistab enda süüd ning ei vaidle vastu faktilistele asjaoludele, kuid ei ole nõus määratud karistuse suurusega ning lisakaristuse pikkusega. Seega vaidlustatakse nimetatud otsus lisakaristuse määramise osas. Menetluse käigus taotles kaebaja mitte määrata väärteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on seotud töökoha kaotusega. Kaebaja töötab Rootsis ehitustöödel objektijuhina ning oma tööülesannete täitmiseks on temale kindlasti juhiload vajalikud. Kaebaja ülalpidamisel on abikaasa ja 4 aastane tütar. Perekond elab Jõelähtme külas, mis asub Tallinnast kaugel. Igapäevase eluga toimetulekuks on samuti juhiload vajalikud. KarS § 57 lg 2 kohaselt karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolud. Kaebaja palub lisakaristuse määramisel arvestada seda asjaolu, et juhiloa äravõtmisel nii pikaks ajaks kahtlemata kahjustab tema ülalpidamisel ja hoolitsemisel asuvate isikute seisundit. Samuti palub kaebaja võimaluse korral vähendada põhikaristuse summa, kuna tema jaoks see summa on liiga suur ning otsuses pole põhjendatud. Kaebaja väga kahetseb toimepandut ning palub kohut oluliselt vähendada mõistetud karistus. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 114 lg 1 p 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus esitada maakohule kaebus kohtuvälise menetleja VTMS § 73 lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse peale. VTMS § 114 lg 4 kohaselt kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Antud juhul otsus oli kättesaadav alates 07.02.2013.a., s.t. kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 05.03.2013.a. Seega esitatakse käesolev kaebus õigeaegselt. Vastavalt VTMS § 126 lg.2 kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS § 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse esitaja ei ilmunud avalikule kohtuistungile 08.04.2013.a. kell 09.
3. Kaebaja Ivo Raudla oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, toimikus sellekohane kinnitus ka selle kohta, et ta on talle elektrooniliselt saadetud kohtukutse ka kätte saanud. Kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile oli kohustuslik, ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole ta kohtule teatanud, kaebuse arutamise edasilükkamist ei ole taotlenud, seega kuulub esitatud kaebus läbi vaatamata jätmisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 126 lg.2, § 193, kohus 2 m ä ä r a s: Jätta IVO RAUDLA kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs `i 07.02.2013.a. otsusele väärteoasjas 2302,13,000613 selle osalise tühistamise nõudes läbi vaatamata. Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3