nõudeid.
1 kirjelduse kohaselt tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseeseme asjaolusid. Antud asjas tunnistajana üle kuulatud P poolt antud ütlustes kinnitas, et tema sõitis rohelises laines. Tunnistaja ei saa kuidagi olla liiklusõnnetuse osaline, seda saab olla ainult menetlusalune isik, seega tunnistaja saab olla ainult isik, kes teab tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. P ei saa nimetatud liiklusõnnetuse lahendamisel üheaegselt olla ühes isikus nii tunnistajana kui ka menetlusaluse isikuna. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on tuvastatav, et kohtuvälise menetleja poolt kogutud materjalide alusel P oli liiklusõnnetuse põhjustaja, seega kohus leiab, kohtuvälisel menetlejal oli vajadus ja kohustus kutsuda ta ülekuulamisele menetlusaluse isikuna ja ta üle kuulata menetlusaluse isikuna, mitte tunnistajana. Menetlusalusel isikul vastavalt VTMS § 19 kohaselt hoopis teised õigused kui tunnistajal aga kohtule esitatud materjalidest P neid õigusi ei olnud võimalik kasutada, sest ta oli samas väärteoasjas kohe, vahetult pärast tunnistajana antud ütlusi üle kuulatud menetlusaluse isikuna. Seega rikuti M P õigusi, millised ettenähtud VTMS § 19 alusel. 1.4 Pärast P ülekuulamist menetlusaluse isikuna, kohtuväline menetleja tuvastas, et liiklusõnnetuse põhjustajaks on M P ja koostas eelpool nimetatud väärteoprotokolli, kuigi tunnistajana antud ütlustest ei ole tuvastatav, et P on liiklusõnnetuse põhjustaja. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt menetleja on leidnud, et P süü on leidnud tõendamist liiklusõnnetuse nr. 2450 kogutud materjalidega. 1.5 Kohus seda ei tuvastanud, sest menetlusaluse isikuna P märkis, et kinnitab tunnistajana antud ütlusi. Seega P ütlusi menetlusaluse isikuna ei saa lugeda P süüd tõendavaks tõendiks. 1.6 Kohus peab märkima, et kohtuvälisel menetlejal puudub vajadus viidata väärteoprotokolli numbrile. Otsuse tegemisel kohtuväline menetleja on järginud VTMS § 72; § 74 nõudeid. Kohus on ülaltoodu alusel seisukohal, et M P poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele, sest pole tuvastatud AS-le Nordea Finance Estonia tekitatud varalise kahju suurust ja pole ühtegi viidet ühelegi tõendile, mis kinnitaks kahju tekitamist bussi omanikule s.o. AS-le Nordea Finance Estonia. Kahju tekitamise nõuet pole kohtuväline menetleja ka nõudnud.
2 kohaselt M P ei ole kohustatud tõendama oma süütust ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud tõendeid kohus eelpool kirjeldatu kohaselt ei saa käsitleda tõenditena. Kohtu hinnangul eeltoodud rikkumised on väärteomenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks VTMS § 133 p. 6 mõttes. Seega kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil arutatu alusel kuulub eelpool käsitletu kohaselt kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3; § 29 lg. 1, p. 1; § 133 p. 6;
kohus otsustas: 1 M P poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele 2 Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse avariiteenistuse otsus väärteoasjas nr. 2302, 12, 018940 M P karistamise kohta LS § 223 lg. 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 400.00 eurot tühistada ja väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. 3 Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.