4-13-153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts
- a Tallinn Väärteoasja number 4-13-153 (2317,12,011217; 2316,13,000883; 2317,12,013159; 2316,12,001398) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kristiina Jakobson, ik: 48207070273, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON
- Kristina Jakobson süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises (episoodid 14.10.2012 ja 14.12.2012) ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
- Kristina Jakobson süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises (episoodid 01.02.2013 ja 23.02.2013) ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
- Mõistetud ja ärakandmisele kuuluv arest kokku 20 (kakskümmend) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusalusele isikule Harju Maakohtu 03.01.2013 otsusega mõistetud 20 päevase aresti ärakandmisest.
- Kristina Jakobsonilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 140 (ükssada nelikümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Kristina Jakobson, 4-13-153, joobeekspertiis“.
- Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates 1 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.03.
- Vastavalt VTMS § 199 lg 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 14.12.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1304300 selles, et 14.10.2012 kella 17.15 ajal peeti Endla 43 asuva Statoili tankla juures kinni Kristina Jakobson, kelle organismis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 01.02.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1344894 selles, et 01.02.2013 kella 10.55 ajal peeti Viru 27a kinni Kristina Jakobson, kelle organismis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 28.02.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1304542 selles, et 14.12.2012 kella 00.20 ajal peeti Rahumäe tee 6 juures kinni Kristina Jakobson, kelle organismis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusena fentanüüli ja 7-amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 24.02.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1269574 selles, et 23.02.2013 kella 20.43 ajal peeti Sõle ja Kolde ristmikul kinni Kristina Jakobson, kelle organismis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusena fentanüüli ja alprasolaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 14.10.2012 tarvitas narkootilist ainet, sai tuttavalt. 14.12.2012 oli süüdimatu seoses narkootikumide ja rivotriliga. 01.02.2013 ei mäleta midagi, võis olla travitanud. 23.02.2013 tarvitas läheduses narkootilist ainet, teised kostitasid. On plaanis tööle minna, püüab alustada kooselu meesterahavaga, kes suudab teda mõjutada. Kannab arestimajas aresti 20 päeva. Küsitud karistuse osas ehk kui antaks mingi aeg kogumiseks, saab aru, et süüdi. Kardab tuttavat kaotada selle pika aja jooksul. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Varem on menetlusalust isikut samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Arestid ei ole mõju avaldanud. Iga episoodi eest 7 päeva. Välja mõista menetluskulud. Et ei peaks otsima, siis peaks kõik ära kandma, hakkab puhta lehena. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakte, menetlusaluse isiku selgitusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega ja arestidega. Määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning osade väärtegude iseloomust saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena 2 arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut on süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, mis on toime pandud enne eelmist otsust, millega mõisteti talle karistuseks arest 20 päeva, siis ei saa nende väärtegude eest mõista karistuseks rohkem kui 10 päeva. Kohus leiab, et pärast eelmist otsust toime pandud väärtegude toimepanemise eest tuleb süü samasugust suurust arvestades mõista samaväärne karistus, so 10 päeva aresti ning mõistetud arest kokku 20 päeva kuulub ärakandmisele alates eelmise otsusega mõistetud aresti ärakandmisest, millega saab ära hoida menetlusaluse isiku poolt uute väärtegude toimepanemise vähemalt aresti ärakandmise ajal. Märt Toming kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.