4-13-443/3

4-13-443 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-13-443 (2316,13,000068) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Sergei Utkin, ik: 38207220250, elukoht: XXX, ajutiselt: ravi- ja rehabilitatsioonikeskus, XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Terle Keskküla, Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. Sergei Utkin süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 3 (kolm) päeva.
4. Mõistetud arest 3 (kolm) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.09.
5. Aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele asumisest. Juhul, kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Sergei Utkinilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Sergei Utkin, 4-13-443, joobeekspertiis“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.03.2013 VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 03.01.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1344652 selles, et 03.01.2013 kella 15.30 ajal peeti Viru väljak 4 juures kinni Sergei Utkin, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli ja 7amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuid teatas kohtule, et on kohtuistungist teadlik ning ei soovi kohtuistungist osa võtta, olles nõus väärteoasja arutamisega tema osavõtuta. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalusele isikule ei ole väärteoasja kohtulikust arutamisest osavõttu kohustuslikuks tehtud, menetlusalune isik on väärteoasja arutamise ajast ja kohast teadlik ning ei ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist, võib väärteoasja arutada VTMS § 90 lg 1 kohaselt menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuivõrd isikut on varem samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ning määratud trahvid on jäetud tasumata, tuleb kohaldada aresti. Menetlusalune isik on pöördunud rehabilitatsiooniteenuse saamiseks haiglasse, millest võib järeldada, et menetlusalune isik on oma suhtumist muutnud ning menetlusalusele isikule võib aresti määrata ettenähtud sanktsiooni alammääras, so 3 päeva, milline tuleks ära kanda pärast sõltuvusravi lõppu. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda korduvalt karistatud arestiga. Peale selle on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja jäetakse. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada uuesti aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, tuleks menetlusalusele isikule mõista arest ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena või mõningal määral kergemana. Samas nähtub kohtule saadetud teatisest, et menetlusalune isik on pöördunud sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et menetlusalune isik on aru saanud oma sõltuvusprobleemist ning asunud seda lahendama rehabilitatsiooniteenuse osutaja kaudu. See aga peaks kohtu arvates tingima ka menetlusalusele isikule mõistetava karistuse kergendamise, kuivõrd isik on hakanud varasematest karistustest tegema järeldusi ning püüab oma eluviisi muuta. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Vältimaks rehabilitatsiooni katkemist seoses karistuse ärakandmisega peab kohus võimalikuks määrata aresti ärakandmiseks pikema tähtaja, kohustades menetlusalust isikut asuma aresti kandma rehabilitatsiooniteenuse lõppedes. Märt Toming kohtunik 2