järgi vangistusega 1 kuu 19 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud, elukoht XXX (vahi all alates 08.06.2010.a.) ALEKSEI FEŠTŠENKO, isikukood 38909250257, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 09.12.2008.a. otsusega
järgi vangistusega 6 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 360 tundi tähtajaga 24 kuud (ÜKT tehtud), elukoht XXX (vahi all alates 08.06.2010.a.) ALEKSEI KORŽENKOV, isikukood 37712020295, kriminaalkorras karistamata, elukoht XXX (vahi all alates 09.06.2010.a.) Süüdistus Sergei Feštšenko –
p. 1,2 Aleksei Feštšenko -
p. 1,2 Aleksei Korženkov -
Üldmenetlus 10230107148 RESOLUTIIVOSA Sergei Festšenko õigeks mõista
p. 1,2 järgi tapmise toimepanemises üle 8-nda korruse rõduääre allaviskamise teel seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Süüdi mõista Sergei Feštšenko
- § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 9 aastat.
otsusega mõistetud karistuse võrra (1 kuu 19 päeva) ja mõista liitkaristuseks 9 aastat 1 kuu 19 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest (9 a 1 k 19 p ) on ja jääb Sergei Feštšenko 1 kuu ja 19 päeva vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks Harju Maakohtu 18.05.2010.a. otsusega määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa – 9 aastat vangistust - kuulub Sergei Feštšenkol ärakandmisele. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda kinnipidamise päev – 08.06.2010.a. Tõkend – vahistamine – jätta Sergei Feštšenko suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Aleksei Festšenko õigeks mõista
p. 1,2 järgi tapmise toimepanemises üle 8-nda korruse rõduääre allaviskamise teel seoses prokuröri loobumisega süüdistusest Süüdi mõista Aleksei Feštšenko
Karistuse kandmise aja alguseks lugeda kinnipidamise päev – 08.06.2010.a. Tõkend – vahistamine – jätta Aleksei Feštšenko suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Aleksei Korženkov õigeks mõista
p. 1,2 järgi tapmise toimepanemises üle 8-nda korruse rõduääre allaviskamise teel seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Süüdi mõista Aleksei Korženkov
Karistuse kandmise aja alguseks lugeda kinnipidamise päev – 09.06.2010.a. Tõkend – vahistamine – jätta Aleksei Korženkovi suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Sergei Feštšenkolt riigituludesse: 1)sundraha –( 695.05 - 417.03 ) – 278.02 eurot 2)kaitsjatasud 2868.72 eurot 3)1/3 surnu-, DNA- ja sõrmejäljeekspertiiside maksumustest – 4460.78 eurot 4) kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi maksumus - 894.76 eurot 5)1/3 A.S kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia postuumse kompleksekspertiisi maksumusest (1533.88 eurot) - 511.29 eurot Välja mõista Aleksei Feštšenkolt riigituludesse: 1)sundraha – 695.05 eurot 2)kaitsjatasud – 3433.81 eurot 3)1/3 surnu-, DNA- ja sõrmejäljeekspertiiside maksumustest – 4460.78 eurot 4) kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus – 255.65 eurot 5)1/3 A.S kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia postuumse kompleksekspertiisi maksumusest (1533.88 eurot) - 511.29 eurot 2 Välja mõista Aleksei Korženkovilt riigituludesse: 1)sundraha – 695.05 eurot 2)kaitsjatasud – 3405.56 eurot 3)1/3 surnu-, DNA- ja sõrmejäljeekspertiiside maksumustest – 4460.78 eurot 4) kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus – 255.65 eurot 5)1/3 A.S kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia postuumse kompleksekspertiisi maksumusest (1533.88 eurot) - 511.29 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank.. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-15277 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: Kindad, kurikas, kaks rahakotti – hävitada CD-plaadid menetlustoimingute videosalvestustega – jätta kriminaalasja toimiku juurde. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Süüdistus Sergei Feštšenkot süüdistatakse selles, et tema 06.mai 2010.a. õhtul A.S elukohas Tallinnas XXX, kuhu S.Feštšenko läks koos A.Feštšenko ja A.Korženkoviga kätte maksma A.S tolle poolt tütarlaste oletatavalt halva kohtlemise eest, olles kavalusega sisenenud A.S korterisse, hakkas andma tollele käske ning käskude eiramise ja A.S poolt korterist ukse kaudu põgenemise ebaõnnestumise järel toimetas S.Feštšenko koos A.Feštšenko ja A.Korženkoviga A.S korteri tagumisse väikesesse tuppa, kus S.Feštšenko käskis A.Sl seista põlvili, A.Feštšenko sidus A.S püksirihmaga käed selja taha, misjärel nii S.Feštšenko, A.Feštšenko kui A.Korženkov hakkasid kannatanut peksma kurika, rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse (sh suguelundite piirkonda), tekitades selliselt A.S ’ile eluohtlikud tervisekahjustused – hulgalised näokolju murrud, aju-kolju sisserõhutusmurrud ja roietemurrud ehk eluohtliku tervisekahjustuse, ning peale seda kella 21.45 paiku viskas S.Feštšenko ühiselt koos A.Feštšenko ja A.Korženkoviga traumaatilise šoki saanud ja teadvuse kaotanud A.S sealtsamast 8-nda korruse korterirõdult alla siseõue asfaldile, mille tagajärjel A.S suri sealsamas. Ohvri tapmine suurest kõrgusest ehk üle 8-nda korruse rõduääre allaviskamise teel oli toimepandud julmal viisil, kuna A.S oli eelneva peksmisega viidud teadvuseta seisundisse ja oli šokiseisundis ning kirjeldatud ebainimliku käitumisega väljendas S.Feštšenko oma põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes; samuti oli ohvri selline tapmine toimepandud üldohtlikul viisil, kuna ohver visati üle 8-nda korruse rõduääre ehk suurest kõrgusest alla paljukorterilise suure kortermaja siseõue õhtusel ajal, kus oleks võinud lisaks allavisatud A.S surma saada ka ükskõik kes juhuslikult all kortermaja siseõues samal ajal viibinud inimene – kas maja elanikud või nende külalised - ehk kirjeldatud tapmisteoga seadis S.Feštšenko reaalsesse ohtu ka nende inimeste elu ja tervise. Kirjeldatud käitumisega – tapmisega julmal viisil ja üldohtlikul viisil pani S.Feštšenko toime
Aleksei Feštšenkot süüdistatakse selles, et tema 06.mai 2010.a. õhtul A.S elukohas Tallinnas XXX, kuhu A.Feštšenko läks koos S.Feštšenko ja A.Korženkoviga kätte maksma A.S tolle poolt 3 tütarlaste oletatavalt halva kohtlemise eest, olles kavalusega sisenenud A.S korterisse, hakkas andma tollele käske ning käskude eiramise ja A.S poolt korterist ukse kaudu põgenemise ebaõnnestumise järel toimetas S.Feštšenko koos A.Feštšenko ja A.Korženkoviga A.S korteri tagumisse väikesesse tuppa, kus S.Feštšenko käskis A.S seista põlvili, A.Feštšenko sidus A.Sl püksirihmaga käed selja taha, misjärel nii A.Feštšenko, S.Feštšenko kui A.Korženkov hakkasid kannatanut peksma kurika, rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse (sh suguelundite piirkonda), tekitades selliselt A.S ’ile eluohtlikud tervisekahjustused – hulgalised näokolju murrud, aju-kolju sisserõhutusmurrud ja roietemurrud ehk eluohtliku tervisekahjustuse, ning peale seda kella 21.45 paiku viskas A.Feštšenko ühiselt koos S.Feštšenko ja A.Korženkoviga traumaatilise šoki saanud ja teadvuse kaotanud A.S sealtsamast 8-nda korruse korterirõdult alla siseõue asfaldile, mille tagajärjel A.S suri sealsamas. Ohvri tapmine suurest kõrgusest ehk üle 8-nda korruse rõduääre allaviskamise teel oli toimepandud julmal viisil, kuna A.S oli eelneva peksmisega viidud teadvuseta seisundisse ja oli šokiseisundis ning kirjeldatud ebainimliku käitumisega väljendas A.Feštšenko oma põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes; samuti oli ohvri selline tapmine toimepandud üldohtlikul viisil, kuna ohver visati üle 8-nda korruse rõduääre ehk suurest kõrgusest alla paljukorterilise suure kortermaja siseõue õhtusel ajal, kus oleks võinud lisaks allavisatud A.S surma saada ka ükskõik kes juhuslikult all kortermaja siseõues samal ajal viibinud inimene – kas maja elanikud või nende külalised - ehk kirjeldatud tapmisteoga seadis A.Feštšenko reaalsesse ohtu ka nende inimeste elu ja tervise. Kirjeldatud käitumisega – tapmisega julmal viisil ja üldohtlikul viisil, pani A.Feštšenko toime
Aleksei Korženkovi süüdistatakse selles, et tema 06.mai 2010.a. õhtul A.S elukohas Tallinnas XXX, kuhu A.Korženkov läks koos S.Feštšenko ja A.Feštšenkoga kätte maksma A.S tolle poolt tütarlaste oletatavalt halva kohtlemise eest, olles kavalusega sisenenud A.S korterisse, hakkas andma tollele käske ning käskude eiramise ja A.S poolt korterist ukse kaudu põgenemise ebaõnnestumise järel toimetas S.Feštšenko koos A.Feštšenko ja A.Korženkoviga A.S korteri tagumisse väikesesse tuppa, kus S.Feštšenko käskis A.S seista põlvili, A.Feštšenko sidus A.S püksirihmaga käed selja taha, misjärel nii A.Feštšenko, S.Feštšenko kui A.Korženkov hakkasid kannatanut peksma kurika, rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse (sh suguelundite piirkonda), tekitades selliselt A.S ’ile eluohtlikud tervisekahjustused – hulgalised näokolju murrud, aju-kolju sisserõhutusmurrud ja roietemurrud ehk eluohtliku tervisekahjustuse, ning peale seda kella 21.45 paiku viskas A.Korženkov ühiselt koos S.Feštšenko ja A.Feštšenkoga traumaatilise šoki saanud ja teadvuse kaotanud A.S sealtsamast 8-nda korruse korterirõdult alla siseõue asfaldile, mille tagajärjel A.S suri sealsamas. Ohvri tapmine suurest kõrgusest ehk üle 8-nda korruse rõduääre allaviskamise teel oli toimepandud julmal viisil, kuna A.S oli eelneva peksmisega viidud teadvuseta seisundisse ja oli šokiseisundis ning kirjeldatud ebainimliku käitumisega väljendas A.Korženkov oma põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes; samuti oli ohvri selline tapmine toimepandud üldohtlikul viisil, kuna ohver visati üle 8-nda korruse rõduääre ehk suurest kõrgusest alla paljukorterilise suure kortermaja siseõue õhtusel ajal, kus oleks võinud lisaks allavisatud A.S surma saada ka ükskõik kes juhuslikult all kortermaja siseõues samal ajal viibinud inimene – kas maja elanikud või nende külalised - ehk kirjeldatud tapmisteoga seadis A.Korženkov reaalsesse ohtu ka nende inimeste elu ja tervise. Kirjeldatud käitumisega – tapmisega julmal viisil ja üldohtlikul viisil, pani A.Korženkov toime
OTSUSE MOTIIVID Süüdistatav Sergei Feštšenko ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses. Ta andis kohtus ütluse, mille kohaselt rääkis talle sõbranna JR, keda kutsutakse ka A , et A S olevat teda vägistanud. See vihastas teda ja ta otsustas minna Aga rääkima ja ka peksma sellise teo eest. 4 6.mai õhtul läkski ta A korterisse koos vendade Alekseidega. Ta küll kavatses minna üksi, kuid kui oli vendadele rääkinud, kuhu ja milleks ta läheb, ei tahtnud nad teda üksi lasta, vaid tulid kaasa. Igaks juhuks võeti kaasa pesapallikurikas ja kätte pandi kindad. Kui A uksekella helistamise peale korteri ukse avas, lükkas ta A korterisse, surudes talle jalaga kõhtu. Seejärel palus ta A põrandale pikali visata, et ta ei jookseks ehmatusest mööda korterit ringi. Sergei Feštšenko tunnistas, et lõi A S kurikaga vastu jalgu, vastu puusa, vastu kätt ja vastu õlga ning ühe korra suguelundite piirkonda. Jalgadega ta kannatanut ei löönud. Aleksei Korženkov lõi kurikaga käte piirkonda ja jalgadega paar korda vastu jalgu. Aleksei Feštšenko lõi kannatanut kurikaga jalgade piirkonda. Süüdistatav eitas kannatanu rõdult alla viskamist, kinnitades, et mingil hetkel väikeses toas A kargas püsti, jooksis rõdu ukse poole, avas selle, jooksis rõdule, kus vehkis kätega, karjus appi ja ronis üle rõdu piirde. Ta olevat püüdnud kannatanu rõdule jooksmist küll takistada, kuid ei jõudnud. Süüdistatav Aleksei Feštšenko eitas samuti A S tapmist ja tunnistas end süüdi üksnes peksmises. Tema ütluste kohaselt sai ta Sergei Feštšenko käest teada JR vägistamisest A S poolt ja et Sergei tahab minna A juurde seda asja klaarima ning ta avaldas soovi Sergeiga kaasa minna. Sergei tahtis igaks juhuks kaasa võtta pesapallikurikat, mille ta ka lühemaks saagis, et see seljakotti ära mahuks. Kätte pandi kindad, et korterisse mitte näpujälgi jätta. Sergei helistas A korteri uksekella, tema koos Aleksei Korženkoviga seisis veidi eemal. Peale ukse avamist Sergei koheselt lõi A jalaga kõhtu ja edasi siseneti tuppa. Toas kästi A pikali heita ja Sergei hakkas A usutlema A suhtes toimepanduga seoses. Aleksei Feštsenko ütluste kohaselt lõi tema A S kurikaga kaks-kolm korda vastu jalgu. Sergei Feštšenko ja Aleksei Korženkov lõid rusikatega, jalgadega ja kurikaga keha piirkonda ja Sergei lõi jalaga suguelunditesse. Aleksei Feštšenko eitas kannatanu üle rõdu ääre viskamist, väites, et ta isegi ei näinud, kuidas A alla kukkus, sest oli sel ajal korteri välisukse juures. Teab vaid Sergei ja Aleksei Korženkovi ütlustest, et A olevat rõdule jooksnud, üle rõdu ääre roninud ja alla kukkunud. Aleksei Korženkov tunnistas end süüdi üksnes peksmises, eitades kannatanu surma põhjustamist rõdult allaviskamisega. Süüdistatava ütluste kohaselt rääkis Sergei Feštšenko talle, et A S olevat vägistanud JR ja Sergei tahab minna temaga rääkima ja teda selle eest karistama. Sergei tahtis minna üksinda, kuid ta otsustas siiski kaasa minna, et vaadata sellele inimesele näkku, kes alaealist vägistas. Enne korterisse minekut ei lepitud milleski kokku, mida keegi tegema hakkab. Kaasa võeti pesapallikurikas, mis pandi Aleksei Feštšenko seljakotti. Kindad panid nad kätte sellepärast, et korterisse nende sõrmejälgi ei jääks. A korteri uksekella helistas Sergei, tema koos Aleksei Feštšenkoga seisis eemal, et neid uksesilmast näha ei oleks. Korteris panid nad A põrandale pikali ja Sergei hakkas temaga rääkima. Kui A püüdis pead tõsta ja end püsti ajada, vajutas ta jalaga pea vastu põrandat. Kannatanut peksid nad kõik, kusjuures tema lõi kolm korda kurikaga vastu jalgu, ühe korra käega vastu puusa ja ühe korra jalaga põlveõõnsusesse. Sergei Feštšenko lõi ka kurikaga kaks-kolm korda vastu jalgu, paar korda käega ja üks kord jalaga. Aleksei Feštšenko poolt löömist ta ei näinud ütles A.Korženkov kohtuistungil, kuid peale tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist kinnitas, et Aleksei Feštšenko lõi A mitmel korral rusikatega vastu keha. Niisamuti nagu kaaskohtualused, eitas ka Aleksei Korženkov A S rõdult alla viskamist. Ta nägi, et A hüppas mingilt hetkel püsti ja sööstis rõdu poole. Mis toimus rõdul, seda ta ei näinud, kuid Sergei, kes oli rõduukse juures, ütles, et A kukkus rõdult alla. Seega kinnitasid kõik süüdistatavad, et A S peksmise põhjus oli tema poolt JR vägistamine. Süüdistatavate sellekohaseid ütlusi kinnitavad IJ, AR ja JR ütlused. Tunnistajad väitsid kohtuistungil, et nad viibisid 2010.a. maikuu algul A S korteris ja et A S vägistas seal JR ning Jelena rääkis juhtunust Sergei Feštšenkole. Sergei Feštšenko palvel näitasid nad talle maja, kus A S elas. 5 Lisaks süüdistatavate ütlustele tõendab A S peksmist tema korteris sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt on korteri põrandatel, seintel ja ustel verejäljed ning rõdul saetud otsaga kurikas. Korteris olnud vere kuulumist A S tõendab DNA ekspertiisiaktis nr. GE-056010/1596 eksperdiarvamus. Kannatanu peksmist kurikaga tõendab DNA ekspertiisiaktis nr. GE-0617-10/1771 eksperdiarvamus, millest nähtub, et rõdult leitud kurikal olnud veri sisaldas A S DNA-d. 6.mai 2010.a. õhtul A S korteris toimunu kohta kuulati kohtuistungil üle kannatanu naaberkorterite elanikud. Tunnistajad IK ja A P ütluste kohaselt kuulsid nad korterist nr. 55 mingeid mütsatusi nagu oleks seal kakeldud ja hiljem jooksis suure kiiruga korterist välja vähemalt kolm noormeest. Tunnistaja AS nägi läbi oma korteriukse silma korteri nr. 55 ees kolme noormeest, kellest üks andis uksekella, teised kaks seisid eemal. Kui korteri peremees ukse avas, sisenesid noormehed korterisse ja siis hakkas seal niisugune mürgel, et isegi mängiva televiisoriga oli seda kuulda. Korteri peremees karjus valjult, tagus vastu seina ja hüüdis appi. Oli kuulda, kuidas korteris joosti edasi-tagasi. Kuna kuuldavus oli väga hea, kuulis tunnistaja mainitavat A nime ja sai jutust aru, et korteri omanik olevat püüdnud teda vägistada. Kuulis ka A S vastust, et ta ei tea midagi. Kuulda oli ka, kuidas keegi noormeestest ütles, et kõik on juba otsustatud. AS ütlustest tulenevalt viibisid võõrad noormehed naabri korteris umbes 15-20 minutit. Peale seda, kui A S viimast korda appi hüüdis, läks mööda umbes viis minutit, kui tunnistaja rõdult alla vaatas ja nägi teda maas lamamas. Seega on eelpoolnimetatud tõenditega leidnud tõendamist süüdistatavate Sergei Feštšenko, Aleksei Feštšenko ja Aleksei Korženkovi viibimine 06.mai 2010.a. õhtul A S korteris. On leidnud tõendamist, et süüdistatavad peksid teda ja et peale süüdistatavate korterist põgenemist leiti A S surnult lamamas garaažibokside ees maja rõdude all. Surnu ekspertiisiaktis nr. 279 sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt oli A S surma põhjus massiivne pea, kaela, kehatüve, üla-ja alajäsemete tömp trauma hulgaliste koljuluude, alajäsemete luude, roiete murdudega, peaaju põrutuskolletega kukla- ja otsmikusagarates, difuusse pehmekelmealuse verevalumiga, kopsude põrutusega ja peensoolekinnisti rebendiga ja teiste vigastustega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus, vere aspiratsioon ja peaajuturse. Kohtuvaidluse käigus luges prokurör tõendatuks, et A.S langes rõdult alla süüdistatavate poolt tehtud jõupingutuste tagajärjel, kuid ei suutnud tõendada, kes konkreetselt kannatanu rõdult alla viskas või lükkas ning kuna seda ei ole võimalik põhjendada kaastäideviimise teooriaga, siis ei saa ka seda kõigile kolmele süüdistatavale omistada. Sellest lähtuvalt loobus prokurör Sergei Feštšenkot, Aleksei Feštšenkot ja Aleksei Korženkovi süüdistamast
p. 1,2 järgi surma põhjustamises 8-korruse rõdult allaviskamise teel, kuid taotles süüdistuse ümberkvalifitseerimist ja kõikide süüdistatavate süüdi tunnistamist
Prokuröri arvates moodustab
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu süüdistatavate ühine tegutsemine A S peksmisel, millist tegevust tuleb vastavalt tagajärjele kvalifitseerida tahtliku tapmisena. Süüdistatavad tekitasid korteris tahtlikult kannatanule erinevaid eluohtlikke tervisekahjustusi ning kuna ekspertiisiaktidest ja eksperdi selgitustest tuleneb, et A.S oleks ka sellise vägivalla toimel kiiresti korteris abi kutsumata surnud, siis puuduvad prokuröri arvates igasugused menetluslikud takistused kõigi süüdistatavate käitumise ümberkvalifitseerimiseks
Kannatanu vigastused, jättes välja rõdult alla langemisega tekkinud võimalikud vigastused, on sedavõrd erinevates piirkondades nii ulatuslikud ja eluohtlikud, et ka eksperdi selgituse kohaselt oleks ohver sündmuskohal surnud maksimaalselt mõne tunni möödumisel. Tulenevalt sellest, et prokurör kvalifitseeris kõigi kolme süüdistatava tegevuse ümber
§-le 113, tähendab see sisuliselt prokuröri loobumist kriminaalasjas kohtu alla antud süüdistatavaid süüdistamast A S tapmises üle kaheksanda korruse rõduääre allaviskamise teel, sest just selles seisnes süüdistusakti kohaselt kannatanu tapmise viis, mille tõttu oli ka kuriteo kvalifikatsioon
6 Kuna Sergei Feštšenkot, Aleksei Feštšenkot ja Aleksei Korženkovi ei süüdistata enam A.S tapmises kaheksanda korruse rõdult allaviskamise teel, aga rohkem süüdistatavaid kriminaalasjas ei ole, ei ole kohtul kohustust analüüsida ja tõendada kohtuotsuses kannatanu rõdult allakukkumise põhjust ehk seda, kas ta visati kellegi poolt alla või hüppas ise või kukkus kogemata. Kohus peab otsuse tegemisel kriminaalasjas kohtu alla antud süüdistatavate süüküsimuse otsustamisel jääma süüdistuse raamidesse ja otsustama, kas nende süü on tõendatud selles, milles neid süüdistatakse. Pealegi tuleneb KrMS §-dest 14 lg 2 ja 301, et prokuröri poolt kohtuvaidluses süüdistusest loobumine vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest ja see on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise aluseks. Käesolevas kriminaalasjas ei saa kohus süüdistatavate suhtes teha täielikult õigeksmõistvat otsust, sest prokurör ei loobunud süüdistatavate süüdistamisest täies mahus, vaid üksnes surma põhjustamise viisis, kvalifitseerides süüdistuse ümber
§-le 113. Kohus saab teha õigeksmõistva kohtuotsuse vaid osaliselt, s.o. süüdistuses A.S tapmises suurelt kõrguselt ehk üle kaheksanda korruse rõduääre allaviskamise teel. Kuna prokurör taotles süüdistatavate tegevuse ümberkvalifitseerimist
järgi, analüüsib kohus järgnevalt, kas süüdistatavate poolt toimepandu vastab
Kuriteo ümberkvalifitseerimise põhjenduse kohaselt põhjustasid süüdistatavad kannatanu surma korteris toimunud peksmisega, millega tekitati talle eluohtlikud tervisekahjustused, milledesse ta niikuinii oleks surnud mõne tunni jooksul ilma meditsiinilist abi saamata. Subjektiivse küljena leidis prokurör, et süüdistatavad kiitsid ohvri surma heaks ja soostusid selle saabumisega ehk panid tapmise toime otsese tahtlusega. Kohus prokuröri seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et süüdistatavate tegevust korteris ei ole võimalik kvalifitseerida
Esiteks, prokuröri seisukoht kohtuvaidluses läheb vastuollu süüdistusaktis kirjeldatud süüdistusega, sest süüdistusakti kohaselt tekitati korteris peksmisega kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused, mitte ei põhjustatud tema surma. Süüdistades süüdistatavaid hiljem peksmise teel tapmises ilma uut süüdistust esitamata, väljus prokurör süüdistuse raamidest ja raskendas sellega süüdistatavate olukorda. Teiseks, kriminaalasjas puuduvad tõendid, et kannatanu oleks ainult peksmisega saadud vigastustesse ilmtingimata surnud. Eksperdiarvamuse kohaselt tekitati peksmisega tõepoolest mitmeid eluohtlikke tervisekahjustusi, kuid see ei tähenda veel kindlat surma. Kui jätta välja surma põhjusena kõrgusest allalangemine, ei olnud välistatud A.S ellujäämine õigeaegse meditsiinilise abi saamise korral. Kaitsjad taotlesid süüdistatavate süüditunnistamist
Kohus ei nõustu ka kaitsjate seisukohtadega, sest eksperdiarvamustega on tõsikindlalt leidnud tõendamist kannatanule peksmisega selliste terviskahjustuste tekitamine, mis põhjustasid ohu elule. Sellisteks vigastusteks olid näokoljuluude murrud, eriti otsmikuluu sisserõhutusterrassmurd koos kahe põrutus-rebimishaava ja põrutushaavaga otsmiku piirkonnas, mis on tekitatud kahest löögist kahe erineva esemega (eksperdiarvamuse p. 4 ekspertiisiaktis nr. 279 ja eksperdiarvamuse p. 2 ekspertiisiaktis nr. 4), roidemurrud ja kopsude põrutus (eksperdiarvamuse p. 5 ekspertiisiaktis nr. 279 ja eksperdiarvamuse p. 8 ekspertiisiaktis nr. 4). Eksperdiarvamuste kohaselt on pea piirkonna vigastused ja rindkere piirkonna vigastused eraldi võetuna eluohtlikud. Prokurör väitis, et ekspertiisiaktidest ja eksperdi selgitustest tulenevalt oleks A.S ka sellise vägivalla toimel kiiresti korteris abi kutsumata surnud ja et see aeg oleks olnud maksimaalselt mõni tund. Tegelikult ei ole eksperdiarvamuses midagi sellist öeldud. Eksperdiarvamuse punktis 10 ekspertiisiaktis nr. 4 öeldakse, et A.S võis peale kõikide vigastuste saamist elada väga lühikest aega, mis on mõõdetav maksimaalselt 5-10 minutiga. Kõikide vigastuste all aga on mõeldud ka rõdult allalangemisel saadud vigastusi. Eksperdiarvamust ei ole selle kohta, kas ta oleks kindlasti surnud ainult korteris peksmisega saadud vigastuste tagajärjel ja kui oleks surnud, 7 siis kui kiiresti. Kui ekspert andis kohtus selgitusi eksperdiarvamuste kohta, siis ta ei osanud öelda, kui kaua A.S oleks elanud peale vigastuste saamist korteris enne väljakukkumist, sest see sõltub paljudest asjaoludest. Siiski ta oletas, et väga lühikest aega. Seega on tegemist üksnes eksperdi oletusega, mida ei saa kasutada tõendina süüdimõistva otsuse tegemiseks. Kohtus uuritud tõenditega ei ole võimalik tuvastada, et kannatanu oleks ainult korteris peksmisega saadud vigastustesse ilmtingimata surnud. Võib muidugi oletada, et ta oleks surnud siis, kui arstiabi ei oleks kiiresti saabunud. Kui aga talle oleks kiiresti meditsiinilist abi osutatud ja ta kiirabiga haiglasse toimetatud, võib-olla oleks ta ellu jäänud. Tunnistaja AS ütlustest tulenevalt vaatas ta umbes viis minutit peale seda, kui kuulis A.S viimast korda appi hüüdmas, oma korteri rõdult alla ja nägi teda lamamas maas garaažide ees ning samal ajal oli ka politsei sündmuskohale jõudmas. Järelikult oli keegi politseisse helistanud juba siis, kui A.S oli veel korteris ja teda seal peksti. Kui A.S oleks jäänud süüdistatavate lahkudes korterisse, oleksid väljakutse peale kohalesõitnud politseinikud sisenenud korterisse ja leides eest läbipekstud raskes seisundis kannatanu, oleks nad kutsunud kohale kiirabi ja ei ole välistatud, et arstid oleksid suutnud tema elu päästa. Kuna ei ole tõendatud, et A.S oleks kindlasti surnud, kui ta poleks rõdult alla langenud, ei saa kohus oletuste põhjal süüdistatavaid süüdi mõista tapmises peksmise läbi. Eksperdiarvamuse kohaselt (akt nr. 279 p. 2) olid kõik vigastused elupuhused ja ka kohtus kinnitas ekspert, et kui A.S rõdult alla kukkus, ta elas veel. Seda tõendavad ka tunnistaja A. S ütlused, kes väga lühikest aega enne, kui ta nägi A.S õues maas lamamas, kuulis teda appi hüüdmas. Tulenevalt sellest, et süüdistatavatele heideti prokuröri poolt ette, et nad tekitasid rusikate, jalgade ja kurikaga peksmisega A.S eluohtlikud tervisekahjustused ning puuduvad ka tõendid peksmisega kannatanu surma põhjustamise kohta, on välistatud nende süüdistunnistamine A.S surma põhjustamises ehk
Riigikohus, tühistades Harju Maakohtu 30.03.2011.a. otsuse samas kriminaalasjas, on öelnud, et juhul, mil kohus loeb kohtuliku arutamise tulemina välistatuks süüdistatava süüditunnistamise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritud karistusseaduse sätte järgi, ei saa automaatselt järgneda süüdistatava õigeksmõistmist, vaid kohus peab nõupidamistoas omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava käitumine ei vasta mõne muu kuriteokoosseisu tunnustele, mis ei ole süüdistusaktis märgitud kuriteost oluliselt erinev ega raskenda süüdistatava olukorda. Lisaks peab kohus kirjeldatud olukorras oma algatusel kontrollima sedagi, kas süüdistatava käitumine ei ole kvalifitseeritav süüdistusaktis märgitud kuriteo või sellest oluliselt mitteerineva ja mitteraskema kuriteo katsena. (Riigikohtu lahendid 3-1-1-30-12). Riigikohtu seisukohalt oleks kohus pidanud kontrollima, kas S.Feštšenko, A.Feštšenko ja A.Korženkovi käitumine A.S peksmisel ei ole kvalifitseeritav tapmise katsena. Alles siis, kui oleks tuvastatud, et süüdistatavatel puudus kannatanu tapmise tahtlus, oleks olnud põhjendatud jätkata süüdistatavate tegevuse karistusõiguslikku analüüsi
Sel põhjusel saatis Riigikohus otsuse Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Järgides Riigikohtu poolt seatud ülesannet, analüüsibki kohus järgnevalt, kas süüdistatavate käitumist korteris on võimalik kvalifitseerida tapmise katsena. Süüdistusaktis märgitu kohaselt seisnes süüdistatavate tegevus korteris A.S peksmises kurika, rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, tekitades selliselt kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused, milliste tekkimine peksmise tagajärjel on eksperdiarvamustega ka tõendamist leidnud. Selline objektiivne külg on iseloomulik nii
1–le (tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule) kui tapmiskatsele
Mõlemad süüteod on sarnased nii objektiivse külje poolest, kuna väliselt on kummalgi juhul põhjustatud oht inimese elule, kui ka subjektiivse külje poolest.
ettenähtud kuriteo toimepanemine on võimalik nii kavatsetuse, otsese tahtluse kui ka kaudse tahtlusega. Kõik kolm tahtluse liiki on võimalikud ka tapmisekatse puhul. 8 Riigikohus on lahendis 3-1-1-128-06 asunud seisukohale, et küsimus, millise sätte järgi konkreetsel juhul süütegu kvalifitseerida, sõltub toimepanija käitumisele (nn. väline teopilt) ja subjektiivsele küljele antavast hinnangust kogumis. Süüdistatavad kõik eitasid tapmise tahtlust ja kuivõrd nad leidsid endid süüdi olevat üksnes
järgi, siis järelikult eitasid nad ka elule ohtlike vigastuste tekitamise tahtlust. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatavate arvates tekitasid nad A.S ainult kergeid kehavigastusi, kuid ometi on eksperdiarvamuste ja eksperdi kohtus antud ütlustega vastuvaidlematult tuvastamist leidnud kannatanul löökide tagajärjel saadud sellised rasked tervisekahjustused, mis põhjustasid ohu tema elule, tuleb süüdistatavate subjektiivse külje avamisel lähtuda objektiivsetest ehk välistest tehioludest. S.Feštšenko, A.Feštšenko ja A.Korženkov läksid kolmekesi A.S korterisse tema üle omakohut pidama, võttes selleks kaasa ka puidust pesapallikurika, mida tegelikkuses peksmise käigus ka kasutati. Juba kurika kaasavõtmine ja selle kasutamine mitte ainult vastu jalgu löömiseks, samuti käte ja jalgadega peksmine kolme isiku poolt rindkere, kaela ja pea piirkonda, millised on elutähtsad piirkonnad, näitab, et süüdistatavad pidasid võimalikuks mistahes tagajärge, sealhulgas ka kõige raskemat - surma. Eksperdiarvamuse ja kohtus eksperdi ülekuulamisel tema poolt antud ütluste kohaselt olid kannatanul hulgalised koljuluu murrud ühes peaaju põrutuskolletega kukla ja otsmiku sagarates, põrutushaavad lõua all ja alalõualuu murrud, milliste vigastuste tekkimise kõrgusest kukkumise tagajärjel ekspert välistas. Koljuluu murrud, alalõualuu murrud, lõualuu põrutushaavad ja hulgalised roidemurrud ning kopsude põrutus on tekkinud paljudest löökidest tömpide esemetega, sealhulgas saabastatud jalgadega. Kannatanu otsmikul asetsenud sisserõhutusmurru tekkimise kukkumisel samuti ekspert välistas, kuna see on tekkinud mitme samasse kohta antud löögi tagajärjel. Lisaks eelpoolnimetatud eluohtlikele vigastustele oli kannatanul ka traumaatiline ja verekaotusšokk ning vere aspiratsioon (vere sissehingamine), millised olid tekkinud enne kukkumist. Lõppkokkuvõtteks ütles ekspert kohtus, et A.S oli enne rõdult allakukkumist väga raskes seisundis, kuigi oli veel elus. Eeltoodust tulenevalt on arusaamatu süüdistatavate järjekindel versioon nende poolt vaid tühiste, kergete kehavigastuste tekitamine jalgadele, kätele, puusale. Tekib küsimus, kui mitte nemad, kes siis veel kannatanule ülakeha ja pea ning näo piirkonda eluohtlikud vigastused tekitas. Peale nende rohkem kedagi A.S korteris ei olnud ja ei ole ka tuvastamist leidnud, et süüdistatavate korterisse sisenemisel oleks A.S juba olnud läbi pekstud ja raskes seisundis. Intensiivselt ja ulatuslikult sealhulgas ka elutähtsate organite piirkonda rusikate, jalgade ja puidust kurikaga pekstes, millise tegevusega viiakse kannatanu eluohtlikku seisundisse, tunneb kohtu hinnangul iga normaalne ja haritud inimene üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse inimese elule. Kuna subjektiivse külje intellektuaalne element on kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul sarnased, tuleb neid piiritleda voluntatiivse elemendi kaudu, s.t. milline on teo toimepanija suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, s.t. soostub selle saabumisega, kergemeelsuse korral loodab tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema tõsimeelne ja toetuma konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses teo toimepanija poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Sedavõrd massiivset vägivalda kannatanu suhtes tarvitades ei kontrollinud süüdistatavad mingilgi viisil sündmuste edasist käiku. Neist keegi ei keelanud teisi, ei teinud takistusi peksmisele, ei näidanud mingilgi viisil üles vastumeelsust peksmise suhtes, ei kutsunud raskes seisundis kannatanule kiirabi. Seega ei kontrollinud nad sündmuste edasist käiku, mistõttu nende puhul ei saa rääkida mingisugusest lootusest surma mittesaabumisele. Neile oli ükskõik, kas A.S jääb ellu või sureb saadud vigastustesse. Kohtu hinnangul võib täie kindlusega väita, et süüdistatavad suhtusid kannatanu surma saabumisse ükskõikselt ja panid toime A.S suhtes tapmise katse kaudse tahtlusega. 9 Kvalifitseerides kõikide süüdistatavate poolt A.S korteris kannatanule peksmisega eluohtlike kehavigastuste tekitamise
- § 25 lg 2 järgi, ei välju kohus süüdistuse piiridest, kuna kohus lähtub süüdistuses kirjeldatud kuriteo samadest asjaoludest. Kuna on leidnud tuvastamist, et kõik süüdistatavad võtsid osa 6.mai 2010.a. õhtul A.S korteris toimunud kannatanu peksmisest, tuleb neid käsitleda kuriteo kaastäideviijatena. Kaastäideviimine on kuriteokoosseisu ühine realiseerimine. See on kooskõlastatud tegevus, milles kõik osalised annavad koosseisu realiseerimisse omapoolse vajaliku teopanuse. Nii Sergei Feštšenko, Aleksei Feštšenko kui Aleksei Korženkov võtsid ühiselt vastu otsuse minna A.S juurde ja teha omakohut, s.t. peksta teda selle eest, et ta paar päeva enne vägistas JR. Korteris andsid nad kõik peksmisse omapoolse panuse, sest kõik nad lõid kannatanut. Kõik kolm süüdistatavat kirjeldasid oma ütlustes enda ja kaaskohtualuste teopanust peksmises, kusjuures ütlustes on vastuolud. Nii on Sergei Feštšenko tunnistanud, et lõi kannatanut ainult kurikaga ja ainult vastu jalgu, vastu kätt, vastu puusa, vastu õlga ja vastu suguelundeid. Kuid Aleksei Feštšenko ütluste kohaselt peksis Sergei nii kurika, jalgade kui rusikatega ja lõi igale poole kehasse. Aleksei Korženkovi ütlustest tuleneb samuti, et Sergei Feštšenko lõi mitte ainult kurikaga vaid ka kätega ja jalgadega. Aleksei Korženkovi osaluse kohta on ta ise tunnistanud ainult ühte lööki kurikaga vastu jalgu ning ühe korra käega löömist vastu puusa ja ühte lööki jalaga põlveõndlasse. Sergei Feštšenko ütluste kohaselt lõi Aleksei Korženkov aga kurikaga hoopis vastu kätt ja jalgadega andis paar lööki vastu jalgu. Aleksei Feštšenko väidab aga, et Aleksei Korženkov lõi analoogselt Sergei Feštšenkoga nii kurika, jalgade kui kätega igale poole üle terve keha. Aleksei Feštšenko ise tunnistas kurikaga löömist vastu jalgu, mida kinnitas ka Sergei Feštšenko. Kuid Aleksei Korženkov väitis, et Aleksei Feštšenko lõi hoopis rusikatega ja vastu keha. Ütluste vastuolulisusest tulenevalt ei ole võimalik täpselt tuvastada, kes kuhu, millega ja kui palju lõi. Keegi süüdistatavatest ei tunnistanud kannatanu löömist vastu nägu ja vastu pead, aga ometi oli eksperdiarvamuse kohaselt just pea piirkonnas hulgaliselt eluohtlikke vigastusi, millised tekitati korteris peksmisega. Kui peksjaid on mitu ja ei ole võimalik kindlaks teha iga peksmises osalenu teopanust ja välja selgitada, kelle löögid põhjustasid tagajärjena eluohtlikke tervisekahjustusi, tuleb võtta aluseks teovalitsemise teooria. Teovalitsemise teooria kohaselt vastutab kaastäideviija ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii, nagu oleks ta selle ise toime pannud. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. Igaüks täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse olulise teopanuse, millest sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Tegemist peab olema kõigist täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega, kus kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. Kokkulepet on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudena süüteo toimepanemise käigus (Riigikohtu lahend nr. 3-1-1-97-04). Süüdistatavate ütlustest tulenevalt oli neil kõigil soov karistada peksmise läbi A.S ja igaüks neist ka tegutses selle eesmärgi nimel ning see tegutsemine seisnes kannatanu löömises rusikate, jalgade ja kurikaga erinevatesse kehapiirkondadesse. Kuritegu on õigusvastane ja süüdistatavate suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud. Eksperdiarvamuste kohaselt olid kõik süüdistatavad kuriteo toimepanemise ajal süüdivusseisundis. Kriminaalasjas olevate asitõendite hulgas on kaks A.S rahakotti, sündmuskohalt leitud kurikas ja kaks paari kindaid, millised olid süüdistatavatel käes peksmise ajal ja mis leiti hiljem Aleksei Feštšenko ütluste olustikuga seostamise ajal metsast. Kohus leiab, et saetud otsaga kurikas ja kasutatud ning äravisatud kindad on väärtusetud asjad ja kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel 10 hävitamisele. A.S rahakotte tema isa Ivan S tagasi ei soovinud, seega kuuluvad ka need sama sätte alusel hävitamisele. Karistamine
Karistuse mõistmisel arvestab kohus isikute süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Toime pandi raske isikuvastane kuritegu. Kaastäideviimise korral ei ole süüteo omistamise seisukohalt tähendust asjaolul, kas isik lõi grupiviisilises peksmises osaledes ühel või kümnel korral, sest saabunud tagajärje põhjustamise eest vastutavad kõik peksjad kui süüteo täideviijad. Iga peksja teopanuse kaalukusel on aga tähtsus karistuse mõistmisel. Käesolevas kuriteos peksid kõik kolm süüdistatavat kannatanut nii jalgadega kui kurikaga. Kuna kõik nad eitasid peapiirkonda löömist, ei ole võimalik tuvastada, kes neist tekitas peapiirkonna eluohtlikud vigastused ning kelle löökidest purunesid kannatanu ribid ja tekkis rindkere põrutus ning vere aspiratsioon. Seega ei ole leidnud tuvastamist iga süüdistatava konkreetne osakaal kuriteos ning kohus leiab, et neid kõiki tuleb süü suurusest lähtuvalt karistada ühtmoodi. Süüd suurendavaks asjaoluks on mitte ühe vaid mitmete eluohtlike tervisekahjustuste põhjustamine. Prokurör arvestas Sergei Feštšenkole rangema karistuse taotlemisel ühe põhjusena, et tema oli kuriteo initsiaator. Kohus sellega siiski ei soostu. Sergei Feštšenko oli tõepoolest esimene, kellel selline mõte tekkis, kuid ta ei kutsunud ega keelitanud teisi kaasa tulema, vaid üksnes rääkis sellest Aleksei Feštšenkole ja Aleksei Korženkovile. Viimaste endi otsus oli Sergeiga ühineda ja osaleda A.S peksmises. Sellepärast leiab kohus, et selle väljaütlemine, et ta läheb vägistamise eest kätte maksma, ei anna alust käsitleda Sergei Feštšenkot kuriteo initsiaatorina. Kuulnud Sergei Feštšenko sellisest plaanist, otsustasid teised vabatahtlikult ja omal algatusel kaasa minna. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus
Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav Sergei Feštšenko avaldas küll kahetsust, et kannatanu sai surma rõdult allakukkumisel, kuid oma tegu, s.t. kannatanu tugevajõulist peksmist ei kahetsenud ei tema ega ka teised süüdistatavad. See näitab, et süüdistatavad ei ole täiel määral saanud aru teo hukkamõistetavusest ning põhjustatud tagajärje raskusest ning on endiselt seisukohal, et selline omakohus oli õigustatud. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel tuleb arvestada süüdlaste isikuid. Sergei Feštšenko ja Aleksei Feštšenko on ka enne arutlusel olevat kuritegu toime pannud kuriteod, mis olid samuti seotud vägivalla kasutamisega. Aleksei Feštsenko oli varasema kuriteo eest ka kriminaalkorras karistatud, kuid talle määratud üldkasuliku töö tunnid olid tal A.S suhtes kuriteo toimepanemise ajaks tehtud. Sergei Feštšenko suhtes tehti otsus 12 päeva peale A.S peksmist. Seega iseloomustab mõlemaid süüdistatavaid kalduvus vägivallale. Aleksei Korženkovil kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, mistõttu temale mõistetav vangistus võib olla teistele mõistetavast karistusest natuke lühem. Kohus mõistis 30.03.2011.a. otsusega S. Feštšenkole ja A.Feštšenkole karistuseks 9 aastat vangistust, A.Korženkovile 8 aastat 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et selline karistus on õiglane ja põhjendatud ega näe vajadust ja põhjust mõista neile raskemad karistused üksnes sellepärast, et kuriteo kvalifikatsioon muutus raskemaks. Kuritegu jäi katse staadiumi, pandi toime tahtluse kõige kergema liigiga – kaudse tahtlusega ja kuriteo toimepanemise tehiolud ei muutunud, s.t. kohus lähtus samadest kuriteo toimepanemise asjaoludest. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309, § 311-313. Kohtunik Rahvakohtunikud 11 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.