lg 2 järgi Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Taotlus Eelistungil osalenud isikud Edasikaebekord Liivalaia kohtumajas AD – isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, emakeel vene keel, haridus põhiharidus, elukoht: XXX, töökoht puudub Tõkendit ei ole kohaldatud Varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Leelet Kivioja taotlus lõpetada kriminaalasjas nr. 1-13-4041
Kohustada AD tasuma 6 (kuue) kuu jooksul, s.o hiljemalt 20.11.2013.a. riigituludesse 300 (kolmsada) eurot, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
AD süüdistatakse selles, et tema üritas ilma nõutava eriloata 29.01.2012.a kella 17.40 ajal suunduda läbi Tallinna Reisisadama D-terminali laevale MS Baltic Queen ning toimetada seejuures üle Eesti Vabariigi riigipiiri Rootsi Kuningriiki strateegiliste kaupade hulka liigitatavat teleskoopnuia. Teleskoopnuia väljavedu üle riigipiiri jäi lõpule viimata temast olenematutel põhjustel. Nimelt leiti teleskoopnui pärast pardakaardi registreerimist AD suhtes teostatud tollikontrolli käigus üles ja võeti seejärel tolliametnike poolt enne riigipiiri ületamist ära. Teleskoopnui kuulub strateegilise kauba seaduse § 2 lg 10 alusel 22.12.2011.a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 171 (lisa 1) kehtestatud sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse EST2, so muud riigi julgeoleku ja avaliku turvalisuse tagamiseks (sh massirahutuste ohjamiseks) kasutatavad kaubad. Strateegilise kauba seaduse § 6 lg 2 alusel on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ning § 2 lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. AD vastav eriluba puudus. 2 Seega pani AD toime KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ilma vastava kohustusliku dokumendita strateegilise kauba üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse. KrMS § 202 lg 1 ja lg 7 alusel kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur või kohus kriminaalmenetluse lõpetada. Prokurör taotleb eelistungil kriminaalmenetluse lõpetamist, kuna esinevad KrMS § 202 lg-s 1 toodud alused – kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, süüdistatava süü ei ole suur, puudub kuriteoga tekitatud varaline kahju, isik on võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja tasuda kindel summa riigituludesse. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokurör asub seisukohale, et süüdistatava mõjutamine edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest võib toimuda ilma teda kriminaalkorras karistamata. Samuti ei kahjusta süüdistatava suhtes avaliku menetlushuvi puudumisega kriminaalmenetluse lõpetamine õiguskorra huve. Seega arvestades toimunud tegu, sellest möödunud aega ja kuriteo tuvastatud asjaolusid on igati otstarbekas ja isiku mõjutamiseks vajalik määrata AD rahaline kohustus tasumiseks riigituludesse summas 300 eurot. Samuti tuleb süüdistataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud, s.o õigusabikulud seoses määratud kaitsega summas kokku 249.60 eurot. Tasumise tähtajaks määrata kuus kuud. Teleskoopnui, mis on hoiul MTA uurimisosakonnas, kuulub hävitamisele. KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Süüdistatav AD nõustub taotlusega ja on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja maksma 300 eurot riigituludesse ning samuti hüvitama kriminaalmenetluse kulud, s.o õigusabikulud seoses määratud kaitsega summas 249.60 eurot. Süüdistatava kaitsja toetab taotlust ja palub kohtul taotlus rahuldada. AD oma süüd tunnistab ja kahetseb, süüdistusaktis loetletud tõendid samuti kinnitavad tema süüd. Kaitsja leiab, et tema kaitsealuse tegu ei ole suure ohtlikkusega, mida näitab ka varasemalt prokuratuuri poolt menetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 7 alusel. Kaitsja nõustub prokuröri poolt pakutud kohustuste täitmise tähtajaga kuus kuud ja summade suurusega. Kohus leiab, et ringkonnaprokuröri poolt eelistungil esitatud taotlus lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava AD suhtes on seaduslik ja põhjendatud ning kohus nõustub ringkonnaprokuröri poolt toodud motiividega. Tegemist on teise astme kuriteoga, AD süü ei ole suur ning AD on nõustunud temale pandud kohustusega tasuda kindel summa riigituludesse ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud, s.o. õigusabikulud seoses määratud kaitsega summas kokku 249.60 eurot. Antud asjas puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Ka leiab kohus, et nii eripreventiivsest kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja AD karistamine vajalik. AD süü ei ole suur, teo toimepanemisest on möödunud üle aasta, selle aja jooksul ei ole AD pannud toime ühtki uut kuritegu. Sellest võib järeldada, et AD on saanud aru oma teo keelatusest ja teinud sellest piisavad järeldused. AD on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. 3 Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on põhjendatud, mistõttu kuulub kriminaalmenetlus AD suhtes lõpetamisele. Kohus juhindus KrMS § 202 lg 1; lg 2 p 1, 2; lg 4; lg 6 ja § 206 sättest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.