4-13-889/10

Väärteoasi nr. 4 – 13 - 889 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. aprillil 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: MMK kohtuvälise menetleja: PPA Põhja Prefektuuri KB liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse esindaja Mari-Liis Reidi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. aprillil 2013 a. MMK kaebust Põhja Prefektuuri KKB Liiklusjärelevalvetalituse kiirmenetluse otsusega nr 2302,13,001616 tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks või tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 05.02.2013 a. tehti talle rahatrahv 160 eurot. Vaidlustab otsuse selles, et auto esimese registreerimismärgi ajutine kohamuutus on tunnistatud LS § 205 ja § 242 lg. 1 rikkumiseks. Kui kohtu hinnangul nimetatud rikkumine esineb, soovib vaidlustada määratud rahatrahvi suuruse, sest trahv on ebaproportsionaalselt suur, võrreldes rikkumisega. Tema poolt juhitud sõidukil tõepoolest puudusid algaja juhi tunnusmärgid ning registreerimismärk asetses ajutiselt esiklaasi taga. Eelnevalt tema isa käis autoga pesulas ja esimene registreerimismärk ära kukkus. Kodus puudusid vastavad tüüblid numbrimärgi kinnitamiseks ja seetõttu isa asetas registreerimismärgi ajutiselt esiklaasi taha. Ta oli sellest teadlik ja kinnipidamishetkel oli teel autotöökotta, kus oleks saanud ka vajalikud tüüblid registreerimismärgi kinnituseks. Algaja juhi tunnusmärgid puudusid põhjusel, et eelneval õhtul isa juhtis seda sõidukit ning nende paigaldamine ununes täielikult. Teda süüdistatakse LS § 205, § 242 lg. 1 rikkumise eest, milles sätestatud riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimine. Autol ei puudunud registreerimismärk, vaid see asetses esiklaasi taga, täiesti nähtaval kohal. Politseinike poolt nõuti viivitamatult numbrimärk ükskõik mis moel kinnitada. Seda tegi olemasoleva kleeplindi abil ja jätkas sõitu töökotta. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Kahetseb, et nii juhtus. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukohalt kaebaja pani toime kaks väärtegu, mille eest maksimaalsed karistused 800 eurot ja 200 eurot. Temale määratud trahv on vähem kui ¼ sanktsiooni maksimumist. Kiirmenetluse otsuse vormistaja ei ole tema hinnangul rikkunud väärteomenetluse õigust. Kuna kehtivaid karistusi ei ole, siis võimalik vähendada mõistetud karistust 10 trahviühiku võrra s.o. 40 eurot. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsuse kirjelduse kohaselt MMK 05.02.2013.a. kell 11.12 juhtis mootorsõidukit Ehitajate teel ( TPI sild ), millel puudus esimene registreerimismärk ja sõidukil puudusid algaja juhi tunnusmärgid. Rikkus seega LS § 76 lg. 1; § 106 lg. 3 sätteid, pannes toime LS § 205; § 242 lg. 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Seletuses märgib, et ees polnud numbrimärki ning puudusid vahtralehed. Kaljuste tegevuses puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Juhindudes KarS § 63 lg. 1 alusel kohtuväline menetleja LS § 205 alusel mõistab rahatrahvi 40 trahviühikut s.o. 160 eurot. Kiirmenetluse otsusele lisatud fotol nähtav sõidukiesiklaasil sõiduki numbrimärk. 1 Kohus, kuulanud poolte seisukohad ja tutvunud kohtule esitatud materjalidega, tuvastas alljärgneva: 1.1 Kiirmenetluse otsuse kirjelduse kohaselt Kaljuste juhtis sõidukit, millel puudus esimene registreerimismärk ja sõidukil puudusid algaja juhi tunnusmärgid. Kaljuste ülalpool antud kirjelduse kohaselt kinnitab registreerimismärgi puudumist, kuid see asetses esiklaasi taga ja ta oli teel remonditöökotta. Tema selgitust kinnitab ka politseinike poolt sõiduki esiosast tehtud foto, millel tuvastatav ja nähtav registreerimismärgi olemasolu esiklaasi taga. 1.2 Samuti Kaljuste kinnitab algaja juhi tunnusmärkide puudumist sõidukil ja on samuti ülalpool andud piisavad selgitused nende puudumise kohta. Nende puudumist kinnitavad ka politseinike poolt tehtud fotodega. 1.3 Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt sõiduki omanikuks on MK. Kaebuses MMK selgitas, et eelmisel õhtul isa juhtis oma sõidukit ja enne sõitu eemaldas algaja juhi tunnusmärgid ning järgmisel päeval kaebaja unustas need tagasi paigutada. 1.4 Põhiseaduse § 22 alusel keegi ei ole kohustatud oma süütust tõendama. Kaljuste kinnitas oma ütlustes, et tõesti esinumbrimärk kukkus maha ja isa paigutas selle esiklaasi taha ning ta oli teel autotöökotta, et osta tüüblid. Keegi pole tema poolt antud selgitusi ümber lükanud. 1.5 Karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja pole tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Kohtule esitatud kaebusest on tuvastatav, et sündmuskohal Kaljuste andis politseinikule selgitusi rikkumise olemasolust ja kohus leiab, et neid selgitusi pidanuks käsitlema kui karistust kergendava asjaoluna. Kohus on ülaltoodu alusel seisukohal, et MMK poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja menetlus lõpetada tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 1.6 Väärteomenetluse seadustiku § 76 sätte kohaselt mootorsõiduk peab olema kehtestatud korras registreeritud ning sõidukil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Käesolev sõiduk on nõuetekohaselt registreeritud ja talle omistatud ning väljastatud registreerimismärgid s.o. reg. nr. XXX. MMK isa tuvastas esinumbri eemaldumise, asetas selle esiklaasi taha ja oli teel autotöökotta, et osta vastavad tüüblid ja kinnitada numbrimärk nõutavasse kohta. 1.7 Kohus leiab, et MMK sellise teoga ei rikkunud VtmS § 76 nõuet, sest sõiduk oli nõuetekohaselt registreeritud ja omas kahte registreerimismärki. Politseinike märguandel peatas sõiduki, mille tagaosas oli vastav registreerimismärk nõuetekohaselt ka kinnitatud. Seda fakti kinnitab ka politseinike poolt tehtud foto. Esimene numbrimärk asus esiklaasi taga, kuid selle asetsemine esiklaasi taga ei ole LS § 76 nõuete rikkumine. 1.8 LS § 106 lg. 3 alusel peavad olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Kaljuste oma kaebuses kirjeldas nende puudumise põhjust, mida on käsitletud otsuse p.
3. 3 1.9 Kohtuvälise menetleja poolt karistati Kaljustet LS § 205 tunnustel, kuid LS § 242 alusel karistatakse isikut liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub LS § 205 - § 207 sätestatud väärteokoosseis. 1.10 Kohtu seisukohalt MMK teos puudub LS § 76 lg. 1 rikkumine ja seetõttu tema poolt toimepandut ei saa kvalifitseerida LS § 205 järgi. MMK olukorda ei saa halvendada, seetõttu puudub seaduslik alus tema suhtes rakendada LS § 242 lg. 1 nõuete rikkumist. Ülaltoodu alusel MMK teos puuduvad väärteo tunnused ja menetlus kuulub lõpetamisele Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3; § 29 lg. 1 p. 1 kohus otsustas: 1 MMK poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. 2 Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302,13,001616