Kriminaalasi nr 1-07-14727 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 28 september 2012 Jõhvi kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-07-14727, 1-10-4085 Kohtunik Eeva

§ 209lg 2 p 1 järgi üldmenetluse korras Juhindudes Kr

MS § 306; 309 lg 1,3 ;313; 315; 318 lg 1 ; 319 lg 1, 2 kohus OTSUSTAS: Halida Mavljanova ( Agapova) kuriteo toimepanemises

§ 209

lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata karistus tingimisi 3 ( kolme ) aastase katseajaga.

§ 280lg 1 järgi õigeks mõista seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega.

Katseaja algus 28 september 2012 1

§ 68

alusel arvestada karistusest kantuks tõkendina vahi all pidamine 16.07.2010 kuni 22.09.2010, see on 69 päeva , ( 2 kuud ja 9 päeva) ning kandmata karistuseks jääb 1 aasta 9 kuud ja 21 päeva vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kautsjon – 470 000 ( nelisada seitsekümmend tuhat ) krooni ehk 30 038 ( kolmkümmend tuhat kolmkümmend kaheksa ) eurot ja 47 senti tagastada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Halida Mavljanovalt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 417 (nelisada seitseteist ) eurot sundraha - 176 ( ükssada seitsekümmend kuus) eurot ja 72 senti kaitsjatasu kohtu eelses menetluses (vandeadvokaat I.Belugini kulud lk 36 III kd 1080 krooni ja lk 107 II kd 1685.94 krooni ) - 18 ( kaheksateist ) eurot ja 89 senti toimiku koopia tegemise eest. - 155 ( ükssada viiskümmend viis ) eurot ja 7 senti kannatanutele ja tunnistajatele väljamakstud sõidukulud Välja mõista Halida Mavljanovalt kannatanute kasuks : Osaühing XXX , reg kood xxx, kasuks 18 894 ( kaheksateist tuhat kaheksasada üheksakümmend neli ) eurot ja 39 senti ehk 295 633 ( kakssada üheksakümmend viis tuhat kuussada kolmkümmend kolm ) krooni; S. E. , ik xxx kasuks 218 (kakssada kaheksateist) eurot ja 39 senti ehk 3 417 ( kolm tuhat nelisada seitseteist ) krooni; J. K., ik xxx kasuks 300 naelsterlingit, mis võrdus 6735,9 krooniga (GBP kurss ülekandmise hetkel oli 22,453 krooni ) ning mis võrdub käesoleval ajal 430 ( neljasaja kolmekümne ) euro ja 50 sendiga ; O. J. , ik xxx kasuks 220 ( kakssada kakskümmend ) eurot ja 50 senti ehk 3 450 ( kolm tuhat nelisada viiskümmend ) krooni; A. M., ik xxx kasuks 220 ( kakssada kakskümmend ) eurot ja 50 senti ehk 3 450 ( kolm tuhat nelisada viiskümmend ) krooni A. O.´i tsiviilhagi , samuti ülaltoodud kannatanute tsiviilhagi osa, mis ei ole välja mõistetud antud otsusega, jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõendid : OÜ Xxx poolt esitatud originaaldokumendid , millised asuvad punases kaustas koos kohtuistungil esitatud dokumentidega, tagastada kohtuotsuse jõustumisel OÜ-le XXX xx.xxx võetud märkmik, mis asub kriminaalasja juures- hävitada kohtuotsuse jõustumisel, kassa kviitungid, 3 tk , jätta kriminaalasja juurde. 2 Halida Mavljanoval tasuda sundraha ja kriminaalmenetluse kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedpangas nr

1. maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „ Halida Mavljanova sundraha, kriminaalmenetluse kulud 1-07-14727 „ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluses seadustikus sätestatud korras. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 01 oktoobrist 2012 Apellatsiooniõiguse kasutamisel võib kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 09 oktoobrist 2012 Süüdistus I. episood: Käesolevas kriminaalasjas on Halida Mavljanovale (Agapova) süüdistus esitatud selles, et 18.02.2003.a OÜ XXX Autotranspordi Instituudi rektori käskkirja nr. 2 alusel, määrati teda nimetatud Instituudi Narva osakonna juhataja ametikohale alates 20.02.2003.a. Tema ülesandeks olid: üliõpilaste loengutest osavõtu pidev kontrO.; tunniplaani koostamine, vajaduse korral muutmine, kõikide instituudile kuuluvate ruumide korrashoid, kuid puudusid OÜ XXX Autotranspordi Instituudi direktori volitused tudengitelt õppemaksu vastuvõtmise kohta, seega puudus temal selleks õigus. Vaatamata sellele lõi ta Instituudi tudengitel ettekujutuse vastavate volituste olemasolust ning teavitades vale informatsiooni Instituudi panga arvelduskonto arestimise kohta, mille kohaselt ei saa õppemaksu üle kanda otse OÜ XXX Autotranspordi Instituudi arvelduskontole. Luues ebaõige ettekujutuse õppemaksu vastuvõtmisest ning fiktiivsete dokumentide vormistamise teel xxx nimel võttis Instituudi tudengitelt Narva osakonnas asukohaga Narva linn Peetri plats 1, sularahas õppemaksu vastu eesmärgiga saada varaline õigus pettuse teel. Saades tudengitelt õppemakse, ei kandnud ta seda raha summas 317176.87 krooni üle Autotranspordi Instituudi panga kontole ega edastanud ka kannatanule. - nii pettuse teel lõi Halida Mavljanova (Agapova) tingimused, kus OÜ XXX Autotranspordi Instituudi Narva osakonna tudengid olid sunnitud maksma õppemaksu mitte lepingus märgitud pangaarvele, vaid sularahas xxx töötajatele xx xx, xx xx ja xx xx, kes, vastavalt tema korraldusele, andsid tema kätte tudengitelt laekunud sularaha, ja tema, kasutas oma isiklikku AS Hansapanga pangaarvet nr. xxx tudengitelt saadud rahaliste vahendite omastamiseks. Järgmised maksed süüdistatav pööras oma kasuks:
2. xx xx 04.04.2003.a orderi nr.1/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni, 05.06.2003.a orderi nr. 05/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni, 20.10.2003.a orderi nr. 69/RI alusel sularaha summas 5100.00 krooni, 05.11.2003.a orderi nr. 69/RI alusel sularaha summas 1500.00 krooni, 15.12.2003.a orderi nr 91/RI alusel sularaha summas 1500.00 krooni.
3. xx. xx 11.04.2003.a orderi nr. 02/RI alusel sularaha summas 2000.00 krooni ja 14.08.2003.a orderi nr. 27/RI alusel sularaha summas 3100.00 krooni.
4. xx xx 20.05.2003.a orderi nr. 03/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni.
5. xx xx 27.06.2003.a orderi nr.06/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni ja 14.08.2003.a orderi nr. 20/RI alusel võeti vastu sularaha summas 14300.00 krooni. 3
6. J. xx 14.07.2003.a orderi nr. 07 RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni, 18.08.2003.a orderi nr. 26/RI alusel sularaha summas 14300.00 krooni.
7. xx xx 21.07.2003.a orderi nr. 09/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni, 15.08.2003.a orderi nr.22/RI alusel sularaha summas 4100.00 krooni ja 18.11.2003.a orderi nr. 82/RI aluse sularaha summas 11900.00 krooni.
8. xx xx 23.07.2003.a orderi nr. 10/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni, 18.08.2003.a orderi nr.29/RI alusel sularaha summas 4100.00 krooni, 04.10.2003.a orderi nr. 57a/RI alusel sularaha summas 5000.00 krooni ja 28.11.2003.a orderi nr. 81/RI alusel sularaha summas 5100.00 krooni.
9. xx xx 23.07.2003.a orderi nr. 11/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 21.08.2003.a orderi nr. 39/RI alusel sularaha summas 4100.00 krooni, 20.10.2003.a orderi nr. 68/RI alusel sularaha summas 8000.00 krooni, sularahas 16.02.2004.a orderi nr 2/RI alusel summas 2000.00 krooni.
10. xx xx 24.07.2003.a orderi nr. 12/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni ja 18.08.2003.a orderi nr. 25/RI alusel sularaha summas 4100.00 krooni.
11. xx xx 18.08.2003.a orderi nr. 30/RI alusel sularaha summas 5100.00 krooni
12. xx xx 18.08.2003.a kviitungi nr. 26/RI alusel võeti sularahas vastu summas 5100 krooni.
13. xx xx 24.07.2003.a orderi nr. 13/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni, 19.08.2003.a orderi nr. 35/RI alusel sularaha summas 4100.00 krooni ja 06.11.2003.a orderi nr. 42/RI alusel sularaha summas 10200.00 krooni.
14. xx xx 01.08.2003.a orderi nr. 18/RI alusel sularaha summas 5100.00 krooni ja 09.01.2004.a orderi nr. 93/RI alusel sularaha summas 6000.00 krooni
15. xx xx 04.08.2003.a orderi nr. 15/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni, 26.08.2003.a orderi nr. 52/RI alusel sularaha summas 4100.00 krooni ja 18.11.2003.a orderi nr. 83/RI alusel sularaha summas 11900.00 krooni.
16. xx xx 06.08.2003.a orderi nr. 39/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni.
17. xx xx 07.08.2003.a orderi nr. 14/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni.
18. xx xx 11.08.2003.a orderi nr. 15/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni, 18.08.2003.a orderi nr 30/RI sularaha summas 4100.00 krooni, 27.11.2003.a orderi nr. 82a/RI sularaha summas 5000.00 krooni.
19. xx xx 12.08.2003.a orderi nr. 16/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni, 19.08.2003.a orderi nr. 34/RI alusel sularaha summas 4100.00 krooni, 27.11.2003.a orderi nr 85/RI alusel sularaha summas 8000.00 krooni ja 14.01.2004.a orderi nr. 94/RI alusel sularaha summas 3900.00 krooni.
20. xx xx 13.08.2003.a orderi nr. 17/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni, 18.08.2003.a orderi nr. 27/RI alusel sularaha summas 4100.00 krooni.
21. xxx xx 14.08.2003.a orderi nr. 19/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni, 22.08.2003.a orderi nr. 43/RI alusel sularaha summas 3500.00 krooni, 30.09.2003.a orderi nr. 56/RI alusel sularaha summas 1300.00 krooni.
22. xx xx 15.08.2003.a orderi nr. 24/RI alusel sularaha summas 4100.00 krooni ja 14.11.2003.a orderi nr. 76/RI alusel sularaha summas 10000.00 krooni.
23. xx xx 15.08.2003.a orderi nr 25/RI alusel sularaha summas 5100.00 krooni.
24. xx xx 18.08.2003.a orderi nr. 28/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni ja 23.10.2003.a orderi nr. 64/RI alusel sularaha summas 12000.00 krooni.
25. xx xx 19.08.2003.a orderi nr.36/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni, 25.08.2003.a orderi nr. 50/RI alusel sularaha summas 4100.00 krooni, 11.11.2003.a orderi nr. 74/RI alusel sularaha summas 3000.00 krooni ja 10.12.2003.a orderi nr 90/RI alusel sularaha summas 6000.00 krooni.
26. xx xx 19.08.2003.a orderi nr. 36/RI alusel sularaha summas 1000.00 krooni ja 25.08.2003.a orderi nr. 49/RI alusel sularaha summas 4100.00 krooni. 4
27. xx xx 19.08.2003.a orderi nr. 32

§ 209lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II.episood: Halida Mavljanova (endine Agapova), O.es süüdistatavana

§ 209

lg 2 p 1, 2 järgi s.t.

§ 209lg 2 p 1 tähendatud isikuna, taas pani toime uued kuriteod: - H.

Mavljanova (endine Agapova), varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil esitas xx J.ele ennast Inglismaa agentuuri esindajana, kes töötab noorsooprojektides, mille üheks suunaks on Ida-Euroopast ja Aasiast noortele tööpakkumise projekt Inglismaal. Nii juuli alguses 2006 tema lubas xx J.ele ametliku ja kindlat tööd Inglismaal, Bostoni linnas lihatööstuses lihatoodete pakendamisel tunnitasuga 7 naelsterlingit, lubades ka kindla 6 elamise töökoha lähedal. Töökoha kindlustamise ees tasus D.J.e isa O. J. naelsterlingit. H.xx 150 Kindla tunde tekitada eesmärgil, süüdistatav H.Mavljanova hoiatas, et esimesed kaks nädalat D.J.ele töötasu kätte ei maksta, kuna selle ajavahemiku eest teenitud töötasu kantakse tema agentuuri deposiitarvele kui garantii ootamatute asjaolude ilmnemisel temal Eestisse tagasinaasmiseks. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teavitas H.Mavljanova, et tööga on kiire, tema broneeris lennupileti ja väljalend toimub 06.07.2006.a Tallinna Lennuväljast. Lennupileti ostmise eest maksti talle 1200 krooni. Mõne aja pärast H.Mavljanova teavitas, et Tallinna Lennuväljas 06.07.2006 pileteid ei ole ning ta muretseb lennupiletid Riia Lennuväljast. Pärast seda ta teavitas, et lennupiletid on broneeritud ja kinni makstud ning Riia Lennuvälja sõidutab ta D.J.e ise oma autoga, mille eest tuleb täiendavalt tasuda 800 krooni. 09.07.2006.a kui nad saabusid Riia Lennuväljale selgus, et lennupilet D.J.e nimele on broneeritud, kuid ei ole kinni makstud ning selle eest HM nõudis noormehelt 130 naelsterlingit lennupiletite tasu. Süüdistatav lubas, et piletiraha ta püüab kompenseerida hiljem. Koos D.J.ega olid H.Mavljanova poolt Inglismaale suunatud xx M. ja noorpaar KohtlaJärvelt. Inglismaal selgus, et xx J. ei saanud lubatud tööd, ta töötas vaid esimesel päeval prügilas. D.J.e isa nõudis H.Mavljanova poolt selgitusi toimunu kohta. Süüdistatav andis talle infot, mis ei vastanud tõele. Kuna D.J.e elule tekkis oht, 12.07.2006.a ta koos S.M.iga pöördus politsei poole, seejärel tuttavate kaudu olid muretsetud 2 lennupiletit D.J.e ja S.M.i nimele ning 13.07.2006.a noormehed naasid Riia Lennuväljale. O. J. esitas tsiviilhagi summas (23559 krooni) 1505,69 eurot. Seega oma ebaseadusliku tegevusega tekitas süüdistatav Halida Mavljanova kannatanule materiaalset kahju summas (23559 krooni) 1505,69 eurot. - peale selle H.Mavljanova varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil esitles ennast A. M.ile Inglismaa tööhõive agentuuri presidendina, kes töötab noorsooprojektides, mille üheks suunaks on Ida-Euroopast ja Aasiast noortele tööpakkumise projekt Inglismaal, sellepärast võivad selle projekti kohaselt töötada lapsed välismaal ka 17.-aastaselt. Nii juuli alguses 2006 tema lubas A. M.ile tema alaealise poja xx M.i (xxx.a) jaoks ametlikku ja kindlat tööd Inglismaal, kondiitrivabrikus tunnitasuga 7,35 naelsterlingit, lubades ka töökoha lähedal kindla elamise. Tingimusega, et noormees peab Inglismaal töötama 2 täis kalendrikuud. Eesmärgil, et kannatanule tekitada muljet kindla töökoha kohta, lubas H.Mavljanova, et alates 10.07.2006.a, so. Peale saabumist järgmisel päeval S.M. alustab tööd ning kohapeal sõlmib temaga töölepingu tööandja. Töökoha kindlustamise eest H.Mavljanova nõudis A.M.ilt 150 naelsterlingit, mis A.M. süüdistatavale maksiski. Kindla tunde tekitada eesmärgil, süüdistatav H.Mavljanova hoiatas, et esimesed kaks nädalat pojale töötasu kätte ei maksta, kuna selle ajavahemiku eest teenitud töötasu kantakse tema agentuuri deposiitarvele kui garantii ootamatute asjaolude ilmnemisel poja Eestisse tagasinaasmiseks. 7 Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teavitas H.Mavljanova, et tööga on kiire, tema broneeris lennupileti ja väljalend toimub 06.07.2006.a Tallinna Lennuväljast. Lennupileti ostmise eest maksti talle 1200 krooni. Mõne aja pärast H.Mavljanova teavitas, et Tallinna Lennuväljas 06.07.2006 pileteid ei ole ning ta muretseb lennupiletid Riia Lennuväljast. Pärast seda ta teavitas, et lennupiletid on broneeritud ja kinni makstud ning Riia Lennuvälja sõidutab ta xx M.i ise oma autoga, mille eest tuleb täiendavalt tasuda 800 krooni. 09.07.2006.a kui nad saabusid Riia Lennuväljale selgus, et lennupilet xx M.i nimele on broneeritud, kuid ei ole kinni makstud ning selle eest H.Mavljanova nõudis noormehelt 130 naelsterlingi lennupiletite tasu. Süüdistatav lubas, et piletiraha ta püüab kompenseerida hiljem. Viibides Inglismaal selgus, et xx M. ei saa süüdistatava poolt lubatud tööd. Tema isa nõudis H.Mavljanova poolt selgitusi toimunu kohta. Süüdistatav andis infot, mis ei vastanud tõele. Kuna S.M.i elule tekkis oht, 12.07.2006.a ta koos D.J.ega pöördusid politsei poole, seejärel tuttavate kaudu olid muretsetud 2 lennupiletit S.M.i ja D.J.e nimele ning 13.07.2006.a noormehed naasid Riia Lennuväljale. A. M. esitas tsiviilhagi summas (23559 krooni) 1505,69 eurot. Seega oma ebaseadusliku tegevusega tekitas süüdistatav Halida Mavljanova kannatanule materiaalset kahju summas (23559 krooni) 1505,69 eurot. -peale selle H.Mavljanova varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil 2006.a juuni alguses lubas A. O. ja tema abikaasa xx O.i jaoks ametlikku ja kindlat tööd Inglismaal Londoni äärelinnas šokolaadivabrikus või pehmete mänguasjade vabrikusse. Kui töö ei meeldi, siis H.Mavljanova firma tasuta vahetab töökohta. Töökoha kindlustamise eest võttis H.Mavljanova A. O.´i käest 150 naelsterlingit kummagi eest. Kindla tunde tekitada eesmärgil teavitas H.Mavljanova, et tööga on kiire ja lubas tööd alates 12.06.2006.a, so. peale saabumist järgmisel päeval, töötasu 200 naelsterlingi eest nädalas, täpsustades, et kui töö ei meeldi, siis seda saab alati vahetada teise töö vastu, see teenus on tema firmas tasuta. 09.06.2006.a A. O. koos abikaasa xx lendasid Londonisse, kus nad ei saanud H.Mavljanova poolt lubatud töid ega elamiskohta. Küsimusele lubatud töö kohta süüdistatav vastas, et tema tegi oma tööd, ta toimetas välismaale inimesi, rohkem talt pole vaja midagi nõuda. A. O. esitas tsiviilhagi summas (67295 krooni) 4300,93 eurot, sest kannatanu maksis oma abikaasa xx O.i eest. Seega oma ebaseadusliku toimingutega tekitas süüdistatav Halida Mavljanova kannatanule materiaalset kahju summas (67295 krooni) 4300,93 eurot. -peale selle H.Mavljanova, varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil esitles xx E.le ennast firma xxx presidendina, kelle kontor asub Londonis ja ta on Inglismaa agentuuri esindaja, kes töötab noorsooprojektides, mille üheks suunaks on Ida-Euroopast ja Aasiast noortele tööpakkumise projekt Inglismaal. Tema firma kannab täielik vastutust Inglismaale töölesaamise ja elukoha kohta. Oma sõnade kinnitamiseks andis J.E.le oma visiitkaardi. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise lubas H.Mavljanova 2006.a juuni alguses xxx E.le ametliku ja kindla töö kohta Inglismaal Londonis ehitusel, šokolaadivabrikus, lihakombinaadis, juurviljabaasis või pehmete mänguasjade vabrikusse 8 tunnitasuga 5,85 kuni 9-10 naelsterlingit. J.E. töökoha kindlustamise eest tema ema S. E. maksis H.Mavljanovale tasu 150 naelsterlingi. Kindla tunde tekitada eesmärgil, süüdistatav selgitas, et tuleb maksta tema firma deposiitarvele veel 70 naelsterlingit e. 1561 krooni, mille agentuur tagastab kliendile Eestisse tagasisõitmise ajal, mida S.E. H.Mavljanovale maksiski. Peale selle H.Mavljanova teavitas, et tööga on kiire ja veenis, et sõidetakse kohe tööle, töölepingut vormistatakse tööandja poolt kohapeal. Kui töö ei meeldi, siis võib seda vahetada, süüdistatava firma esitab seda teenust tasuta. Mobiiltelefone pole vaja kaasa võtta, kuna seal on nad odavamad kui Eestis. Viibides Inglismaal selgus, et xx E. ei saanud lubatud tööd. Tema ema S. E. nõudis H.Mavljanova poolt selgitusi toimunu kohta. Süüdistatav andis infot, mis ei vastanud tõele. Kuni Inglismaalt lahkumiseni elas J.E. juhuslikes kohtades, mille eest maksis ta ise ning leidis ise endale juhuslikke tööotsi. S. E., kes maksis Jevgeni E. eest, esitas tsiviilhagi summas (29261krooni) 1870,12 eurot. Seega oma ebaseadusliku tegevusega tekitas süüdistatav Halida Mavljanova kannatanule materiaalset kahju summas (29261krooni) 1870,12 eurot. . -peale selle H.Mavljanova varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil 2006.a juuni alguses lubas xx K.ile, kes kavatses oma venna xx K.iga töötada välismaal, ametlikku ja kindlat tööd Inglismaal Londonis kondiitrivabrikus, nädalatasuga 300 naelsterlingit. Elukoht asub tunniajalise sõidu kaugusel Londonist, kusjuures töötajaid sõidutakse igal hommikul töökohale. Ebaseaduslikult sai H.Mavljanova Y.K.i poolt töökoha kindlustamise eest tasu 150 naelsterlingi kummagi eest. Londonis tema tööd ei saanud. Kondiitrivabrikus tööl käis xx K. kokku 3 päeva, mille eest ta palka ei saanud. Peale selle selgus, et xx K. ei saa H.Mavljanova poolt lubatud tööd. Elasid nad koos vennaga juhuslikes kohas. Viibis Inglismaal ca 1 kuu jooksul. Siis kui sai aru, et tööd ta ei saa sest H.Mavljanova pettis teda, palus Eestis elaval abikaasal üle kanda tema kontole raha, et ta saaks koos oma vennaga tagasi koju pöörduda. xx K. esitas tsiviilhagi summas (23500 krooni) 1501,92 eurot. Seega oma ebaseadusliku tegevusega tekitas süüdistatav Halida Mavljanova kannatanule materiaalset kahju summas (23500 krooni) 1501,92 eurot. -peale selle H.Mavljanova varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil juunis 2006.a lubas xx K.ile ametlikku ja kindlat tööd Inglismaal Londonis ehitusel või tehases. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, selgitas süüdistatav, et „Teie maksate mulle 150 naela, aga mina annan teile Inglismaal töö ja elukoha, veel tuleb maksta Inglismaale saabudes minu inimesele 200 naela“. Ebaseaduslikult sai H.Mavljanova töökoha kindlustamise eest tasu, mille maksis talle xx K.i vend xx. Kondiitrivabrikus tööl käis xx K. 2- 3 päeva, mille eest ta palka ei saanud. Peale selle selgus, et xx K. ei saa lubatud tööd. Elas juhuslikes kohas. Viibis Inglismaal ca 1 kuu jooksul. Siis kui sai aru, et tööd ta ei saa sest, et H.Mavljanova pettis teda, tuli tagasi koju. Vjatšeslav K. esitas tsiviilhagi summas (15400 krooni) 984,24 eurot. Seega oma ebaseadusliku tegevusega tekitas süüdistatav Halida Mavljanova kannatanule materiaalset kahju summas (15400 krooni) 984,24 eurot. 9 Seega pani Halida Mavljanova toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ning s.o

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Episood OÜ „Xxx“ Kohtu poolt on tõendamist leidnud fakt, et osaühing „Xxx „ põhikiri on Tallinna Linnakohtu Registriosakonnas registreeritud 18.09.

1. Vastavalt põhikirja p 1.3.j on osaühingu tegevusaladeks koolitustegevus kõrghariduse süsteemis ( vastavalt Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi koolitusloale nr 1611 HM. Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt 27 novembril 2002 välja antud koolitusluba nr 2634 HM, mille kohaselt on koolitusluba antud „Erakooliseaduse „ § 5 lõike 1 alusel OÜ Xxx erarakenduskõrgkoolile Autotranspordiinstituut „ Xxx“- rakenduskõrgharidusõppe läbiviimiseks õppekava „ Transport ja logistika „ järgi kuni 01.08.
2. Nimetatud dokumentide originaalid asuvad asitõendite „ punases kaustas“ . Eeltooduga on tõendatud, et OÜ „Xxx“ oli seadusele vastavalt registreeritud ning omas koolitusluba. Juhatuse liikme, kannatanu esindaja xx xx ütluste kohaselt soovisid nad avada osakonna ka Narvas, sest osakonnad olid juba Pärnus ja Tartus. Läbirääkimistele Tallinna tema juurde tuli H.Agapova koos abikaasaga. Kuna osakonnal omal ruume veel Narvas ei olnud, siis sai kokku lepitud, et esialgu töötab H.Agapova ( hiljem H.Mavljanova) oma töökohas, see on xxx. Kannatanu sõnade kohaselt oli H.Mavljanovaga sõlmitud ka tööleping ning vormistatud tööle võtmise käskkiri , samuti olid talle välja töötatud töökohustused ning kokku lepitud ka töötasus. Et H.Mavljanova ei olnud ei tööle võtmise käskkirjale, töölepingule ega töökohustustele alla kirjutanud, sai ta teada alles kohtus. Töökohustuseks oli kontrO. õppeprotsessi üle ning vastuvõtudokumentide vormistamine. Üliõpilased võeti vastu koolilõputunnistuse alusel ning sõlmiti leping, mis oli instituudis välja töötatud ning oli ühine kõikide filiaalide jaoks. Lepingus oli märgitud ka õppemaksu suurus, mis oli teaduskonniti erinev. Õppemaks tuli maksta ülekandega instituudi arvele, kui raamatupidaja oli kohal, siis võidi maksta talle ka sularahas ning tema andis tšeki. Arveldusarve number oli lepingus kirjas ja see oli kehtiv ka Narva osakonna üliõpilaste jaoks. Igal osakonnal oli ka oma arveldusarve. H.Mavljanoval õigust raamatupidamisega tegeleda ei olnud. Instituudi raha kasutamise kohta esitas H.Mavljanova arved ning nende alusel tehti arveldused. Et H.Mavljanova võttis üliõpilastelt sularaha sai ta teada oma raamatupidaja käest. Kui raamatupidaja xx.xx käis Narvas, siis võttis ta nimekirja, millised üliõpilased ei kandnud raha üle panga kaudu, vaid maksid otse H.Mavljanova kätte. H.Mavljanova võttis sularaha vastu nii xxx kviitungitega kui OÜ „Xxxi“ pitsatiga kviitungitega. Nad keelasid H.Mavljanoval üliõpilastelt sularaha vastuvõtmise ning lõpuks vallandasid ta, sest võlg kasvas. Mitu korda toimus kontrO.imine ning nad pakkusid võimaluse H.Mavljanovale, et ta maksaks üliõpilastelt omastatud raha instituudile ära vabatahtlikult. H.Mavljanova andis allkirja selle kohta, et ta maksab puuduoleva summa ära vabatahtlikult ning määras selleks ka tähtaja. H. Mavljanova poolt vastuvõetud sularahast olid raamatupidaja poolt maha arvestatud kõik H.Mavljanova poolt instituudi huvides tehtud kulutused, sealhulgas ka MTÜ ruumide kasutamise eest rent. 10 H.Mavljanova koostas koostöölepingu projekti, kuid instituut seda ei aktsepteerinud ega alla ei kirjutanud, seega ei oma see mingit J.idilist jõudu. Peale vallandamist võttis H.Mavljanova veel vastu üliõpilastelt õppemaksu. Instituut sulges oma filiaalid 2005, sest akrediteeringut ei saanud ning Narva üliõpilased asusid enamuses õppima teistes kõrgkoolides, kusjuures neile arvestati sooritatuks need ained, mis nad olid „xxx“ läbinud. Lahkunud üliõpilased said oma ettemakstud õppemaksu tagasi, samuti arvestati kõik üliõpilaste poolt H.Mavljanovale sularahas makstud õppemaksud tasutuks ning instituut kandis kõik õppeprotsessiga seotud kulud. H.Mavljanova pidi võlgnevuse tasuma panga kaudu, sularaha temalt vastu ei võetud. H.Mavljanoval ei olnud ka õigus inimesi tööle võtta. III kd lk 156-162 Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt töötas ta OÜ „Xxx“ raamatupidajana. Süüdistatavat tunneb ta 2003 aasta veebruarist, kui vormistati H.Mavljanova tööle võtmise käskkiri . Ta pidi tegelema tudengite vastuvõtmisega. Tudengeid võeti vastu Narvas 52, neist jäi järgi
3. Koosolekul Tallinnas selgus, et ta oli tudengitelt saanud 210 000 krooni sularaha, millest lubas 70 000 krooni üle kanda. Andis paki sissetulekuordereid , mille alusel selgus, kes ja kui palju olid raha maksnud. Kokku oli lõpuks vastu võtnud üle 560 000 krooni. Nemad arvestasid maha kõik H.Mavljanova poolt tehtud kulutused ning jäi vahe 317 176,80 krooni, mille H.Mavljanova lubas vabatahtlikult tasuda 4 kuu jooksul . Kokku on ta instituudile maksnud 70 tuhat krooni, siis veel 30 tuhat ja märtsis 2004 peale vallandamist veel 6 tuhat krooni. Instituudi igal osakonnal oli oma arveldusarve, ka Narvas, mille kaudu sai arveldada. Peale selle oli veel üldine arve, kuhu võis ka maksta. Nemad andsid uurimisorganitele üle aruanded, orderid, kassaorderid, väljaminekuorderid, arved, lepingute koopiad, käskkirja nii töölevõtmise kui vallandamise kohta. Tema teada anti käskkirjad ja ametijuhend H.Mavljanovale üle aprillis või mais
4. MTÜ-le maksid arvete alusel instituudi huvides tehtud kulutused. ( III kd lk 162- 164 ). xx ja ja xx võttis tööle Agapova, tema maksis neile ka palgad sularahas, makse aga ei maksnud ja selle tegi tema ümber. Tööle võtmisest sai ta teada palgalehtede kaudu. Keskus ei ole mingil moel instituudiga seotud olnud, koostöölepingu sõlmimisest on keeldutud. Agapoval ei olnud õigust rahadega tegeleda, tema pidi vaid tudengeid vastu võtma, koostama õppeplaani ja tagama ruumide korrashoiu. Narva osakonna arve sai avatud vist maikuus, ta mäletab, et oli juba suviselt riides. Kokku oli instituudil 5 arvet. Sularaha tema vastu ei võtnud. Agapova käest sularaha saanud ei ole. Keegi ei andnud keskusele õigust sularaha vastu võtta. Raha keskuse kviitungitega võtsid nad vastu kuni detsembrikuuni. Instituudi pitsatit tema ei andnud. 2004 aasta algusest enam keskuse töötajad õppetöö korraldamisega ei tegelenud. Keskuse poolt vastu võetud raha kohta kviitungid viis ta xx. Agapova töötasu oli algul 1800 krooni, siis 2000 krooni, sii 3950 krooni ja lõpuks 6825 krooni. Palga suuruse otsustas rektor. Tema ( xx) täitis Narvas iga kuu kassaraamatu, Narvas ei olnud isikut, kes selle eest oleks vastutanud, kui tema kohal käis, siis täitis ja andis vastutava isikuna allkirja. Vastutas sisse-ja väljamineku orderite eest. Algdokumendid sai xx käest. Oli kokkulepe, et 50 % kuludest jääb keskusele. Sinna läksid elekter, vesi, kantselei tarbed, printeri paber, reklaam. Raamatuid ei tellinud. Tudengid ütlesid, et et maksid sularahas Agapova info järgi, et arvet ei ole veel avatud. Narvas võeti vastu 47 tudengit, lõpetas
5. Puudujääkide aktide koostamisel võeti arvesse tudengite poolt makstus raha miinus kulud. Agapova pidi puudujäägi hüvitama 4 kuuga. Kuigi xxx teadis puudujäägist, usaldas ta Agapovat edasi. Agapova vallandati puudujäägi pärast, enne seda oli juba töölt eemaldatud. Käskkiri saadeti talle tähitult. Üldse kandis Agapova instituudile üle 106 000 krooni. Koopiamasin, projektor ja telefon olid Tallinnas 11 ostetud ja need toodi septembris Narva. Hiljem kui tunnistaja käis Narvas, võttis ta vahel ka vastu sularaha xxx , kes oli juba uus metoodik, palvel. ( III kd, lk 214-218). Tunnistaja xx xx suhtles Agapovaga Xxxis õppimise ajal. Dokumendid esitas ta juunikuus . Temaga koos tuli tema ema- xx xx, kes maksis tema eest kohe 1000 krooni sularahas , ei mäleta, kas dokumendi said. Teadis, et pidi maksma raamatupidajale, vahel ta maksis mitu kuud korraga. Aastas oli vaja maksta 17 tuhat krooni, tal niipalju raha korraga ei olnud, vaid oli lepingus, et maksab kuu kaupa, 1700 krooni kuus. Tema maksis sularahas raamatupidajale, kuna tema jaoks oli nii kergem, võis maksta ka pangaülekandega. Raamatupidajaid oli mitu. Selle summa, mis maksis sisseastumisel, maksis MTÜ-le. Kui esitas õppemaksu andmed maksuametile , siis selgus, et 1000 krooni, mis ta sisseastumisel sularahas maksis , on puudu. Raamatupidaja tegi hiljem märke, et on makstud ning ta sai kogu summalt tulumaksu tagasi. Koolis käis ühe aasta ja maksis kokku 17 000 krooni, tal oli ükskõik, kellele maksta, peaasi, et sai kviitungi ( III kd. lk 1721739 ) kviitungite originaalid asuvad II kd lk 54-
6. Tunnistaja xx xx sõnul oli xxx esimees ja puutus oma töös kokku Agapovaga, kellega koos kirjutati projekte. Tema pereliikmetest rohkem kedagi Agapova MTÜ-ga seotud ei olnud. Tema ema nimi oli xx xx, kes oli haige ja suri 31.10.
7. Tema käest küsiti pettusega Agapova MTÜ jaoks ema andmed, ei mäleta enam kas andmeid küsis Agapova või xx xx, et vaja mingi vanemate inimeste projekti jaoks nimekirja, ütlesin küll, et ema on juba surnud. Tema jaoks oli šokk, kui kuulis politseis, et tema emast oli tehtud MTÜ , kus Agapova oli esimees, raamatupidaja. Andmete küsimine oli telefoni teel ja seda mäletab kindlasti, et peale ema surma. Ei mäleta kas politsei või prokuratuur otsis ema ja siis saigi teada, et Agapova oli tema emast teinud MTÜ raamatupidaja. Ema oli pedagoog, mitte raamatupidaja haridusega ja ema oli enne surma juba 5 aastat pime, iseseisvalt kirjutada ei suutnud , võõraid dokumente nende kodus ei olnud. Tunnistaja xx xx sõnade kohaselt õppis ta xx 2003 aastal ja teadis, et Agapova oli Narva osakonna esindaja ning ta suhtles temaga ainult finantsküsimustes seoses õppemaksuga. Agapova sõnade kohaselt oli antud võimalus maksta õppemaks sularahas, see variant oli tema jaoks mugavam ning ta maksis ja sai vastu kviitungi. Esimene kord maksis 1000 krooni, edasi maksis üks kord 4100 krooni , raha maksis Agapovale, kes andis vastu kviitungi. Siis maksis veel üks kord 5000 krooni, samuti Agapovale ja sai kviitungi. Kokku maksis 3-4 korda. Üks summa ei jõudnud kohale , aga kuna tal oli tšekk, siis kirjutas avalduse ja küsimus sai lahendatud . Ei mäleta enam, kellele nimelt sularaha maksis, aga see oli üks firma, kas Agapovale või tema abilisele Maksis kogu õppemaksu 17 000 krooni, kviitungeid on säilinud vaid 15 100 krooni kohta. Tunnistaja teadis küll, et võib ka arvele maksta, kuid tal oli mugavam maksta sularahas. Üldkoosolekul esitles rektor Agapovat kui Narva osakonna esindajat. ( III kd lk 176- 178 ) Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt õppis ta xx 2003-2005., see on 2 aastat. Õppima tuli 2003 aasta juulis. Siis sõlmiti leping, tegi avalduse. Esinduses oli Peetri väljakul, seal oli 23 inimest. Suhtles xx, kes tegeles finantsküsimustega, oli ka xx . Kohe oli vaja 1000 krooni maksta dokumentide vormistamise juures , hiljem helistas veel sama inimene ja ütles, et vaja on veel maksta 4100 krooni. Need rahad maksis tunnistaja sularahas xx , anti ka kviitung. Viimase makse maksis instituudi raamatupidajale, kes esitles end xx xx ja siis sai ka instituudi andmetega kviitungi. Enne seda olid integratsioonikeskuse kviitungid. Panga andmed olid küll lepingus kirjas ja oli võimalik maksta panga kaudu. 2004 märtsis oli vist koosolek, kus öeldi, et Agapova ei tööta enam. xx xx esitleti esimesel koosolekul kui instituudi raamatupidajat, perekonnanime ei teadnud, xx ja xx ei mäleta. Rektor 12 tutvustas siis ennast, raamatupidajat ja Agapovat. Instituudi kohta sai infot kuulutuse kaudu, seal oli ka aadress, see oli Integratsioonikeskuse oma. ( III kd lk 178-179 ) Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt õppis ta xx samuti 2 aastat, 2003-2005, õppima asus ajalehe reklaami alusel ning dokumente võeti vastu Peetri 3 Narvas, Integratsioonikeskuses. Sain aru, et Agapova oli esindaja ning tegeles korraldavate küsimustega. Algul oli vaja maksta 1000 krooni, kuu või kahe pärast maksis veel 14 000 krooni, kogu raha maksis panga kaudu. Tema arust oli makse saaja Integratsioonikeskus. Selgitati, et sinna on vaja selle pärast maksta, et Narva osakonnal ei ole veel arvet avatud, seda rääkis see naisterahvas, kellega ta suhtles. Tundis ka instituudi raamatupidajat xx xx , kellega rääkis makstud rahadest, temale tõi tunnistaja maksekorraldused , ja rohkem pretensioone talle õppemaksu kohta ei olnud. Naisterahvast, kellega tunnistaja Integratsioonikeskuses suhtles, pidas ta instituudi esindajaks. Peale 2- aastat õppimist sai instituudist õiendi ning läks Sillamäe instituuti, kus arvestati täisainetena kõik need ained, mis xx olid läbitud. ( III kd lk 179-180 ) Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt õppis ta xx Instituudi filiaalis. Filiaali juhataja oli Agapova. Õppimine maksis 17 000 krooni, mille ta maksis sularahas kolmel korral. Sõlmiti leping, kus oli ka kirjas arve number. Raha maksis xx kätte ja sai vastu ka kviitungi, kus olid instituudi rekvisiidid. Instituudil ei olnud pretensioone tema poolsete õppemaksete kohta. Juhtkonnalt sai teada, et Agapova enam ei tööta alates 15.03.2004 . Viimast makset ei olnud instituudile laekunud, selle sai ta tagasi ning siis maksis ta selle uuesti. Õppis seal 2 aastat, siis läks üle ning antud eksamid arvestati teises koolis. ( III kd lk 224-225) Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt töötas ta Agapovaga koos Integratsioonikeskuses. Agapova oli juhatuse liige ja nemad olid abid. Tema tegeles keskuse raamatupidajana, koostas aruanded, aastaaruanded tegi xx. xx tunneb selles, et see tuli jaanuaris-veebruaris 2003 keskusesse, et tutvuda nende tööga ja ruumidega, et avada nende baasil Xxxi Instituut. xx neile tööd ei pakkunud, sest neil oli töö olemas. Agapova esitles end kui juhatuse liiget ja teisi kui vabatahtlikke. Mingitest lepingutest tunnistaja ei tea, kas ja kellega olid sõlmitud, tema õppis instituudis. Agapova ei rääkinud, et temaga leping on sõlmitud. Agapova ütles, et hakkame koostööd tegema, kirjalikku lepingut ei olnud. Nemad võtsid tudengeid vastu 2003-2004 õppeaastaks. Andsid välja reklaami, sellega tegelesid kõik. Otsesed töökorraldused andis Agapova, tudengite vastuvõtmisel kasutasid Integratsioonikeskuse dokumente ning võtsid keskuse kviitungitega vastu sularaha. Instituudi raamatupidamisega tegeles osaliselt, koos raamatupidaja xx xx xx, arutasid kommunaalteenuseid, reklaami, telefonikõnesid. xx helistas pidevalt xx ja konsulteeris temaga. Teenuste eest maksis keskus ja kuu lõpus tehti tagasi ulatuvalt eelmise kuu kokkuvõte. Tudengitelt võeti raha keskuse kviitungitega Integratsioonikeskuse rekvisiitidega. Makstud raha oli seifis, kui xxx käis vormistamas raamatupidamisdokumente ja raha võttis vahel kõik ära, vahel osaliselt. Mingit kviitungit raha võtmise kohta instituudi blanketil tunnistaja ei näinud. Rahast pandi mingi osa a/ arvele, et kui keegi loobus õppimisest, siis oli vaja tagasi maksta. Seda raha arvele võisid panna nii tema kui Agapova. Kuna neil sel ajal projekte ei olnud, siis nende rahadega said nad teha vajalikke toiminguid. Raha võtmist tudengeilt korraldasid xx ja xx. Raha keskuse arvele said panna vaid tema ja Agapova, sest nende allkirjad olid pangas. Tema konkreetselt instituudi raamatupidamisega ei tegelenud ning instituudi raamatupidamisdokumente tema käes ei olnud. xx xx ei olnud mingit suhet keskusega, sest ta seal ei töötanud ja raamatupidamisega tegeles xx. xx nime ei saanud öelda, sest ta töötas maksuametis ja palus oma nime mitte nimetada. Ta nimetas politseile raamatupidajana nime, mis pähe tuli ja selleks oli xx xx. Seda nimetas ta läbiotsimise 13 käigus, kui otsiti instituudi ja keskuse dokumente. Kas Agapovalt ka raha sai, ei mäleta. xx ja keskuse raamatupidamise koordineerimisega tegeles kuni 2003 aasta oktoobrini, kui läks lapsehoolduspuhkusele. Keskus tegeles 2003 nov ja dets ainult instituudi asjadega, sest projekte enam ei olnud, keskusel olid kulud ja võlad mis oli vaja tasuda. Xxx jäi tunnistaja arvates keskusele võlgu. xx aktsepteeris arved ainult osaliselt, sest xx oli nii otsustanud. Rääkis Agapovale, et instituut ei maksa kõiki arveid täies ulatuses. Ei tea, kuidas seda probleemi lahendati. Teadis, et sissetulnud rahad pidid minema osakonna arenguks xx sõnade kohaselt. Tema teada anti nende rahade kasutamise õigus keskusele. Ei tea, mis nendest arengu kulu dokumentidest sai, xx võttis kui käis Narvas. Raha võtmise kohta nende käest kviitungeid ei toonud. Ei tea kui palju sularaha ilma kviitungita xx andis. Sularaha tudengitelt võtsid vastu keskuse blankettidel, sest Agapova ütles, et Narva osakonnale arvet ei avata. xx koos vormistasid aruandeid, esialgu aprillist kuni juulini, edasi iga kuu, kuhu kirjutasid mõlemad alla. Viimane aruanne oli tunnistaja arvates oktoobris. xx oli alati rahul, et kõik klappis, ta kontrO.is reaalselt nii dokumente kui raha. Raamatupidamisdokumendid olid keskuse seifis, xx tegeles raamatupidamisega ja tunnistaja arvab, et Agapova andis dokumendid temale. Augustis lõppesid keskuse projektid ning neil ei olnud raha arvete maksmiseks, instituut pidi tasuma kogu keskuse kulud. xx võlga kinnitavaid dokumente ei ole. Tunnistaja kirjalikult instituudile teadet võlgade kohta ei esitanud. Tema instituudist palka ei saanud ning tegeles keskuse dokumentidega. xx oli nende tööga rahul ning võttis vastu tudengite poolt makstud kviitungite teised pooled. x xx ja xx võtsid samuti vastu tudengeid. Ei tea enam, kelle nimel võttis vastu õppemakse, kas OÜ xx või Autotranspordi Instituudi Xxx nimel. ( III kd, lk 181-185 ) Tunnistaja xx xx ( xx ) ütluste kohaselt tegeles ta 2003 aasta alguseni Integratsioonikeskuse raamatupidamisega . Selles MTÜ-s ta tööle vormistatud ei olnud ning töötasu sai mitteametlikult, kuna sel ajal töötas ta maksuametis osakonnajuhatajana ning neil oli keelatud mujal töötada. 2003 aastal oli MTÜ tegevus juba lagunenud, sest projekte enam ei olnud, talle tasu ei makstud, MTÜ töötas projektide alusel ja igal projektil oli eraldi eelarve ja aruanne ja asutus lõpetas töö kuna projekte enam ei rahastatud. 2004 aasta algul otsis ta inimest, kellele MTÜ dokumendid üle anda, sest ta kolis teise elukohta ja dokumendid oli vaja üle anda. Raamatupidamise algdokumendid andis üle xx S.. Tunnistaja mäletab, et MTÜ lagunemise lõpul oli keskusel vist mingi võimalus töötada koos mingi instituudiga, siis toodi talle juba aruandeid halvasti. Täpsemalt midagi ei tea. MTÜ kassaraamatutest ei tea ta midagi. Viimase aastaaruande koostas ta 2002 aasta kohta, 2003 enam talle ei makstud ja siis enam ei teinud. Tema käes olid dokumendid aastatest 1998-2002, võib O.a ka võimalik, et toodi midagi 2003 aasta I poolaastal kui ta tegi 2002 aasta aruannet. Tunnistaja sõnul pöördunud ta korduvalt nii Agapova (Mavljanova ) poole kui xx S. poole dokumentide asjus, kuid S. öelnud, et neid pole kellegi vaja ja siis ta viskas need lihtsalt ära. Keegi rohkem ei ole nende dokumentide vastu huvi tundnud. MTÜ kulud ja tulud olid projektipõhised. Aastaaruanded kandsid Agapova allkirja ( IV kd lk 21-23 ) . Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt on ta Agapovaga tuttav ühise töö põhjal integratsiooni keskuses. Töötas kuni likvideerimiseni, direktoriks oli seal Agapova. MTÜ-s töötas sel ajal 6-7 inimest. Igaühel olid omad tööülesanded. Agapova oli direktor, kui oli projekt, siis jagasid kohustusi ja Agapova koordineeris. S. töötas enne tunnistajat. Tutvusin G., siis kui ta käis meie juures keskuses ja selgitas, et soovib nende baasil avada instituudi Narva filiaali. Nemad olid töötud töötasid ühiskondlikel alustel , G. lubas neile hiljem tööd. 14 Esialgu pidi õppetöö hakkama keskuse baasil, hiljem aga renditi ruumid. G. ütles, et võtke tudengid vastu ja rahad, mis makstakse, lähevad Narva filiaali arendamisele. Narva juhatajaks sai Agapova, kellega G. leppis suuliselt kokku. Kõik tegelesid instituudiga, tema õppeprogrammiga, tunniplaaniga, suhtles tudengitega, S. vormistas dokumente, võttis raha, kirjutas kviitungeid, S. tegeles raamatupidamisega, jälgis rahade laekumist. Agapova koordineeris meie tööd. Oli kokkulepe, et võtame 1000 krooni ettemaksu dokumentide vormistamise eest, see oli osa õppemaksust. Kui tudengid hakkasid tulema, siis Narva filiaalil polnud arvet ja G. käis raamatupidajaga maksuametis, ja käis jutt, et arvet ei avatud ja tudengid tõid sularaha. Üks tudeng rääkinud, et püüdis raha Tallinna arvele kanda, aga tagastati. Selle tudengi nime ei tea. Miks arvet Narvas ei olnud, ei tea. G. öelnud talle, et seni kuni arvet pole, võtke sularahas vastu. Õppemaksu võttis vastu S., kuid kui teda kohal ei olnud, siis võttis see, kes kohal oli. Vastuvõetud raha kohta andsime kviitungi, pool kviitungit jätsime endale. Raha hoidsid seifis. Kviitungid olid keskuse omad. Kviitungid andis Agapovale või S.le koos rahaga ja kui neid ei olnud, siis panid seifi. Materiaalset vastutust vormistatud kellegagi ei olnud. Mingit kassaraamatut ei olnud. Teab instituudi töötajatest raamatupidajat, kes S.ga suhtles. Need 1000 krooni, mis tudengid vormistamisel maksid, läksid kantselei kuludeks ja reklaamiks, Tallinnast nad raha ei saanud. Agapova käis mitu korda Tallinnas ja rääkis, et viib sinna raha. Instituudis tema töötanud ei ole. Agapova töötas kuni uue metoodiku töölevõtmiseni. Koostöölepingu kohta, mis Agapova , koostas, vist ei allkirjastatud. Kõik õppemaksud pidid jääma instituudi arenguks, millega pidi tegelema keskus. Mis raha arenguks vaja ei olnud, anti üle raamatupidaja xxx. Tema sai Agapova käest 2 500 krooni, G.i käest ei saanud midagi. Ka see oli G.i või keskuse raha, seda ta ei tea. Agapova ei rääkinud temale, et OÜ Xxx keeldus koostöölepingule alla kirjutamast. MTÜ raamatupidamise kohta ei oska midagi öelda. ( III kd lk 208- 212 ) Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt töötas ta 3 kuud vabatahtlikuna instituudis, kuid palka ei saanud. Seal töötas ka tema ema xx xx. Agapova oli keskuse juhataja. Tema õppis instituudis. Maksis õppemaksu 15 300 krooni sularahas, xx S.le. ja vastu sai kviitungi. Kas see raha jõudis instituuti, seda tema ei tea. Suvel 2-3 kuud töötas vabatahtlikuna. Palka ei saanud. Avaldust instituuti tööle võtmise kohta kunagi kirjutanud ei ole. Käskkirja, millega oleks teda tööle võetud, ta näinud ei ole. Uurija kirjutas valesti nagu ta oleks öelnud, et töötasin 3 kuud xxx, tema ei kontrO.inud ja kirjutas alla. ( III kd lk 212-214 ) Tunnistaja xx xx sõnade kohaselt on ta Halida Mavljanova endine abikaasa, kellega oli küll 2003 aastal lahutatud, kuid elasid koos. G.i juurde sõitis ta koos Agapovaga, aga mis ajal, ei mäleta. G. võttis neid vastu kuskil Lehola tänava ruumides oma kabinetis ning G. öelnud, et ta ei taha naistega asju ajada, et ajab temaga. Tema aga polevat nõus olnud, et tema ärimees, aga õppe poO.a tegeleks Agapova. G. lubanud raha keskuse arvele võtta, et kõik raha, mis saavad, kasutatagu filiaali arendamiseks. Et tema 2 aastat midagi ei taha. G.i soovid olevat muutunud peale seda, kui juba 50 tudengit oli vastu võetud. Küsis Agapova käest raha ja tema viis raha. Kokku kohtusid vist 4 korda. Raha viisid koos Agapovaga, nemad andsid sularaha , kirjutati kaks sissetulekuorderit ja kirjutati 2 tšekki, mis said Agapova kätte. G. lubas temale, et koostööleping sõlmitakse ning 2 aastat ta raha ei küsi. Kolmas kord oli veel, millal, ei mäleta, kuid õppetööd veel ei toimunud , kui ta koos Agapovaga viis sularaha G.ile. Summat ei mäleta, kuid see olnud suur ja see anti üle raamatupidajale. Tema öelnud siis, et rohkem nad ( G. ) raha ei saa, et anname raha ära, aga suhted on veel vormistamata. Neljas kohtumine oli G. siis kui õppetöö juba toimus ja lumi oli maas ja siis G. rääkinud, et tahab koos keskusega töötada ning jällegi lubanud lepingu sõlmida. Rääkinud temaga kahekesi, ei tahtnud, et Agapova kuuleb . Tema teada Agapova xxx Instituuti tööle 15 vormistatud ei olnud, sest neil koolitusluba ei olnud ja sellist firmatki ei olnud. Ei mäleta enam, kas kohtumised toimusid 2003 aastal, samuti ei tea ka seda, kas Agapova on xxx midagi võlgu. ( III kd lk 227 -229 ) Süüdistatava Halida Mavljanova ( Agapova ) ütluste kohaselt oli ta xxx juhatuse liige, juhatuse liikmeks oli veel xx S.. Raamatupidajaks oli xx xx, keda ei saanud ametlikult tööle vormistada, kuna ta töötas maksuametis. 2003 aasta veebruaris või märtsis said kokku G. Tallinnas ja arutasid tema kui MTÜ direktor ning xx kui Xxx Instituudi direktor kahe J.idilise isiku koostöö võimalusi. Mingit koostöölepingut kirjalikult ei sõlmitud, kuigi tema poolt olid need kirjalikult esitatud. Märtsi lõpul aprilli algul käis G. Narvas ja tutvus tema keskuse koordinaatoritega. Lubas kõigile ametliku tööd kui instituut käima läheb. Nemad töötasid siis välja reklaami, koostasid äriplaanija hakkasid üliõpilasi instituuti vastu võtma. Tema teada filiaal Narvas tegutsemise õigust ei saanud, samuti ei olnud akrediteeringut. Sai seda siis teada kui septembris kool pihta hakkas. G. lubas kogu raha, mis laekub õppemaksudena, neil endale võtta. Kuna neil Xxxi dokumente ega pangakontosid ei olnud, siis G. lubanud neil raha võtta oma kviitungitega. Xxxi poolt kviitungeid ei saadetud kuni lõpuni. Neil oli töös veel 2-3 projekti, kuid need olid erinevates kaustades. 1000 krooni võtsid nad projekti organiseerimise eest ja see läks õppemaksust maha. Kõik raha pidi minema filiaali kulude katteks, maksud, töötasu, kulutused õppevahenditele. Vastavalt äriplaanile oli see koostatud 3-ks aastaks, esimene aasta raha kogumine ja investeerimine arengusse ja 2 järgmist aastat täies mahus töötamiseks. 2003 aastal kandsid nad Xxxi ligi 150 000 krooni, täpselt ei mäleta, sest tudengid registreeriti kui Tallinna Instituudi õpilased. Peale ülekannete olevat ta G.ile viinud veel sularaha 30 tuhat krooni, kuid mingit dokumenti selle kohta ei saanud. Keskuses oli seif ja kogu raha oli seal , S. tegi kõik dokumendid ja andis raha xxx. Keskuses võtsid kõik õppemaksu vastu, kviitungid anti xx kätte. Kuna programmi ei olnud, siis kogu raha kulutati xx tarvis, telefonid, kantseleikaubad, rent, koopiad. Augustis-septembris ei olnud võimalik maksta ülekandega, sest said lepingud, kus oli a/a , alles 2003 septembri lõpus. Raha, mis kogusime, oli süüdistatava sõnade kohaselt nende raha. Maksude jaoks kandis raha xx üle. Filiaali ametlikult avatud ei olnud, petsid tudengeid, sest akrediteeringut ka ei olnud. Selle projekti tulu pidi jääme xx ja ja MTÜ-le. Lepingut sõlmitud ei olnud. Olid vaid usalduslikud suhted. Süüdistatav määras õppemaksu tasumise korra, see toimus nii, kuidas üliõpilasele oli mugavam . temaga töölepingut sõlmitud ei olnud. Käskkirja töölevõtmise kohta ja ametijuhendit ta näinud ei olevat. MTÜ suhe instituudiga lõppes 2004 aprillis, sest oktoobris-novembris kolis instituut nende ruumidest ära ja G. määras uue juhataja. MTÜ aga jätkas ka siis koostööd instituudiga, tudengid käisid nende juures ja maksid õppemaksu. Esialgsed xxx kulutused tehti MTÜ rahade eest ning õppemaksud läksid MTÜ kulude katteks. xxx võttis vaid need dokumendid, mida pidas oma raamatupidamisele vajalikuks. Reaalsed kulud ületasid aktsepteeritud kulud. Telefonikulud olid väga suured. 50 tudengi leidmiseks olevat vaja olnud läbi helistada 500 inimest. Kui kirjutas kohustuse puudujäägi hüvitada, siis G. öelnud, et küll me lahendame selle probleemi .Summa, 320 tuhat krooni nimetas xx, et sellele summale ei ole kulusid tõendavaid dokumente. Sellele summale ei olnud tõepoolest dokumente, ka mitte kuludokumente MTÜ poolt, sest dokumendid ei ole säilinud. 2004 aastal töötasu xx saanud ei ole. Nimetas raamatupidajana xx xx nime, sest töötas ise sel ajal välismaal ega saanud xx nime nimetada, sest tal polnud lubatud mujal töötada. Lootis aega võita, et dokumente leida. 120 000 krooni õppemaksudest kandis enda arvele, sest MTÜ-le ei saanud üle kanda, kuna ei olnud arvet ega lepingut. Kasutas oma raha nii MTÜ arvete tasumiseks kui tudengitele tagasimaksmiseks kui Xxxi arvete tasumiseks. Ei tea, kas Xxx võttis tasaarvelduse juures 16 tema arvelt makstud summad arvesse. Xxx aktsepteeris MTÜ kulusid vaid 10 % ulatuses, nemad aga projekte enam ei teinud ja arved tuli maksta. Instituudist sai palka aprillis, juulis ja sügisel väljamaksu orderiga, arvele kantud ei ole. Tema arvates sellega töösuhet tema ja instituudi vahel tekkinud ei ole. Tema jagas tööülesanded instituudi heaks töötamiseks oma MTÜ töötajate vahel, ühtki materiaalse vastutuse lepingut sõlmitud ei olnud. Tema juhtis instituudi Narva filiaali veebruarist 2003 kuni detsembrini
8. R.st saabusid dokumendid- avaldused, blanketid, aprillis 2003 Instituudi andmed olid ka kirjas, arve number oli ka, samuti eriala ja õppemaksu suurus. Narvas vormistasid dokumendid MTÜ töötajad. G. teadis, et tudengitelt võetakse sularaha ja tal ei olnud midagi selle vastu. Võtsid õppemaksu MTÜ kviitungitega. Raha hoiti seifis, kõigil olid võtmed. Sularaha üleandmist ei vormistatud. Tema raamatupidaja xx raha ei andnud, xx võttis kviitungid, siis koostasid S.ga aruande, mille esitasid temale allkirjastamiseks. Ei mäleta enam, mis seal olid, kulude arved, kõik dokumendid, kuid MTÜ kulud tasuti vaid osaliselt. xx kontrO.is iga nädal rahalisi vahendeid, mis tulid tudengitelt. Allkirja järgi, mille ta andis, raha ta ei maksnud, sest ei olnud, kogu raha läks kuludeks. MTÜ dokumente kantselei tarvete ja mobiiliarvete tasumise kohta ei ole. xx oli tema sõbranna laps ja seetõttu andis süüdistatav talle oma arve numbri õppemaksu tasumiseks. Mitu tudengit tasus raha MTÜ arvele, ta ei tea. G. xx xx mingeid volitusi andnud ei ole. MTÜ on likvideeritud seaduses ettenähtud korras 2006 aastal. ( IV kd, lk 35-51) Kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Halida Mavljanova ( Agapova) ennast temale inkrimineeritavates kuritegudes süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava väited töösuhte mitteolemasolu ja vaid orderiga väljamakstud töötasu kohta on ümber lükatud Maksu-ja TO.iameti tõendiga ( IV kd lk 81-82 ) mille kohaselt 2003 aastal sai H.Mavljanova OÜ-st Xxx ametlikult töötasu 28 150 krooni, millest on kinni peetud tulumaks 7245 krooni. 2004 ajavahemikul 0104.2004 sai samast ametlikult töötasu 29 327 krooni, millest peeti kinni tulumaks 7396 krooni. Kuigi süüdistatava poolt ei olnud tööleping allakirjastatud, kuid faktiliselt oli tööleping suuliselt sõlmitud ning toimis, mida näitavad ka kassa väljaminekuorderid , mis on allkirjastatud H.Agapova poolt ( raamatupidamisdokumendid „punases kaustas“) Samuti said ametlikult OÜ-st Xxx palka xx S. ajavahemikul 06-12.03 9 110 krooni ning xx xx 06-10 2003 5 600 krooni. ( IV kd lk 81-82 ) Kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et MTÜ Narva Integratsioonikeskuse töötajate poolt tudengitelt sularaha vastuvõtmine on peale ülaltoodud tunnistajate ütluste tõendatud ka kassa orderitega millised originaalid asuvad asitõendite kaustas ( punane kaust ) order 14-02-29.02 lk 158; orderid 102 lk 173, 101 lk 174 ; 01.09.2003, 53 lk 189; 02.12.2003 lk 190 , 01.12.2003, nr 90, lk 192 ; 15.12.2003 nr 92 lk 193; 15.12.2003 nr 91 lk 194; 14.11.2003 nr 77 lk 199; 14.11.2003 , nr 76, lk 200, 17.11.2003 nr 48 lk 201, 18.11.2003 nr 82, lk 202; 18.11.2003 nr 83 lk 203; 18.11.2003 nr 81 lk 84; 18.11.2003 nr 49 lk 205; 19.11.2003 kviitung nr 89 lk 206,21.11.2003 nr 89 a, lk 207; 27.11.2003 nr 82 a lk 208; 27.
9. 2003 nr 85 lk 209; 28.11.2003 nr 87 lk 210; 28.11.2003 nr 86 lk 211; 01.11.2003 nr 67 lk 221; 04.11.2003 nr 68 lk 222; 05.11.2003 nr 69 lk 223, 05.11.2003 nr 76 lk 224; 06.11.2003 nr 42, lk 225; 06.11.2003 nr 78 lk 226; 11.11.2003 nr 73 lk 227; 11.11.2003 nr 74 lk 228; 12.11.2003 nr 75, lk 229; 16.10.2003 nr 67 lk 232 ; 20.10.2003 nr 68 lk 233; 20.10.2003 nr 69 lk 234; 23.10.2003 nr 64 lk 235; 29.10.2003 nr 65 lk 236; 30.10.2003 nr 66 lk 237; 11.10.2003 nr 59 lk 144; 15.10.2003 nr 66 lk 245; 03.10.2003 nr 56, lk 246; 04.10.2003 nr 57 a lk 247; 17 17.09.2003 nr 53 lk 249; 17.09.2003 nr 55 lk 250, 17.09.2003 nr 54 lk 251; 17.09.2003 nr 56 lk 252; 21.09.2003 nr 54 lk 253; 21.09.2003 nr 55 , lk 254; 27.09.2003 nr 57 lk 255, 30.09.2003 nr 55 lk 256, 30.09.2003 nr 56, lk 257; 08.09.2003 nr 50, lk 259; 09.09.2003 nr 47 lk 260; 09.09.2003 nr 48, lk 267; 10.09.2003 nr 49 lk 262, 11.09.2003 nr 31 lk 263, 16.09.2003 nr 53 lk 264; 21.08.2003 nr 38 lk 269; 06.08.2003 nr 39 lk 270; 21.08.2003 nr 38 lk 271; 22.08.2003 nr 45 lk 272; 22.08.2003 nr 42 lk 273; 22.08.2003 nr 43 lk 274; 22.08.2003 nr 44 lk 275, 22.08.2003 nr 45 lk 276; 25.08.2003 nr 49 lk 277; 25.08.2003 nr 50 lk 278, 26.08.2003 nr 51, lk 279,26.08.2003 nr 52 lk 280; 25.08.2003 nr 46 lk 281; 25.08.2003 nr47, lk 282, 25.08.2003 nr 48 lk 283; 18.08.2003 nr 26 lk 286; 18.08.2003 nr 27 lk 287; 18.08.2003 nr 28 lk 288; 18.08.2003 nr 29, lk 289; 18.08.2003 nr 30 , lk 290; 18.08.2003 nr 30, lk 291; 18.08.2003 nr 25, lk 292; 19.08.2003 nr 34 lk 293; 19.08.2003 nr 36 lk 294; 19.08.2003 nr 35 lk 295; 19.08.2003 nr 36 lk 296; 19.08.2003 nr 37 lk 297; 01.08.2003 nr 18, lk 302, 04.08.2003 nr 15 , lk 303; 07.08.2003 nr 14, lk 304 ;11.08.2003 nr 15 lk 305, 16.08.2003 nr 16 lk 306; 13.08.2003 nr 17 , lk 307; 14.08.2003 nr 27 lk 308, 14.08.2003 nr 20 lk 309; 14.08.2003 nr 19, lk 310; 15.08.2003 nr 22, lk 311; 15.08.2003 nr 24 lk 312; 15.08.2003 nr 25 lk 313 ; 14.07.2003 nr 07 lk 315; 19.08.2003 nr 37, lk 316; 21.07.2003 nr 09 lk 317; 23.07.2003 nr 10.lk 318; 23.07.2003 nr 11 lk 319; 24.07.2003 nr 12 tl 320; 24.07 nr 13 lk 321; 05.06.2003 nr 05 lk 327; 27.06.2003 nr 06 lk 238; 04.04.2003 nr 1 lk 334 ; 20.05.2003 nr 03, lk 335 , 11.04.2003 nr 02 lk
10. Sularahas õppemaksu maksmine on kinnitust leidnud veel tunnistajate xx.xx, xx.xx, xx.xx , xx.xx ja xx.xx ütlustega. Asitõendite vaatlusprotokO. , millised asuvad „ punases kaustas“ on kajastatud II kd lk 7383 Kokku on MTÜ poolt võetud Xxxis õppijate käest vastu rahalisi vahendeid kogusummas 580 000 krooni. Sellest summast on H.Mavljanova isiklikult arvelt poolt kantud Instituudi arvele 70 000 krooni, siis veel 30 000 krooni 13.10.2003 ja 6 000 krooni veel 18.02.2004 . kokku kandis H.Mavljanova oma arvelt instituudile 106 000 krooni. Kahjusummaks jäi vastavalt aastaaruandele 295 633 krooni, milline summa jäi aastateks 2004 kuni 2010 majandusaruandesse kui ettemakstud tulevaste perioodide kulud. ( I kd lk 154-155 ja asitõendite kaust ) Instituudi poolt arvestatud kulutused, mis on arvestatud MTÜ poolt kogutud õppemaksudest maha on kajastatud II kd lk 29 – 46 , originaaldokumendi asuvad asitõendite kaustas , ning seetõttu ei vasta tõele H.Mavljanova väited, et kulutused reklaamile, kommunaalteenustele ja telefonidele pidid nad tegema keskuse raha eest, ja neid instituut ei hüvitanud. Süüdistatava H.Mavljanova ütlused, et V.G.i poolt oli lubatud kogu raha, mis nad tudengitelt õppemaksudena vastu võtavad lubatud jätta MTÜ-le, ei ole leidnud kinnitust ühegi tõendiga. Seda ei kinnita ei G.i ütlused , ei raamatupidaja xxx ütlused, samuti raamatupidaja poolt koos A.S.ga koostatud aruanded, kus oli alati ära näidatud, milline summa oli laekunud, milline summa pidi sularahana kassas ( seifis) alles olema ning milliste MTÜ poolt kulutatud summade osas tehti tasaarveldus . Mingeid pretensioone MTÜ siis Instituudi vastu ei esitanud, vastupidi, oma allkirjaga tõendas H.Mavljanova puudujäägi olemasolu ning kohustus selle tasuma 17.12 .2003 on H.Agapova omakäeliselt andnud allkirja, et puudujäägi summa 310 000 krooni kohustub ta üle kandma Xxxi a/arvele 4-kuu jooksul ( koopia I kd lk 3, originaal „punases kaustas“) . 18 H.Mavljanova poolt koostatud koostööleping jäi mustandi tasemele, sest instituut seda ei aktsepteerinud ega alla ei kirjutanud. Kulutuste kohta, mida MTÜ kandis ja mida instituut ei hüvitanud, ei ole ühtki dokumenti esitatud. Tunnistaja A.S., kes tegeles MTÜ raamatupidamisega, ei kinnitanud taolise tasumata kulude olemasolu instituudi poolt. Ka MTÜ-s töötanud tunnistajad A.S., ja G.xx kinnitavad vaid õppemaksude sularahas vastuvõtmist, kuid mille alusel kogutud raha pidi minema MTÜ-le , selle kohta ei oska midagi konkreetset öelda. xxx sõnede kohaselt olevat G. öelnud, et kõik rahad, mis makstakse, lähevad Narva filiaali arendamisel. Kohtus uuritud materjali kohaselt töötas instituudi Narva filiaal 2 aastat, seega oleks pidanud raha, mis laekus 2003 aastal ja oli enamikus üliõpilaste poolt makstud terve aasta õppemaks, jätkuma filiaali kuludeks terve õppeaasta vältel. Mingit raha aga MTÜ ega H.Mavljanova poolt eelseisvate kulude katteks üle ei kantud ega sularahas instituudile ei makstud. Vastupidi, jäädi võlgu ka töötajatele väljamakstud töötasude pealt riigimaksud. Vastuolud on tunnistajate xx S., xx xx ja xx xx vahel selle kohta, et S. väidab, et xx kontrO.is kassa korrasolekut ning raha oli seifis ning xx võttis vahel kogu raha ära, vahel osa raha, kuid mingit kviitungit ei esitanud. Sama räägib ka xx, et raha, mida arengu jaoks vaja ei olnud, anti xx. xx.xx sõnade kohaselt tema mingit sularaha Narvast , MTÜ seifist ei toonud. Tema koostas vaid kassaraamatu ning tegi aruande mahaarvamiste kohta. Mingeid summasid temale ka ametlikult üle ei antud, mingeid dokumente koostatud ei ole, sest raha ta toonud ei ole. Arvestades asjaolu, et S. tegeles MTÜ raamatupidamisega ning oli kursis kulutustega, milliseid tegi MTÜ, ning nägi, millise osa kommunaalkuludeks arvestas Instituut, siis pidi ta pidevalt teadma, kui palju on Instituut võlgu ning sellest juhatajale ette kandma. Seda S. aga ei teinud, järelikult aktsepteeriti nii S. kui Mavljanova poolt seda osa kommunaalmaksetest ja muudest arvetest, mis Instituut maksis. MTÜ poolt ei ole koostatud ka ühtki võlanõudekirja instituudi vastu, vaid kirjutati alla xx poolt koostatud perioodilised aruanded , milles oli fikseeritud, kui palju õppemaksudest laekunud sularaha peab MTÜ kassas olema. Kui xx oleks raha välja viinud ilma seda vormistamata, siis pidanuks see kajastama aruannetes, millele ka S. ning Mavljanova alla kirjutasid. Eeltoodust tulenevalt ei võta kohus tõendina arvesse A.S. ja xx ütlusi selle kohta, et xx ilma vormistamata viis Narvast ära seifis oleva sularaha. Tunnistaja xx xx , kes tegi MTÜ raamatupidamist ,sõnade kohaselt 2003 aastal enam mingit raamatupidamist MTÜ kohta ei pidanud, sest dokumente talle ei toodud. Viimase aastaaruande koostas ta 2002 aasta kohta, mille kohta toodi dokumente 2003 aasta I poolaastal. MTÜ kassaraamatutest ei tea ta midagi. Tema käes olid dokumendi kuni 2002 aastanu ( kaasa arvatud ) ja kuna vaatamata tema korduvatele pöördumistele nii S. kui Agapova poole, dokumente kellelegi vaja ei olnud ja ta viskas need lihtsalt ära. Seega MTÜ-l ei olnud 2003 aastal instituudi vastu mingeid rahalisi nõudmisi, mis oleks raamatupidamises kajastatud . Kohus ei pea tõenäoliseks ega võta tõendina arvesse ka H.Mavljanova ütlusi selle kohta, et ta viis mitmel korral sularaha V.G.ile Tallinna, ilma selle eest mingit kviitungit saamata. Kohus ei leia olevat tõenäolise asjaolu, et Halida Mavljanova, kes on kõrgema haridusega, töötas aastaid MTÜ – direktorina ning tegeles projektidega, kus olid rahalised suhted väga täpselt määratud ja tuli pidada arvestust, nüüd viis sularaha Tallinnasse ilma 19 dokumentideta, teadmata isegi enam summasid, mingit aruandlust ei ole, millised summad ja millele olid kulutatud väidetavalt keskuse tulevikuprojektide arenguks, kui suurte summade eest jättis instituut arveid maksmata, kui palju raha pidi olema kassas ( seifis) , mingit materiaalset vastutust ei olnud. Kui kõik saadud raha pidi minema keskuse arvele tulevase arengu jaoks, siis oleks ju keskuse arvel pidanud olema kõik puuduolevad sihtotstarbelised summad. Kohus leiab, et antud episoodis on tõendamist leidnud, et süüdistataval puudusid volitused instituudi nimel õppemaksu sularahas vastu võtta. Kui arvestada asjaolu, et H.Agapova ei pidanud end üldse OÜ Xxxi töötajaks ega instituudi Narva filiaali olemasolevaks, siis tema kui tööle võtmata töötaja poolt olematu õppeasutuse nimel raha võttes toimis otsese tahtlusega viia üliõpilasi eksiteele ning teiselt poolt jättis instituudile mulje, et ta on Narva osakonna juhataja, kes omab vastavaid teadmisi, eelnevat töökogemust ja kannab vastutust endale võetud kohustuste eest, sh ka rahaliste vahendite liikumise arvestuse ja säilimise eest. Süüdistatava poolt maakohtus antud ütluste kohaselt ei olnud talle tema töökohustusi tutvustatud, sellest hoolimata jättis ta instituudi direktor V.G.ile kui ka üliõpilastele mulje , et nii temal kui tema poolt juhitud MTÜ-l on kõik volitused filiaali juhatajana töötamiseks. . xx xx ütlusi kohus tõendina ei arvesta, sest need ei lähe kokku teiste kogutud tõenditega ning Kohus arvestab, et tunnistaja oli süüdistatava endine abikaasa, mistõttu kahtleb tema objektiivsuses. Peale selle ei mäleta tunnistaja mingeid olulisi asju, millal käidi, milliseid kokkuleppeid sõlmiti , kui palju ja millal sularaha üle anti. H.Mavljanovale on esitatud süüdistus

§ 209

lg 2 p 1, 2 järgi, kuid Viru Maakohtu 21 detsembri 2011 otsuses on H.Mavljanova süüdi mõistetud vaid

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Suure ulatuses süüdimõistmise puudumise kohta ei ole prokurör apellatsiooni esitanud, seega puudub käesoleval ajal kohtul võimalus ilma uut istungit korraldamata halvendada süüdistatava olukorda ning süüdi mõista ta suures ulatuses kahju tekitamises. Ülaltoodust tulenevalt ei hakka kohus ka analüüsima suure kahju tekitamist. Kohus leiab, et H.mavljanova poolt toime pandud kuritegu tuleb kvalifitseerida

§ 209

lg 2 p 1 järgi, see on kelmusena, mis on toime pandud isiku poolt jätkuva kuriteona. Kohus leiab, et varalise kasu saamine H.Mavljanova poolt on tõendamist leidnud. Üliõpilastelt õppemaksuna vastuvõetud raha, mis oli mavljanova väidetu kohaselt mõeldud Narva filiaali õppe-ja majanduskuludeks, sellest osa raha kanti otse süüdistatava enda isiklikule arveldusarvele ning osa raha on kadunud teadmata kuhu. MTÜ likvideerimisdokumentide alusel MTÜ-le keegi võlgu ei jäänud ega ei olnud MTÜ-l nõudeid kellegi vastu. Üliõpilastelt õppemaksuna vastuvõetud sularaha, mis pandi hoiule seifi, liikumist juhatas H.Mavljanova ainuisikuliselt ning mingeid dokumente selle instituudi huvides liikumise kohta kohtule esitatud ei ole. Sularaha ülekandmist H.Mavljanova isiklikule arvele tõendab Hansapanga konto väljavõte 18.

1. 2003 kuni 15.03.2004, millest nähtub, et ta on korduvalt maksnud oma arvele sisse suuri summasid, nii on ta 29.03 maksunud oma arvele 120 300 krooni, millest kandis samal päeval xx üle 70 000 krooni. 22.09.2003 on ta maksnud sisse 30 000 krooni 13.10.2003 16 000 krooni , millest tasunud R. samal päeval 30 000 krooni. 19.11.2003 on ta maksnud sisse 37 500 krooni , 22.12.2003 8 000 krooni , 12.01.2004 4 000 krooni 15.01.2004 6 000 krooni ja 16.01.2004 5 000 krooni ; 03.02.2004 4 500 krooni, 20 18.02.2004 6 500 krooni , millest samal päeval kantud R. 6 000 krooni. ( I kd, lk 11-16 ) . Tuludeklaratsioonis sissetulekutena nimetatud summasid kajastatud ei ole. II kd, lk 94 ) Ka Ühispanga konto väljavõttest nähtub H.Mavljanova poolt sissemakstud raha, ning tehtud kulutused, mis ületavad ametlikult deklareeritud sissetulekut. ( I kd, lk 18-19 ). I kd lk 21-24 asub B. poolt koostatud õiendi koopia , (originaal asitõendite kaustas), mis on koostatud 02.10.2003 ja mille kohaselt on kajastatud nii kulud kui tulud ning puudujäägina on välja toodud 158 486 krooni. Nimetatud õiendile on peale B. alla kirjutanud ka H.Agapova, et tutvunud ja nõus. Nimetatud õiend hõlmab ajavahemikku aprill 2003 kuni september 2003 . Järgmine kontrO.akt koostati 17 detsembril 2003 ning hõlmab ajavahemikku
2. oktoober kuni 17 dets 2003 ning siis ilmnes puudujääk 131 777 krooni Viimane kontrO.akt koostati 17 detsembrist 2003 kuni 14 maini 2004 , ning siis ilmnes puudujääk 5 656 krooni. Seega kokku 295 919 krooni , millest hiljem oli tehtud veel mahaarvamisi, nii et lõpuks jäi puudujäägi summaks 295 633 krooni. I kd lk 48-87 asuvad üliõpilastega sõlmitud lepingute lisade koopiad, millest selgub, et lepingus oli märgitud „xxx“ a/ arve, milleks oli xxx Hansapangas. Seega ei vasta tõele H.Mavljanova väide, et instituudil arvet ei olnud, seetõttu ei saanud tasuda õppemaksu otse instituudi arveldusarvele. Eelviidatud lepingute lisade originaalid asuvad asitõendite kaustas. Hansapanga poolt väljastatud xxx konto väljavõttest ajavahemiku kohta 18.02.2003 kuni 15.03.2004 ( I kd , lk 109-116) ei nähtu, et Instituudile laekunud õppemaksudest oleks keskuse arvele mingeid summasid üle kantud. A.Agapova poolt on sularahas tehtud sissemakseid 2 200 krooni, 4 214 krooni,6 000 krooni ( mis on küll märgitud võla tagastusena ) , 8 000 krooni ja 17 000 krooni. Siia on laekunud ka xxx õppemaks 1 000 krooni , xxx õppemaks 1 000 krooni , xxx õppemaks 14 300 krooni .Ei vasta tõele H.Agapova väide selle kohta, et neil MTÜ-s enam mingeid projekte ei olnud ning rahasid ei laekunud ning kõik kulutused tuli katta R. õppemaksudest, sest antud konto väljavõttest nähtub, et nimetatud ajavahemikul olid MTÜ sissetulekud 364 tuhat krooni ja väljaminekud 372 tuhat krooni.

§ 209

kohaselt on kelmusena karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mille tulemusena satub kannatanu eksimusse ja teeb varakäsutuse, süüdlane aga saab varalist kasu. Tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt kontrO.itavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väär väide esitatakse. Antud juhul on asjas kannatanuks tunnistatud OÜ Xxxi Autotranspordi Instituut . Üliõpilased, kes tegelikult maksid õppemaksu, said vastavalt makstud õppemaksule ka koolituse ning õppetegevuse lõpetamise puhul ning edasise õpingute jätkamise puhul aktsepteeriti nende poolt sooritatud eksameid ning arvestusi Xxx`i Autotranspordi Instituudis. Need üliõpilased, kes mingil põhjusel katkestasid õpingud, said nende poolt makstud õppemaksu tagasi. Seega üliõpilased mingit varalist kahju ei kannatanud. 21 Varalist kahju kandis OÜ Xxx, kes koolitas üliõpilasi edasi ja maksis õppejõududele töötasu peale H.Mavljanova vallandamist 2004 aastal, samuti tasus maksuametile riigimaksud, mis Mavljanova oli jätnud maksmata. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine seisnes selles, et OÜ Xxx`ile kui ka üliõpilastele ja MTÜ töötajatele oli H.Mavljanova poolt teadvalt tekitatud ettekujutus, et ta tegutseb OÜ Xxx nimel ja huvides, on ametlikult tööle võetud ning töötab Narva filiaali juhatajana ning on oma töökohustustest teadlik ja täidab oma kohustusi temale antud volituste piires. Kuigi tal ei olnud volitust õppemaksu sularahas vastu võtta, jättis ta OÜ Xxx Autotranspordi Instituudi raamatupidajale B.le kui ka direktor G.ile mulje, et sularahas õppemaksu üliõpilastelt vastuvõtmine on tehtud üliõpilastele soodsama maksevõimaluse loomiseks . Kuna esialgu töötas instituut MTÜ ruumides, siis laekunud õppemaksudest tehti ka mahaarvamised tekkinud kulude katteks. Kui OÜ Xxx raamatupidaja B. käis kontrO.imas õppemaksude vastuvõtmist ning tegi tasaarvestusi tehtud kulude katteks, siis avastas, et peale tehtud mahaarvamisi ei ole kassas seda sularaha, mis seal pidi olema . Juhatajana tegutsev H. Mavljanova aktsepteeris korduvalt puudujääki ning andis koheselt lubaduse ilmnenud puudujääk OÜle Xxx hüvitada. Seega lõi ta OÜ-le Xxx väär ettekujutuse, et tegemist on lihtsalt puudujäägiga, mille ta on kohustatud hüvitama ning nimetas isegi kuupäeva, mis ajaks ta selle hüvitab. Peale esimest kontrO.akti, milline koostati 02.10.2003 ning mis hõlmas perioodi aprill 2003 kuni september 2004 tekitas H.Mavljanova instituudi direktorile V.G.ile teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tema poolt sularahas vastu võetud õppemaksud kuuluvad üle kandmisele instituudi arveldusarvele , seega puudujääk kuulub tema poolt hüvitamisele. Seega on H.Mavljanova väited, et kogu õppemaksudena kogutud raha pidi jääma temale ja MTÜ-le , väärad ning ei vasta tõele ega ole kinnitatud läbiviidud kontrO.aktidega ega muude kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega. Lubades tekkinud puudujäägi hüvitada, aktsepteeris instituut peale esimest kontrO.akti veel ka edaspidi, et H. Mavljanova (Agapova) juhitud MTÜ töötajad võtavad tudengitelt vastu sularahas õppemaksu kuna usaldas teda ega arvanud, et Mavljanova endale võetud kohustusi ei täida. H.Mavljanova ei avaldanud instituudi direktorile, et laekunud õppemaksudest on ta suured summad kandnud mitte MTÜ, vaid enda isiklikule arvele. Kohus leiab, et nimelt sularaha õliõpilastelt vastuvõtmine suures koguses andiski Mavljanovale võimaluse raha paigutamiseks isiklikule pangakontole ehk siis varalise kasu saamiseks teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Seega lõi H.Mavljanova OÜ R. ebaõige ettekujutuse, et võttes õppemaksudena sularaha vastu, tasaarveldab ta vaid kulud ja kannab kõik kulutustest ülejäänud summad instituudile üle. Varalise kasu saamine H.Mavljanova poolt on tõendatud õppemaksudena laekunud raha enda isiklikule arvele ülekandmise teel. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et Mavljanova isiklikule pangakontole kantud õppemaksudest on tehtud õppetööks vajalikke kulutusi, , siis ei vasta tõele ja on paljasõnalised H.Mavljanova väited , et kogu raha on kulutatud instituudi edasiseks võimalikuks arenguks, raamatute soetamiseks ja MTÜ arvete tasumiseks. Kõik võimalikud tegelikud kulutused, mis H.Mavljanova poolt instituudi Narva filiaali vajadusteks tehti, on maakohtus uuritud ning instituudi raamatupidaja B. poolt arvestatud ning puudujäägist mahaarvamistena arvestatud. 22 Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on tõendamist leidnud H.Mavljanova poolt varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, so kelmuse toimepanemine. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Süüd välistavaid asjaolusid ei esine. II episood, mis on seotud Inglismaaga . 2006 aasta 09 juulil sõitsid Inglismaale Stanislav M. ja Dmitri J. tööle, mida oli lubanud neile korraldada H.Mavljanova ( Agapova ) Kannatanu Dmitri J.e ütluste kohaselt , kes oli 18 aastane, otsis 2006 aastal suveks tööd ning nende sugulane Ljudmilla Bogdanova ütles, et üks tema tuttav tegi ettepaneku sõita tööle Inglismaale ning palus teda teha reklaami. Mavljanovaga kohtus Halotrekis kas 04.või 05 juulil

1. Mavljanova esitles end firma presidendina, kes tegeleb tööhõivega Inglismaal ning andis visiitkaardi. Mavljanova esitas töökohtadest pika nimekirja ja tema valis lihapakkija koha Bostonis, kus palk pidi olema 7 naela tunnis. Tal oli sõber, Stanislav M., kes oli sel ajal 17 aastane ja kes oli samuti huvitatud koolivaheajal töötamisest. Tädi, kelleks oli L.Bogdanova, oli helistanud Mavljanovale ja küsinud alaealise M.i töö võimaluste kohta ning saanud positiivse vastuse, et probleeme pole. Mavljanova pidi leidma töökoha, tellima lennupiletid , tema firma vastutav isik pidi leidma elukoha. Selleks pidi olema keegi Alex. Väljalend oli planeeritud 06.07, et töö ootab. Mavljanovale maksti 150 naela teenuste eest ja 1200 krooni pileti eest, siis veel Riiga sõidu eest 800 krooni. Kuna tal endal sissetulekut ei olnud, siis tema eest tasus kõik rahad isa. Tööle pidid hakkama järgmisel või ülejärgmisel päeval. Inglismaale saabusid nad 09.07, vastas ei olnud kedagi, ootasid 2-3 tundi. Lõpuks tuli Alex, kes Mavljanova sõnul pidi leidma töökohad ja elukohad. Alex võttis nende käest kogu kaasasolnud raha, midagi ei rääkinud ning andis nad neljakesi üle kellelegi Ahmedile, kes midagi ei rääkinud, kes tarbis tee peal narkootikume, viis nad kuhugi järve äärde kämpingusse, kus ei olnud ruumi ning nad olid sunnitud magama kahekesi ühes voodis. Nad olid kahekesi S.M.iga, teised 2 olid kuskil Bostonis maha pandud. Üks vanem mees ütles, et üks neist saab järgmisel päeval tööd, teine mitte . Tema viidi siis järgmisel päeval tööle kuhugi angaari prügi sorteerima, töötas 9 tundi, ilma lõunata, töövahendeid ei antud, ta määris oma riided pöördumatult ära. Olid ainult töökindad, mingeid muid tööriideid ei olnud. Mingit lepingut ei sõlmitud . Õhtul öeldi neile, et nad peavad ära minema, sest elamise eest ei ole makstud ja keegi portugallane Rui nimetas end nende bossiks ja lubas ühe neist panna kartuleid sorteerima ja teise prügi peale. Mingist palgast ega lepingust ei olnud juttu. Kästi asjad kokku panna ja oodata, kui Rui nad viib kuskile ära. Nad hakkasid kartma, sest seal kämpingus olevad inimesed ei olnud heasoovlikud ja Rui nimetas end nende bossiks ja Alexit ei pidanud üldse tundma. Nemad S.M.iga kartsid vastu ööd kuhugi Ruiga , kes midagi ei selgitanud, sõita, helistas isale ja isa andis nõu minna kuhugi avalikku kohta ja organiseeris neile tagasisõidu. Mingist prügi sorteerimisest sellistel tingimustel nagu tema töötas ja Ruist Mavljanovaga juttu ei olnud. Kannatanu leiab, et Agapova jutt ei vastanud tegelikkusele ja tööd neile keegi ei kindlustanud ega elukoha eest ei makstud, kuigi nemad olid raha ära andnud Mavljanova sõnade peale. Kui Narvas oleks Mavljanova poolt pakutud tööd prügimäel, siis ei oleks Inglismaale sõitnud. ( III kd lk 168-172 ) Toimiku VI kd (lk 64- 67) köites asub H:Agapova poolt kannatanutele tutvustatud FPMB nimekaart, kus H.Agapova on nimetatud firma presidendiks. 23 Tunnistaja Stanislav M.i ütluste kohaselt oli ta 2006 aastal 17 aastane. Mavljanovaga kohtus ta Dmitri J.e ettepanekul Bogdanova kabinetis. Mavljanova tutvustas end kui Rahvusvahelise Noorteorganisatsiooni juhti, ütles, et tal on Inglismaal oma firma ja ta on selle firma direktor. Nimedest nimetas vaid Alexit, kes pidi tulema neile Inglismaal vastu ja aitama tööd leida, et tuleb vastu neile lennujaama , sõlmib nendega töölepingud ja näidatakse ära töötingimused. Tema teatas kohe Mavljanovale , et ta on alaealine, Mavljanova aga vastanud talle, et sellega probleeme ei teki, et tema on noorte organisatsiooni juht ja tema vastutab. Tal oli ükskõik, milline töö, kohtumisel pakuti lihapakkimist 7 naela tunnis. Mavljanova sõnade kohaselt pidi tööaeg reeglina olema 2 kuud. Esimese kahe nädala eest töötasu ei pidanud saama, et see läheb deposiitarvele , garantiiks, et tagasi tulla. Pidime palka saama 2 nädala tagant, töötama pidime graafiku alusel, mis koostatakse Inglismaale jõudmisel. Veenis neid, et kui nad tahavad, siis võivad töötada ka puhkepäevadel kahekordse tasu eest. Töö pidi olema Bostonis, elukoha lähedal ja transpordi probleeme ei pidanud olema. Töö pidi hakkama järgmisest päevast kui Inglismaale jõuame, et tehasesse on vaja kiiresti 2 inimest ja kui nad viivitavad, siis võivad töö kaotada. Mavljanova küsis 150 naela inimeselt, mis oli vaja temale maksta töö garanteerimise eest. Veel oli vaja maksta 360 naela Inglismaal tema partnerile, see pidi olema elamise eest 2 nädalat, osa transpordi eest Londonist Bostonisse ja osa veel partnerile ei tea mille eest. Kuna tunnistajal endal sissetulekut ega raha ei olnud, siis tema eest maksid raha vanemad. 1200 krooni maksis ta veel lennupileti eest, mis pidi olema Tallinnast, aga selgus, et neid ei saanud ja siis sõitsid Riiga, milleks Mavljanova võttis veel 800 krooni inimese pealt. Inglismaal Alexit vastas ei olnud ja nad pidid ootama 3 tundi, siis tuli Alex, kes andis nad üle Ahmedile, kes omakorda ühes tundmatus linnas andis neid üle naisterahvale, kes viis neid koos Dmitri J.ega tundmatusse kohta kuhugi järve äärde. Ahmedi käest mingit selget vastust töö kohta ei saanud, samuti ei selgitanud Alex midagi. Naisterahvas ütles, et järgmisel päeval saab üks meist tööd, lähemalt ei selgitanud. Maja oli ülerahvastaud ning neil tuli ööbida koridoris. Maja elanikud olid lätlased ja portugallased ning üks lätlane ütles, et töö saamisega on raskusi kuna lepingu tingimusi ei täideta ja inimesed kaovad. Tunnistaja küsimuse peale noorteprojekti koha ainult naeratati. Alex nendega mingit lepingut ei sõlminud, Dmitri J. töötas ühe päeva prügimäel, keegi Rui teatas, et ta on nende boss , et võtku oma asjad, kuna elamise eest on maksmata ja ta viib nad teise kohta. Tundmatu mees võttis nende asjad ja viis majast välja vastu ööd. Raha, 210 naela maksid nad aga Alexile, selle eest pidid saama 2 nädalat elada. Nemad hakkasid kartma, kuna mitte midagi ei vastanud sellele, mida neile lubas Mavljanova ning vanemate soovitusel pöördusid nad politsei poole ning vanemad organiseerisid neile tagasisõidu Eestisse. Mingit lepingut Mavljanovaga sõlmitud ei olnud. Varem ei olnud Mavljanova poolt pakkumist ei prügi sorteerimise ega kartuli sorteerimise kohta ( III kd lk 186-190 ) Kannatanu O. J. ütluste kohaselt sai ta poja Dmitri J. ja sugulase Bogdanova käest teada, et Mavljanova on Noorte rahvusvahelise projekti juht , kes tegeleb tööhõivega Inglismaal, on selle organisatsiooni president. Tutvustas end talle isiklikult presidendina, tunnistaja nägi ka visiitkaarti, kus ta oli kirjas kui president ja et tema firma tegeleb tööhõivega välismaal ja tema isiklikult tegeleb noorte tööhõivega. Mavljanova pakkus noorteprojekti raames tema pojale tööd Inglismaal lihapakkijana . Mavljanovaga kohtus isiklikult 08.07 kui saatis poega Narva-Jõesuust Riia lennujaama. Piletid pidi olema broneeritud ja makstud. Poeg helistas Riiast, et piletid on maksmata, siis helistas juba Londonist, et 3 24 tundi on oodanud ja keegi ei ole vastu tulnud. 11.07 kuulis pojalt, et et töötas ühe päeva prügilas, rohkem tööd neile ei pakutud. Alex oli ka raha nende käest ära võtnud kuid oma kohustusi ei täitnud. Tema pöördus Mavljanova poole selgituste saamiseks ja Mavljanova sõnul olevat kõik korras, poistele olevat tehtud keeletest, millega tööandjad olid rahul ja et tema poeg valis töö ehitusel, mitte pakkijana ja töötab edukalt. See informatsioon ei vastanud tegelikkusele. Öösel, 11 07, peale seda kui poeg helistas ja ütles, et keegi portugallane ütles, et viib nad teise kohta, siis sai ta ise telefoni teel ühendust Alexiga, kes ütles, et tema mingit portugallast ega Ruid ei tea ega ei tea, miks Rui tahab poisse mujale viia ning soovitas poistel ära joosta, mida ta siis poistele ka soovitas. Kui ta aga palus Alexil probleem lahendada, siis vastanud Alex, et ta ei tea kus poisid asuvad. Asukoha nime saanud poisid teda politseinike käest, kuhu nad pöördusid. Edasi koordineerisid nad A. M.iga oma tegevusi, et poisid Eestisse tagasi saaks. Esitab tsiviilhagi 23 559 krooni peale, millest 150 naela on otse Mavljanovale makstud raha ja ülejäänu on sõidukulud ja Alexile makstud raha ja telefonikõned. Mavljanova lubas meie kulud hüvitada, kuid ta pole seda teinud., mingit väljapressimist nende poolt ei ole olnud. Mavljanova poolt lubadusena kahju hüvitamise kohta allkirja koopia on VI kd lk 41 Mingit lepingut Mavljanovaga ei sõlminud, sest tema sõnade kohaselt olevat tal kõik dokumendi ja plangid Inglismaal. Ta usaldas Mavljanovat sõnade järgi. Prügisorteerimisest ega kartulist juttu ei olnud. ( III kd , lk 191-194 ) O. J. esitas tsiviilhagi summale 23 559 krooni . Kannatanuks on tunnistatud seetõttu, et poeg oli töötu ning tal ei olnud iseseisvaid materiaalseid vahendeid ning kõik Inglismaale töö otsimisega seotud kulud kandis tema. Kannatanu A. M.i ütluste kohaselt on Stanislav M. tema poeg, kes oli 2006 aastal 17 aastane. Kannatanuks on tunnistatud seetõttu, et pojal, kes oli alaealine, ei olnud sissetulekuid ning tema kandis materiaalsed kulutused seoses töö otsimisega. Helistas Mavljanovale, kes tutvustas end kui noorsooprojekti juhti. Mavljanova veenis teda, et alaealisus Stanislavi puhul ei ole mingi probleem, et ta töötab juba 5 aastat ja projekt näeb ette noorte ja alaealiste tööhõivet Inglismaal. Mingit lepingut Mavljanovaga ei sõlminud, sest O. J.e käest sai teada, et seda ei saa Eestis teha, sest Mavljanoval olevat kõik dokumendid ja pitsatid Inglismaal. Esialgu oli jutt tehases lihapakkimisest tasuga 7 naela.. poisid pidid töötama vähemalt 2 kuud. Mavljanova kohustus täitma, et poisid elavad ja töötavad koos ja elukoht ei ole töökohast kaugel. Jutt oli Bostoni linnast. Töö pidi hakkama järgmisest päevast kui saabuvad, seepärast oligi väljasõiduga kiire. Mavljanovale tuli tasuda teenuste eest 150 naela. Kuna J.el raha ei olnud, siis võttis tema laenu ning tasus mõlema eest, hiljem tegid kulud pooleks. Kokku kulutas ta rahalisi vahendeid 23 715 krooni. Pojal mobiili kaasas ei olnud ja temaga telefoni teel ühendust ei pidanud, kogu suhtlemine käis Dmitri J.e kaudu. Mavljanova rääkis ka kannatanule, et kõik on korras, paanikat tekitada pole vaja, poisid läbisid keeletesti. ( III kd lk 195-196 ) Kannatanu nõudis Mavljanova käest töölepingut, mis oleks Inglismaal pojaga sõlmitud, kuid Mavljanova sõnade kohaselt seda lepingut Eestis teha ei saavat, sest blanketid ja pitsatid on Inglismaal, et ta läheb koos lastega Inglismaale ja seal sõlmitakse kirjalik tööleping. Hiljem teatas, et Alex sõlmib koha peal lepingu. Kannatanu uskus Mavljanova juttu, kuna see oli väga veenev. Tegelikult Inglismaal midagi vastavalt Mavljanova lubadustele ei toimunud. Tema kohtus Mavljanovaga politsei ruumides oma kabinetis ning Mavljanova sõnade kohaselt vedasid tema Inglismaa kO.eegid teda alt. Kannatanu süüdistuste peale Mavljanovat kelmuse toimepanekus lubanud Mavljanova Inglismaale sõidu kulud hüvitada ning kirjutanud selleks allkirja. Kui ta oleks kulud hüvitanud, ei oleks nad kriminaalasja algatamist taotlenud. Tema Mavljanova ega kõrvaliste isikutega kuskil kohvikus kohtuda ega raha vastu võtta ei olnud nõus, sest see oleks olnud ebaseaduslik, tema ettepanek oli raha üle anda prokuröri kabinetis, siis aga kadus Mavljanova poolne 25 huvi. Ta teab, et Mavljanova kirjutas tema peale avalduse väljapressimise kohta ja võlakirja sunnitud kirjutamise kohta. Tegelikult võlakirja kirjutamise initsiaatoriks oli ta ise ( III kd lk 218-223 ) A.M. esitas tsiviilhagi summale 23 559 krooni. Ida Prefektuuri poolt on H.Agapova avalduse põhjal jäetud kriminaalasi algatamata, kuna tegemist on tsiviilvaidlusega ( III kd lk 245-247) Kohtu põhjendused II episoodi osas Nii Stanislav M.i, Dmitri J.e kui nende isade A. M.i ja O. J.e ütlustest nähtub, et tegelikkuses selgus, et H.Mavljanova poolt edastatud informatsioon oli eksitav ja ebatõene, seetõttu, et oli tööandjatega Inglismaal kooskõlastamata, tööandjate poolt kinnitamata. Süüdistatav esitles end rahvusvahelise noorsooprojekti juhina, kes juba 5 aastat korraldab noorte tööd Inglismaal. Ta andis olematu firma nimel katteta lubadusi, millel puudusid sotsiaalsed tagatised ja garantiid. Nii pakuti nii Stanislav M.ile kui Dmitri J.ele tööd Bostonis lihapakkijatena töötasuga 7 naela tunnis, elamistingimused soodsad , selle eest 2 nädalat tasutud, tööle saab asuda kohe järgmisel päeval ja kui on soov rohkem teenida, siis võib töötada ka puhkepäeviti. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ja kannatanute ütluste kohaselt Mavljanova selgitas üksikasjalikult ja veenvalt, et isik, kes Londonis vastu tuleb, korraldab töölepingute sõlmimise ning töö saamine on kindel. Kuna S.M.il ja D.J.el Eestis tööd ei olnud, kuid Mavljanova poolt pakutud tingimused olid veenvad, mida kinnitasid ka nende isad, võtsid nad Mavljanova tööpakkumised vastu. Mavljanova jutt vastas tõele ainult osas, et lennujaama tuleb vastu meeskodanik, kes võtab nende käest raha, mis oli mõeldud 2 nädala elamise peale ning transpordi peale Bostonisse. Meeskodanik, kelleks osutus keegi Ahmed , tuligi hilinemisega , võttis raha ning rohkem teda ei nähtud. Mavljanova tööpakkumised kumbagi noormehe jaoks olid konkreetsed, need sisaldasid nii konkreetset töökohta, töötasu ja elamistingimuste kirjeldust. Nii S.M. kui D.J. sõitsid Inglismaale konkreetselt Bostonisse lihapakkijatena tööle. Kohapeal viidi neid tundmatusse kohta, keegi midagi ei selgitanud ning lubatud tööd ei pakutud, vaid D.J. töötas ühe päeva prügimäel ning siis lubas keegi Rui nad kuskil mujal tööle panna ning teatas, et maja, mis oli niigi ülerahvastatud, eest tasutud ei ole ja nad viiakse sealt ära. Seega ka elamistingimused ei vastanud lubatule. Kuigi S.M. oli alaealine, ning tööpakkumine pidi toimuma noorsooprojekti raames, siis seda tegelikkuses ei toimunud. Kohus on seisukohal, et kannatanute , A.M.i ja Dmitri ja O. J.e puhul on pettuse toimepanemisega H.Mavljanova poolt. Ta lõi kannatanutel tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, see on kannatanud viidi eksimusse. Vajalik on põhjuslik seos petmise ja eksimuse vahel. Iga erinevus tegelikkuse ja ettekujutuse vahel on eksimus. Mavljanova poolt olid tööpakkumised kumbagi noormehe jaoks konkreetsed. . Mavljanova poolt pakutud töötingimused Inglismaal olid esitatud tööotsijatele viisil, mis võimaldas veenda neid tööpakkumisi vastu võtma. Seega viidi nad eksitusse ning seetõttu tegid nad ka varakäsutuse , tasusid Mavljanovale 150 naela ning kandsid veel täiendavaid kulutusi. Nii M. kui J. kinnitasid, et kui Mavljanova oleks neile öelnud, et töö saab olema prügimäel või kartulite sorteerimisel , ja sedagi vaid ajutiselt, siis nad ei oleks Inglismaale sõitnud. 01 juulil 2006 sõitsid Londonisse Jevgeni E., J. K. ja Vjatšeslav K.. 26 Kannatanu S. E., kes on tunnistatud kannatanuks seetõttu, et tema poeg Jevgeni E. oli töötu ning seetõttu tasus tema poja tööotsimisega seotud kulutused, tutvus ta 2006 aastal süüdistatavaga firmas Halotrek, kes tegeles töövahendusega Eestis, kaudu . Halotreki töötaja Bogdanova öelnud temale, et on üks inimene , kes vahendab tööd Inglismaale ja on selle töövahendusfirma president ning firma asuvat Londonis. Mavljanovaga kohtus ta Halotrekis ning süüdistatav tutvustanud end kui juba 5 aastat tööhõivega tegelenud firma presidendina. Mavljanova käest saanud ka visiitkaardi, millele krooni kujutis, Mavljanova nimi, president, telefoni number aadress , fax-i ja e-maili aadress. Mavljanova pakkus tööd kondiitrivabrikus, lihakombinaadis ja mänguasjade tehases, samuti turvamehena sotsiaalmajas. Mavljanova sõnade kohaselt saab töö kohe ja kui see töö ei sobi, siis saab pakkuda ka muud tööd, kui on juba tema andmebaasis sees. Mavljanova sõnade kohaselt on tema firma kohustus leida tööd. Inglismaale saabumisel tuleb vastu tema firma koordinaator, kes saadab inimese elamiskohta, räägib töö iseloomust, hommikul tuleb töötajatele järgi, viib tööandja juurde kus sõlmitakse leping. Peale tööd või puhkepäeval viib töötajad oma agentuuri ja seal sõlmitakse leping töötaja ja agentuuri vahel. Ka elukohaga kindlustamine on tema firma kohustus . Mavljanova selgituste kohaselt oli vaja maksta Mavljanovale 150 naela selleks, et kanda inimesed andmebaasi, et kindlustada töö ja elukoht Inglismaal. Kannatanu sai aru, et firma oli Agapova firma , kus ta oli president. Mavljanova sõnade kohaselt temaga kohe lepinguid sõlmida ei saa, sest tal pole pitsatit kaasas. Mavljanova pakkus tema pojale tööd ehitusel töötasuga 7 naela tunnis, turvamehena oleks saanud 10-13 naela tunnis. Ka lihakombinaati pakkus , kus olevat palk 7-8 naela tunnis. Mavljanova sõnade kohaselt võtab tema firma vastutab täielikult tööga kindlustamise eest, elukohaga tegeleb koordinaator. Kannatanu püüdis Mavljanovalt saadud informatsiooni kontrO.ida, kuid telefonivestlusest ei tulnud midagi välja keelebarjääri tõttu. Firma interneti lehel aga Agapova ( kandis sel ajal seda perekonnanime ) nime ei olnud ja tema selle küsimusega ka Mavljanova poole ei pöördunud, kuna usaldas teda. 150 naela kandis ta Mavljanova arvele üle. Mavljanova sõnade kohaselt tuli igal sõitjal anda Alexile, kes pidi olema tema firma koordinaator ja tuleb lennujaama vastu, 360 naela. S.E. poeg sõitis Londonisse 01.07.2006 ja poja sõnadest teab, et tööd ei saanud, elukoha eest ei olnud makstud, keegi midagi ei selgitanud, mingeid lepinguid ei sõlmitud. S.E. oli sunnitud saatma raha Vjatšeslav K.i arvele, kellel oli Inglismaal toimiv pangakaart . Juuli lõpus naasis poeg Eestisse. 70 naela, mida ta maksis Mavljanovale ja mis pidi Eestisse tulekul tagastatama, ta tagasi ei saanud. Kokku esitab S.E. tsiviilhagi summale 290 261 krooni ( III kd lk 164-168 ) Tunnistaja Jevgeni E. ütluste kohaselt kohtus ta Mavljanovaga Halotreki kontoris. Mavljanova rääkis töö võimalustest Inglismaal, esitles ennast, et ta on Briti agentuuri esindaja Noorsooprjektides ja firma FBMB president ja näitas visiitkaarti, mille paremas nurgas oli Agapova nimi, all president, vasakul krooni moodi logo. Agapoval pidi olema seal kontor. Agapova rääkis, et Inglismaal võtab vastu töötaja, koordinaator Alex, kes majutab meid ja annab tööd. Agapova pakkus tööd lihakombinaadis, mänguasjade –ja šokolaaditehases. Ja kui need tööd ei meeldi, siis kohe 5 minuti jooksul saab uue töö. Tema firma pidi seda garanteerima. Kui teist korda Agapovaga kohtus, siis Agapova öelnud, et ta sõidab koos vendade K.itega ning nad hakkavad Londonis kortereid remontima. Esimesel kohtumisel anti hinnakiri, kui palju pidime Agapovale maksma ja 360 naela pidime Alexile Inglismaal andma, see pidi olema majutus 2 nädala eest ja teenuste tasu. Palk pidi olema 5,65 naela kuni 9 naela . Tööle pidid kohe saama 27 Inglismaale jõudes, et Alex tuleb vastu ja järgmisel päeval läheme tööle. Agapova pidi garanteerima töökoha, tema pidi olema organisaator, aga koordinaator on abiline Alex. Koordinaator pidi Inglismaal meiega töölepingu sõlmima. Tema usaldas Agapovat. 01.
2. sõitis tunnistaja koos vendade K.itega Inglismaale. 3 tundi ootasid lennujaamas Alexit, kes küsis kohe, et kas nad raha tõid. Kui Alex oli raha kätte saanud, siis andis ta nad üle idamaise välimusega Ahmedile . Ahmed viis nad Bostonis ühte majja, kuhu tuli keegi Sjuzel ja viis nad edasi teise linna. Lõpuks viidi nad Lincolni linna , kus töötasid šokolaadivabrikus juhutöölistena 5 vahetust, kauem ei töötanud, öeldi, et neid nimekirjas ei ole. Töölised hõigati iga päev juhutööliste hulgast. Hiljem tegeles nendega keegi Bella , kuid kuigi lubati tööd, tööd konkreetselt keegi ei pakkunud, raha töötatud 5 päeva eest ka ei makstud, mingit lepinguid nendega ei sõlmitud. Hoolimata korduvatest helistamistest Agapovale, Bellale, Alexile ,tööd ei saanud. Raha elamiseks saatsid sugulased Vjatšeslav K.i arvele. Lõpuks ei olnud neil enam raha elamiseks ja tema sai elukoha ühe tuttava juurde , olid enne seda olid pargis paadialuste juures, kes soovitasid kirikusse minna, et seal saab süüa. K.id olid hoopis tänava peal. ( III kd lk 197- 201 ) Kannatanu J. K. ütlused on samasugused nagu eelnevatel Inglismaale tööle sõitnutel. Mavljanovaga tutvus ta Halotreki kaudu . Mavljanova tutvustas end firma direktorina. Tema firma pidi tegelema tööhõivega Inglismaal. Tema kohtus Mavljanovaga kolm korda, viimasel korral vastas Mavljanova küsimustele. Tema oli koos vennaga, veel oli nendega Jevgeni E. ja ise ta mingeid küsimusi ei esitanud. Tema on erialalt ehitaja ning tal oli ükskõik, mis tööd saaks. Mavljanova pakkus neile šokolaadivabrikut , samuti ehitusel töötamist. Tööle pidime saama peale saabumist, et tullakse vastu ja majutatakse. Palk pidi olema 5-6 naela tunnis. Vastu pidi tulema tema töötaja Alex, kellele tuleb maksta elukoha ja töö eest. Mavljanovale tuli maksta 160 naela, arvelt arvele töö saamise eest. Sõitsid juuli algul venna Vjatseslav K.iga ja Jevgeni E.ga. Alexit ootasid lennujaamas 3 tundi, kes võttis neilt vaid raha 360 naela, siis viis neid keegi Ahmed kuhugi maja juurde kus aga küsiti ööbimise eest raha, aga raha neil enam ei olnud, kõik oli antud Alexile. Siis viidi neid teise linna kus Alex pidi järgmisel päeval tulema ja neid tööle viima. Alex aga ei tulnud. Teisel või kolmandal päeval viis üks naine neid šokolaadivabrikusse, kus nad töötasid võõrtöölistena ilma dokumentideta ning ilma vormistamiseta 5-6 päeva. Palka ei saanud ja rohkem neid sinna enam tööle ei viidud, sest neid ei pidavat nimekirjas olema. Jevgeni E. kaudu pidasid nad sidet Mavljanovaga, kes lubas ise kohale tulla ja kõik korraldada, kuid ei tulnud. Inglismaal oli ta kokku kuu aega, sellest töötas ainult see 5-6 päeva šokolaadivabrikus, rohkem tööd neile keegi ei korraldanud, hoolimata J.E. püüetest saada kontakti nii H.Mavljanova kui teiste nendega tegelenud isikutega. Lahku nad ei saanud minna, sest tema vennal oli pangakaart, mille kaudu sugulased Eestist raha saatsid ja J.E.l oli telefon, mille kaudu nad ootasid tööpakkumist ning mille kaudu neil oli võimalik ühendust kodustega pidada. Mavljanova käest küsisin, et kas on võimalik ilma keeleoskusteta toime tulla, ning Mavljanova ütles, et see ei ole probleem. Neist ainult J.E. oskas inglise keelt. Lõpuks nad vennaga lausa nälgisid ja ööbisid tänaval, tema oli maha võtnud tervelt 10 kilo ja kaua aega olid võlad, mis sugulased pidid tegema, et nad tagasi Eestisse saaks sõita. ( III kd, lk 202-205 ) J.K. esitas tsiviilhagi summale 23 500 krooni. Kannatanu Vjatšeslav K.i ütlused on sarnased venna ütlustega . Et tutvus Mavljanovaga ühes tööhõivefirmas ning Mavljanova esitles end isikuna, kes tegeleb välismaa tööhõivega. Tema pidi isiklikult kindlustama ja organiseerima töö. Töö pidi olema kas ehitusel või vabrikus. Tema firma inimene pidi vastu tulema , viima elukohta ja tööle. Tema tahtis ehitusel tööd, kuna on õppinud viimistlejaks. Inglise keele oskus Mavljanova sõnade kohaselt ei olnud oluline. Töötasu pidi olema 5-8 naela tunnis. Tööpäev pidi olema 8 tundi ja töö saamise tõenäosus 100 protsenti. Tema pidi selle eest vastutama ja teenus 28 pidi maksma 150 naela. See oli garantii, et tööd saavad. Vend maksis raha mõlema eest. Vastu pidi tulema Alex. Alex tuli vastu, kuid tööd ei organiseerinud, vaid andis üle ühele aserile, kes viis neid kuhugi teise linna ja Agapovast üldse midagi ei teadnud. Koha peal oli üks portugallane, kes ka Agapovast ei teadnud. Agapova poolt lubatud tööd ei saanud. Said ajutist tööd šokolaadivabrikus, kus lepingut ei vormistatud, töötasid nädala, kuid palka ei saanud. Agapova ei täitnud lubatut, ta oli nende olukorrast teadlik, sest Jevgeni E. helistas talle korduvalt. Nad vennaga elasid sugulaste poolt saadetud rahast, tööd ei leidnud, keelt ei osanud. ( IV kd, lk 10-15 ) V.K. esitas tsiviilhagi summas 15 400 krooni. Kohtu järeldused Kohus on seisukohal, et sarnaselt eelmise Mavljanova poolt Inglismaale tööle saadetud isikute grupiga, on ka antud grupi puhul on ilmne, et Mavljanova poolt esitatud informatsioon töö tingimuste, töötamiskoha ja elamistingimuste ning töötasu kohta Inglismaal oli tööotsijate jaoks veenev kuid tegelikkuses teadvalt ebaõiget ettekujutust loov ning eksitav . V.K.ile lubas Agapova (Mavljanova) konkreetselt tööd ehitusel või vabrikus töötasuga 5-8 naela tunnis. Töö saamise tõenäosus pidi olema 100 protsenti. Samuti J.K.ile pakkus Agapova (Mavljanova) tööd kas šokolaadivabrikus või ehitusel, tööle pidi saama kohe peale Inglismaale saabumist. Vastu pidi tulema tema firma koordinaator Alex, kellele tuli maksta elukoha eest 2 nädalat ning töökohta sõidu eest. J.E.le pakkus Mavljanova tööd kas šokolaadivabrikus, lihakombinaadis või mänguasjade vabrikus. Teistkordsel kohtumisel kinnitas Mavljanova, et J.E. hakkab koos vendade K.itega kortereid remontima, palk pidi olema 5,65 kuni 9 naela tunnis ning tööle pidi saama kohe järgmisel päeval. Alex pidi neile korraldama majutuse ning sõlmima töölepingud. Tõele vastas Mavljanova lubadustest ainult fakt, et lennujaama tuli vastu Alex, keda nad ootasid 3 tundi ja kes kohe võttis neilt raha 360 naela, mis pidi olema majutuse ja tööle sõitmise eest. Rohkem nad Alexit ei näinud ja kui keegi Ahmed viis nad kuhugi korterisse, siis selgus, et midagi makstud ei ole ja raha olid nad kõik Alexile ära andnud ning seal majutust ei saanud. Lõpuks viidi nad Lincolni linna , kus töötasid šokolaadivabrikus juhutöölistena tasuta 5-6 vahetust. Rohkem neid tööle ei vajatud, töölepingut nendega ei sõlmitud, töötatud aja eest töötasu ei makstud ning keegi ei selgitanud ka, kuhu pöörduda, sest vabrikusse lasti vaid nimekirja alusel ja neid nimekirjas enam ei olnud. Keegi neile kolmele rohkem tööd ei pakkunud, hoolimata pidevatest helistamistest nii Mavljanovale kui Alexile ja ise nad ka kuskilt ei osanud otsida. Pidasid sidet J.E. telefoniga ja elasid koos paadialustega ning elasid sugulaste saadetud rahast ning kuu aja möödumisel sõitsid koju tagasi. Kohus leiab, et Mavljanova poolt pakutud töötingimused Inglismaal olid esitatud tööotsijatele veenvalt ning viisil, mis võimaldas maksimaalselt veenda neid tööpakkumisi vastu võtma. Mavljanova kinnitas kõigil juhtudel, et töölepingu sõlmimine ning töö saamine on absoluutselt kindel. Kohus on seisukohal, et Mavljanova tegu ehk petmine lõi kannatanutel tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, seega kannatanud viidi eksimusse. Põhjuslik seos petmise ja eksimuse vahel on olemas. Kannatanutel kujunes Mavljanova poolt kirjeldatud töötingimuste ja elamistingimuste osas kindel ettekujutus ning nad pidasid mitteolemasolevat olemasolevaks. Kannatanud kinnitasid kohtus, et kui neile oleks selgitatud, et alalist tööd ja töölepingut Inglismaal ei ole võimalik garanteerida, et võimalik on leida vaid ajutisi juhutöid, siis ei oleks neist ei J.E. ega vennad K.id 29 Inglismaale sõitnud. O.es eksimuse mõju alla , tegid nad varakäsutuse, mis väljendus nii Mavljanovale makstud rahas kui tehti ka muid kulutusi seoses Inglismaale väidetavalt tööle sõiduga ja tagasisõiduga. Inglismaale sõitsid 09 või 10 juunil 2006 veel abielupaar A. ja Jekaterina O.. Kohtus oli kannatanuna ära kuulatud vaid A. O., sest Jekaterina O.i ei suudetud leida. Kannatanu A. O. ütluste kohaselt käisid nad abikaasaga Narvas turismi agentuuris küsimas, mis maksab pilet Londonisse ning nad rääkisid, et soovivad sinna tööle minna. Omanik öelnud, et neil on inimene, kes tegeleb tööhõivega Inglismaal ja andis telefoni numbri. Siis tutvuski Agapovaga, kes rääkis, et tema firmal on kontor Londonis, et firmal on palju kontakte, et saab töökohti vahetada ja tasuta. Tuli maksta 150 naela inimese kohta, et ta ei võta niisama raha. Raha maksis tema, kuna abikaasal ei olnud. Sularaha maksis Silver Dreami kontoris Agapova kätte. Tasumine vormistati , said mingid tšekid.Seal oli Halida telefon, nimi ja Silver Dreami pitsat. Agapova palus mitte muretseda ja tööd pakkus mänguasjade, CD-de ja šokolaadi vabrikus. Nemad valisid šokolaadivabriku. Alustama pidid 12.
3. Töötasu pidi olema 200 naela nädalas. Elamine pidi maksma 30 naela nädalas, ja elamispaigaks pidid olema mingid boksid, kus on korralikud toad, Agapova pidi ise ka seal elama. Raha piletite ostmiseks kandis Silver Dreami arvele. Sõitsid Inglismaale 09 või 10.
4. sõitsid mingisse kontorisse, kus võeti 20 naela mingi registreerimise eest, need rahad andsid nad Agapovale. Agapova öelnud, et kohas, kus nad elama hakkavad, tehakse remonti ning soovitati minna hotelli. Nad ei olnud nõus. Töökohti ka ei olnud ning seejärel viidi neid Hastingsisse, kus küsiti 40 naela elamise eest . Seal elamiskohas öeldi, et nemad tööga ei tegele, helistasid Agapovale, kuid telefon oli välja lülitatud. Hakkasid ise käima mööda tööhõivebüroosid eesmärgiga tööd leida, kuid tööluba ei olnud ja tööd ei saanud. Kui said Agapovaga ühendust, siis tema ütles, et tööd peabki ise otsima, kuigi kokkulepe oli teine. Nad elasid Inglismaal 6 kuud, otsisid ise juhutöid ning elamiskohti. Silver Dreamis öeldi, et Agapova pettis ka neid. Esitab tsiviilhagi summale 4339,25 eurot, mis koosneb lennupiletitest, bussipiletitest Londonis, mingi registreerimise raha, elamise eest, tööloa ja ohutuse eest, Inglismaal äraelamiseks vajalike asjade ostust. Mingi informatsiooni eest ei kavatsenud ta maksta. Inglismaal aitas teda Meridiaan Agentuur ja noorik, kelle nimi oli Karen, kes ei teadnud, kes on Agapova. Karen juhatas teed tööhõivebüroosse. Kui oleks teadnud, et töökoht tuleb ise otsida ja majutust ei ole, siis ei oleks sõitnud. Agapova on hea psühholoog, tema allus mõjule ja uskus teda. Leiab, et teda on petetud. ( IV kd, lk 3-10 ) Kohtu järeldus Kohus on seisukohal, et sarnaselt eelviidatud kannatanutele ka A.O. oli viidud Mavljanova poolt eksitusse, mille tulemusel nad abikaasaga sõitsid Inglismaale Mavljanova poolt lubatud tööle, O.es Mavljanova poolt veenva tööpakkumise mõju all. Neile oli loodud tegelikest asjaoludest ebaõiged ettekujutused. Mavljanova tööpakkumine oli konkreetne. See sisaldas konkreetset töökohta šokolaadivabrikus, tööd pidi alustama koheselt peale Inglismaale saabumist, so 12.06, töötasu pidi olema 200 naela nädalas . Elamispaigaks pidid olema mingid korralikud boksid ja see pidi maksma 30 naela nädalas. Inglismaale jõudes sõitsid mingisse kontorisse, kus maksid 20 naela registreerimise eest, kuid töökohti keegi neile ei pakkunud. Mingit elamist boksis neile ei pakutud vaid soovitati minna hotelli, lõpuks viidi nad Hastingsisse, kus leidsid majutuse 40 naela eest nädalas, kuid tööd ei pakkunud keegi ning nad olid ise sunnitud käima mööda tööhõivebüroosid ning otsima tööd. Mavljanova öelnud telefonikõne peale, et tööd peabki ise otsima, aga sellist 30 kokkulepet ju Narvas ei olnud. Nad elasid Inglismaal 6 kuud, tegid juhutöid ning otsisid elamiskohti. Kui nad oleks teadnud, et töökoht tuleb ise otsida ja majutust ei ole, ei oleks nad Inglismaale sõitnud. Kohus leiab, et H.Mavljanova tahtlikult esitas töötingimused viisil, mis võimaldas neid maksimaalselt veenda tööpakkumisi vastu võtma. Tunnistaja Ljudmilla Bogdanova ütluste kohaselt oli ta firma Halotrak personali direktor ning nende firma tegeles tööhõivega Eestis. Agapovaga oli tuttav, kuna töötasid Narvas lähestikku. Agapova tulnud tema juurde ja rääkinud, et ta on Inglismaal 2 firma president, mis tegelevad tööhõivega. Agapova käinud tema firma ruumides korduvalt ning küsis, kas on ka välismaale tööle soovijaid. Tema vastas, et on ja vastavalt Agapova soovile ta andis välismaale töölesoovijatele Agapova telefoninumbri. Nii K.itele, E.dele ja veel ühele, keda ta enam kohtuistungisaalis ei näe. Agapova rääkis töölesoovivate inimestega tema kabinetis. Ta teadis, et Inglismaale sõitsid vennad K.id, Dmitri J., Stanislav M.. Agapova rääkis, et poisid saavad head tööd ja töötasu. Dmitri J. töötavat kaupluses. Õde hiljem rääkinud, et poeg töötas hoopis prügilas. Agapova veel üks kord helistanud tunnistajale ja öelnud, et teda söödeti ette ja kirjutati avaldus politseisse ja tema teeb sama Bogdanovale. Siis nad enam ei suhelnud ja ta ütles, et tunnistaja ajagu kõik tema kaela, et küll ta välja keerutab. Tunnistaja vastanud talle, et seda ta ei tee, sest inimesed saatis Inglismaale Agapova. Kui Mavljanova kohtus tunnistaja kabinetis töölesoovijatega, siis ta kuulis, et Agapova lubas kõigile tööd anda. Oma teenuse eest võttis Agapova raha. Tunnistaja juuresolekul andsid raha Dmitri J. ja M.. Summat ei oska enam öelda. ( III kd lk 206-207 ) Kohtuistungil süüdistatavana ütlusi andnud Halida Mavljanova sõnade kohaselt töötas ta 2006 aastal Londonis firmas A.I. Evolution, tema tegeles projektide kirjutamisega Baltimaade noortele Inglismaal stažeerimiseks. Olid veel tööbörsi teenused, mida juhtis Natalja Komtsatnova. Partneriks Eestis oli Silver Dream. Silver Dream andis infot Inglismaal olevatest vabadest töökohtadest. Vabad töökohad olid internetis A.I. Evolutioni koduleheküljel üleval. Evolution konkreetset tööd ei pakkunud, anti vaid infot vabadest töökohtadest. Evolution kandis isiku andmebaasi , siis tööandja võis seda näha ja kontakti võtta. Andmebaasi kandmine oli tasuline- 50 naela. Isikute majutamisega ja tööle viimisega Evolution ei tegelenud. Tööandja korraldas inimese elamise või pidi inimene ise otsima. Silver Dream võttis 50 naela oma teenuste eest, 50 naela läksid maksma tema telefoniarved ja komandeeringurahad ja 50 naela kulus andmete sisestamise eest andmebaasi. Firma FBMB oli Evolutioni tütarfirma ja tema andis edasi neid nimekaarte. Halotrekiga temal mingit koostööd ei olnud. Kuid Bogdanovaga tegi koostööd, klient maksis 150 naela, sellest sai Bogdanova 50 ja 100 naela oli tema kulu ja sellest andis ta veel 50 naela firmale. Kokkusaamised Halotreki ruumides organiseeris Bogdanova. K.ite käest sai ta 300 naela, M.i ja J.e eest sai 200 naela, E.lt sai samuti raha, millest 50 naela maksis Bogdanovale. Tema kuluks jäi 100 naela inimese pealt, sest helistamised olid väga kallid, samuti maksis bensiin Tallinna sõitudeks, kus ta käis seoses tööasjadega. Silver Dream võttis 150 naela informatsiooni eest saada töökoht Inglismaal. J.e ja M.i rahad jäid temale, sest tal olid seoses nendega suured kulutused. E.t ja K.eid ta ei jõudnud andmebaasi sisestada, sest nad pidid kohe järgmisel päeval tööle minema. Rui , Bella ja Susan olid erinevate agentuuride töötajad. Alex töötas Evolutionis Natalja juures. K.ite ja E.ga töölepingut ei sõlmitud, sest nädala pärast nad enam ei tulnud tööle. 31 Süüdistatava sõnade kohaselt ei ole ta kellelegi pakkunud konkreetset tööd, vaid rääkinud üldiselt antud momendil saadaolevatest töökohtadest Inglismaal. Konkreetsetest elamistingimustest ei olevat ta rääkinud midagi, vaid rääkinud tingimustest, kus ta ise elab. Ta ei teagi erinevate agentuuride poolt pakutavaid elamistingimusi. Kannatanutele ta ei olevat midagi lubanud ja neid petnud ei ole. Rahalist tulu samuti nende pealt saanud ei ole. Konkreetselt ei teadnud ta ka ise, millised töökohad on vabad sel momendil kui E. ja K.id Inglismaale sõitsid. J.e ja M.i eest oli Bogdanova juba raha võtnud, tema teadis, et need on politseinike lapsed ja ka seda, et üks neist on alaealine ja mõlemad on oskusteta ja raske on suveks tööd leida. Kui M. ( isa ) talle helistas, siis ta olevat ka sellest rääkinud. Ta ei olnud üldse kindel, et nad tööd saavad. Sai infot Inglismaalt, et on tööd šokolaadi ja mänguasjadevabrikus ja sorteerimisel, selle teate ka edastas. J.e ja M.i lahkumiseks Inglismaalt oli ilmselt psühholoogiline koormus , võõras riik ja vanemate puudumine. Alexi sõnade kohaselt olevat ta leidnud poistele teise töökoha juurvilju sorteerima, kuid poisid juba lahkusid. Tema olevat siin nii noortele kui nende vanematele asjaolusid korduvalt selgitanud, et ta ei pakkunud tööd, edastas vaid informatsiooni, võimalustest Inglismaal raha teenida. Raha võttis vaid oma kulutuste katteks. Kohapeal enam keegi midagi selgitama ei pea, seal tuleb ise hakkama saada. Infot vabade töökohtade kohta sai internetist, Evolutioni kodulehelt. Aruandlust tal rahade kulutamise kohta ei ole. Kes on andmebaasi kantud, sellele ka pakutakse tööd. Temal andmebaasile ligipääsu ei ole. Alex nimetas summad, mis tuli temale maksta ning need olenesid töökoha kaugusest. Töökoha kuupäeva võis ta nimetada vaid siis kui see töökoht nimetatud kuupäeval oli veel vaba. Tema töö kestusest ei teadnud. Inglismaal on normaalne, et tööd oodatakse nädalaid. ( IV kd lk 52-72 ). Kohus ei pea usaldusväärseks ega võta tõendina arvesse H.Mavljanova ülaltoodud ütlusi, kuna need ei lähe kokku teiste asjas kogutud tõenditega. Antud asjas on tegemist 7 inimesega, kes sõitsid Inglismaale kolmes erinevas grupis ja kes suhtlesid Mavljanovaga erinevatel aegadel ning kõik nad kinnitavad, et Mavljanova ei rääkinud sellest, et ta vahendab vaid internetist leitud informatsiooni vaid ta jättis kõigile mulje kui Inglismaal tööhõive firmas töötav ametnik kellel on vastavad volitused ning tema kinnitused et töökohad on konkreetselt olemas ning vastavalt tema poolt nimetatud tasuga on tõesed. Kelmuse koosseis hõlmab varalise kasu saamist tegelikes asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et H.Agapova poolt on toime pandud kelmus. Maakohtus on vastuvaidlematult kindlaks tehtud fakt, et S. E. on maksnud H.Agapovale 150 naela, J. K. enda ja venna eest 300 naela, O. J. 150 naela, A. M. 150 naela . Fakt, et Agapova osa saadud rahast on andnud Bogdanovale, ei ole kinnitust leidnud ning on ümber lükatud tunnistaja Bogdanova ütlustega. Eelviidatud summadest mingite osade üleandmist Bogdanovale või A.I.Evolutionile ei ole millegagi tõendatud. Seega jäid need rahasummad H.Agapovale, kes kasutas neid enda vajadusteks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega ole seega tõendatud ka koostöölepingu olemasolu Silver Dreami ja H.Agapova vahel ( IV kd lk 76 ). Saadud raha kulutamise kohta puuduvad igasugused kulutusi tõendavad dokumendid. Kohtule jääb arusaamatuks, milleks oli vaja internetist leitud töökohtade levitamiseks teha kulutusi telefonikõnedele ja Tallinna sõitudele, seda asjaolu ei ole ka mõistlikult selgitatud. Seega asub kohus seisukohale, et nii S. E., J. K.i, O. J.e ja A. M.i poolt makstud 150 naela näol on H.Mavljanova saanud varalist kasu. 32 Ülaltoodud kannatanute ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Halida Agapova ( Mavljanova ) mitte ei edastanud neile infot võimalike töötamisvõimaluste kohta Inglismaal ega seletanud, et tema tööd ei kindlusta, ning töö saamiseks võib minna ka nädalaid, vaid viis eeltoodud isikud teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel eksiteele. Ta kirjeldas neile konkreetseid töökohti ning seal makstavat tasu nagu midagi kindlalt garanteeritut. Ta lõi neile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Mitte ükski ülaltoodud Londonisse tööle sõitnutest ei rääkinud, et H.Agapova oleks selgitanud, et nad viiakse Londonis tööhõivebüroosse, kus vaadatakse, kas neile üldse tööd ja millist tööd pakkuda on. Vastupidi, sõitjatele oli lubatud kindlaid töökohti kindla palgaga kindla tööaja ning elamistingimustega, lisaks veel kinnitusega, et inglise keele oskus ei ole vajalik. Kõik kohtus üle kuulatud kannatud kinnitasid, et oleks nad teadnud, et lubatud tööd ei ole või on selle saamine väga kahtlane, poleks nad Inglismaale sõitnud ega vastavaid kulutusi teinud. Eksimus on olemas ka siis, kui petetu on väga kergeusklik või lihtsameelne või ka siis kui ta süüdlase väidetes kahtleb, kuid laseb end teise väidetest siiski motiveerida. Antud juhul oli tegemist töötutega ja noortega, kellega oli kerge manipuleerida, lubades neile soodsat tööd ja kirjeldades konkreetseid töö – ja elamistingimusi. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese tahtlusega. Kohus leiab, et H.Mavljanova poolt toimepandu on kvalifitseeritav kelmusena, mis on toime pandud kaudse tahtlusega isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Asjaolu, et Mavljanoval oli Inglismaal kontaktisik ( Alex), kes pidi Inglismaale tööle saadetud inimestega tegelema, pO.i oluline. Kogu informatsiooni, lubadused, tingimused ja garantiid esitas kannatanutele Mavljanova, võttes vastu enda poolt osutatud teenuse eest tasu, seega saades varalist kasu. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et Mavljanova oleks kelmuse teel saadud vara kellegagi jaganud. Ei Alex ega Ahmed veennud ega eksitanud inimesi Londonisse sõitma. Huvi ja tahtlus varalise kasu saamiseks oli Mavljanoval, sest just tema tegevusest sõltus, kas inimesed võtavad konkreetsed tööpakkumised vastu ja maksavad Mavljanovale raha või mitte. Seega tuleb H.Agapova süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 1 järgi .

Kohus juhindub ka Viru Ringkonnakohtu 07.09.2007 otsusest ( 1-06-2435 ) mis käsitab samasugust situatsiooni Inglismaale tööle sõitmisest V.Razina süüdistuses

§ 209lg 2 p 1 järgi .

Nimetatud otsus jõustus Riigikohtu 21.11.2007 määrusega menetlusloa andmisest keeldumise kohta . H.Mavljanovale oli teada, et tema poolt otsitud ja Inglismaale saadetud töötud inimesed pidid end tööhõivebüroos arvele võtma tööotsijatena, kelle kohta täidetakse vastavad ankeedid ning siis ootama jääma tööd, mida tööhõivebüroo neile pakub. H.Mavljanova ei suutnud kohtule tõendada, et tema poolt Inglismaale tööle saadetud tööotsijate nimed on kantud tööbüroo või tööandja registrisse, süüdistatav ei teadnud isegi tööotsijate asukohti Inglismaal ja tema poolt Inglismaale tööle saadetud tööotsijatele ei olnud edastatud mingeid A.I. Evolutioni kontaktnumbreid, kes pidanuksid andmebaasi kantud tööotsijatega tegelema. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega ole tõendatud H.Agapova ning A.I. Evolutioni vaheline seos, sest vastavalt S.E. ütlustele, kui tal õnnestus sinna firmasse helistada, siis seal H.Agapovat ei teatud. 33 Aegumine Vastavalt III kd lk 13 olevale teatele alustati kriminaalmenetlust OÜ Xxxi osas 28.05.2004 esimese menetlustoiminguga V.G.i ülekuulamise väljakutsega tema avalduse alusel 24.05.2004. Viru Maakohtu määrusega 22.11.2007 anti Halida Agapova süüdistuses

§ 209lg 2 p 1, 2 kohtu alla üldmenetluse korras.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld oli eelviidatud määrusega jäetud muutmata. 13.03.2008 teavitas H.Agapova omakäelise avaldusega kohut oma elukoha muutusest perekondlikel põhjustel ning oma uueks alaliseks elukohaks märkis süüdistatav Kärberi 22-35 Tallinn ( III kd lk 16) Vastavalt III kd lk 24 olevast rahvastikuregistri kandest tuleneb, et alates 02.10 2009 on Halida Agapova alaline elukoht Rootsis, Noortälje, Hammabrby, Väddo 15-60. Kohtuistungile 20.04.2010 H.Agapova ei ilmunud, ning kohtukutse , milline oli saadetud Rootsi aadressile, ei olnud adressaadini jõudnud, tagastatud kohtule ning vastavalt H.Agapova avaldusele ta palus istungi edasi lükata seoses tema tervisliku seisundiga. Avaldusele lisatud tõendid ei vastanud Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, kuna olid võõrkeelsed ja tõlkimata. Kohus rahuldas H.Aga