KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.05.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-8483 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Maili ÕUNAAED Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtu

§76lg.4 määrata Sergei LOBEIKOLE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Sergei LOBEIKOT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Kohustada Sergei LOBEIKOT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Sergei LOBEIKO kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Sergei LOBEIKO karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sergei Lobeiko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Lobeiko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 ja §418 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud alates 23.03.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuna kinnipeetava karistusaja pikkus jõustumisel on alla 1 aasta, siis individuaalset täitmiskava talle ei koostata, ühegi taasühiskonnastava tegevusega ei ole kinnipeetav hõivatud. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu on otseselt seotud selle elamispinnaga, kuhu kinnipeetav soovib vabanemise korral elama asuda. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument, juhiluba kehtib kuni 27.08.
2. Kinnipeetaval on keskharidus, riigikeelt räägib vähesel määral, tema suhtumine enesetäiendusse on neutraalne. Kinnipeetav on alates xxx, vajab kõrvalist abi ja liigub xxx. Elukaaslane on valmis kinnipeetavat toetama. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 3567 €. Varasemalt on kinnipeetav korduvalt kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu risk uue kuriteo toimepanemiseks on säilinud. Kinnipeetava lähedasteks on ema, õde ja elukaaslane, suhted on head ja toetavad ning suheldakse ka karistuse kandmise ajal. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga tuttavaid. Kinnipeetav on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kinnipeetav on impulsiivne, ärritub kergesti, tema probleemide lahendamise oskus on kasin, ta lähtub ainult omakasust, tagajärgedele ei mõtle. Varasemalt on kinnipeetav katseajal pannud toime uue kuriteo, kuid kohus vabastas ta vanglakaristuse kandmisest parandamatult 2 raske haiguse tõttu. Vangistuses on kinnipeetava käitumisega esinenud probleeme, ta ei ole asunud käituma õiguskuulekalt. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedased on ema, õde ja elukaaslane, suhted on elukaaslase sõnul head. Elukaaslane on valmis kinnipeetavat igati toetama. Seoses kinnipeetava tervisliku seisundiga vajab ta kõrvalabi. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Tegemist on 1toalise üürikorteriga, kinnipeetav on sinna sisse kirjutatud. Elamistingimused on korteris head, kinnipeetav asub sinna elama koos elukaaslasega. Kinnipeetav on korduvalt olnud allutatud käitumiskontrollile, käitumiskontrolli nõudeid täitis ta kohusetundlikult, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Lobeiko taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et uusi kuritegusid enam sooritama ei hakka, vanglas on tal seoses tervisega raske. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas nõustus kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Käesoleval ajal kannab ta karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Maakohus möönab, et korduvkaristatus, korduvalt vangistuses viibimine ja distsiplinaarkaristuste olemasolu võivad olla sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada seda, et käesolevaks ajaks on kinnipeetava puhul tegemist xxx, kinnipeetav viibib ratastooli, vajab pidevat kõrvalist abi ja alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb 4 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja 3 kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli tegeliku karistusaja lõpuni. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas alaline kindel elukoht. Kuigi tegemist on munitsipaalkorteriga, nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et antud elukohas elab kinnipeetav alates 2005 ja on sinna ka sisse kirjutatud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik sissetulekuna saada pensioni, kuna tal on xxx Vabanemise korral on kinnipeetaval toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust seisukohast nähtub, et kinnipeetav on karistuse kandmise ajal säilitanud head ja toetavad suhted ema ning elukaaslasega. Viimasega koos asub ka kinnipeetav elama ja elukaaslane on valmis kinnipeetavat igati toetama, aitama ja hooldama. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel arvestab maakohus Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku ja Viru Ringkonnaprokuratuuri kirjalikke seisukohti. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Kinnipeetaval on võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale määrata katseaeg 1 aasta. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 4 Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Viimane kuritegu oli seotud narkootikumidega. Keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jäta maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5