4-12-6081/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number

1. veebruar 2013.a, Narva kohtumaja Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Menetlusalune isik/kaebuse esitaja Alexander Zheltonozhskiy, isikukood 35403293715, elukoht xxx. Menetlusaluse isiku kaitsja Aleksandr Gamazin, isikukood 34906123743, FIE, asukoht Vaksali 19, Narva. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskond, asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva. Väärteoasi Alexander Zheltonozhskiy kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 09.11.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,
2. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Alexander Zheltonozhskiy Kaitsja: Aleksandr Gamazin Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino Tunnistaja Xxx Kohtuistungi toimumise aeg 11.01.2013.a, 28.01.2013.a. RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 135 lg 2, § 155156 4-12-6081 Narva Alexander Zheltonozhskiy kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 09.11.2012.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,12,008870 Alexander Zheltonozhskiy suhtes ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel. VTMS § 23 alusel hüvitada Alexander Zheltonozhskiyle riigieelarve vahenditest kaitsja Aleksandr Gamazinile makstud tasu üldsummas 496 (nelisada üheksakümmend kuus) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Maakohus tuvastas 26.11.2012.a saabus Viru Maakohtule Alexander Zheltonozhskiy kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 09.11.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,
3. 09.11.2012.a tegi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino väärteoasjas otsuse nr 2330,12,008870, millega karistas Alexander Zheltonozhskiy`t Liiklusseaduse § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, so summas 180.00 eurot selle eest, et tema 19.10.2012.a kella 07.06 paiku Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Narva-Mustajõe, 19 km juhtis mootorsõidukit 120+/-8 km/h, liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker DSR 2X DP009668 antennid KC
4. Näit juhile tutvustatud. Alexander Zheltonozhskiy palub oma kaebuses tühistada otsus täies ulatuses. Ta ei ole rikkunud Liiklusseadus § 50 lg 5 p
5. Silver Pälsing eksib, arvates, nagu oleks just nimelt Zheltonozhskiy auto liikunud kiirust ületades. Kohtuistungi käigus toetas Alexander Zheltonozhskiy kaebust ja selgitas, et tema, A. Zheltonozhskiy, helistas 19.10.2012.a kell 06.47 Xxx-nimelisele vähetuttavale tolle telefoninumbrile (eelmisel päeval, 18.10.12 kell 9.50, oli ta eelnevalt helistanud talle ja leppinud kokku marmorplaatide ostu kohta Xxx käest enda tarbeks). Mõlemad leppisid kokku, et Xxx oma mikrobussiga Multiven-Wolksvagen ootab Zheltonozhskiyt Auvere tee kurvil. Lepiti kokku, et Zheltonozhskiy sõidab sisselülitatud esimese nelja autotulega, et Xxx tunneks pimedas teiste seast ära tema auto (tagantjärele tuvastati, et Xxx perekonnanimi on Xxx). Kella 07:05:40 või 05:45 paiku jõudis Zheltonozhskiy teelahkmele - Auvere tee kurvile, paremalt nägi seisva mikrobussi siluetti ja vilgutas talle autotuledega. Xxx Xxx eristas Zheltonozhskiy auto sisselülitatud lisatulede ja mainitud vilgutamise järgi. Peale pööret Auverre peatasid politseinikud, nad näitasid oma monitori peale ja ütlesid, et kiirus oli 120 km/h. Zheltonozhskiy ütles neile, et ta ei saanud sellise kiirusega sõita ja ei sõida. Protokollile kirjutas, et ta ei ole nõus, kiirust ta sõites ei ületanud. 2010.aastal tehti südame šunteerimine ja anti invaliidsus 90%. Seoses tervisliku seisundiga, ta füüsiliselt ei suuda kiiresti sõita. Tunnistaja Xxx andis kohtus ütlusi, et ta oli teenistusülesannete täitmisel koos Silver Pälsinguga. Mihhailov oli autojuhiks, autol ei olnud eraldusmärke. Mõõtmine toimus pimedal ajal. Vastusuunas, kiiruse mõõtmise hetkel, liikus kaks sõiduautot. Visuaalselt oli näha, et üks neist sõidab palju kiiremini, selle kiirus sai fikseeritud. Peale kiiruse mõõtmist Mihhailov pööras ringi ja alustas objekti tagaajamist. Pööramise ajal objekt oli kadunud vaateväljast mõne sekundi murdosa jooksul, kuna kogu Mihhailovi tähelepanu oli oma sõiduauto juhtimisele. Peale ringi pööramist ta nägi, et aeglaselt liikunud auto sõidab sama aeglaselt. Aga kiirendades, ta nägi, et see auto mis sõitis kiiresti, sõidab sama moodi kiiresti, jõudis järele, oli koostatud protokoll. Kohtuistungil on avaldanud: - üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,12,008870 (tl 20), - väärteo protokoll selle kohta, et Alexander Zheltonozhskiy 19.10.2012.a kella 07.06 paiku Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Narva-Mustajõe, 19 km juhtis mootorsõidukit 120+/-8 km/h, liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker DSR 2X DP009668 antennid KC031313 (tl 11), - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll selle kohta, et ta ei ole rikkunud Liiklusseadust (tl 12), - Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (tl 13) - videosalvestus, - fotod (tl 49-66) . Maakohtu seisukoht Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2, kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Karistusseadustiku § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Alexander Zheltonozhskiy kaebuse juurde. Alexander Zheltonozhskiy leiab, et temal ei ole süüd. Ta sõitis Eesti soojuselektrijaama suunas, kiirus oli 70 km/h. Autol olid sisse lülitatud lisatuled, mis tagas temale ülevaate tervest teest, nii paremast kui vasakust teeservast, kuna puudus märgistus. 2010.aastal tehti südame šunteerimine ja anti invaliidsus 90%. Seoses tervisliku seisundiga, ta füüsiliselt ei suuda kiiresti sõita. Kohus võtab arvesse Alexander Zheltonozhskiy ütlusi. Kohtul ei ole piisavaid põhjendusi kahelda Alexander Zheltonozhskiy ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas väärteoasja materjalidega. Alexander Zheltonozhskiy ütlused on nii uurimisel kui kohtus analoogsed, järjepidevad ja puuduvad alused neid mitte uskuda. Kohus usaldab tema ütlusi. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistaja, uurinud vahetult asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et otsus väärteoasjas nr 2330,12,008870 tuleb tühistada. Nagu kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, kell 06.47 helistas A. Zheltonozhskiy Xxxnimelisele vähetuttavale tolle telefoninumbrile (eelmisel päeval, 18.10.12 kell 9.50, oli ta eelnevalt helistanud talle ja leppinud kokku marmorplaatide ostu kohta Xxx käest enda tarbeks). Mõlemad leppisid kokku, et Xxx oma mikrobussiga Multiven-Wolksvagen ootab Zheltonozhskiyt Auvere tee kurvil. Lepiti kokku, et Zheltonozhskiy sõidab sisselülitatud esimese nelja autotulega, et Xxx Xxx tunneks pimedas teiste seast ära tema auto. Kella 07:05:40 või 05:45 paiku jõudis Zheltonozhskiy teelahkmele - Auvere tee kurvile. Samal ajal tööle sõitvatele sõidukitele sõitis Eesti Elektrijaama poolt vastu politseipatrull ilma politsei tunnusvärvideta autol. Videosalvestisel on fikseeritud seitsme sõiduki liikumine. Viiendana kell 07:05.50 ilmub kiirusemõõtja ekraanile A. Zheltonozhskiy auto. Selle auto eripäraks on neli sisselülitatud esimest autotuld. See auto on ekraanil kümme sekundit, kuni 07:06.00, ning kogu selle aja jooksul on selle auto kiiruseks 79-80 km/h. Kahe sekundi pärast peale kella 7.06.02 ilmub ekraanile kuues sõiduk. Selle kiirus kasvab: 104 km/h, 110 km/h, 114 km/h ja kell 07.06.10, siis kui see sõiduk kohtub politseipatrulliga, tema kiirus on 116-117 km/h. Kuna selle (kuuenda) sõiduki kiirus ületab viienda (nelja autotulega) sõiduki kiirust tunduvalt ehk 1,5 korda ja sel hetkel need liikusid kaheksasekundilise vahega, arvestades, et auto sõitis kiirusega 33 m sekundis, et 20-25 sekundi pärast jõudis kuues (ehk rikkujale kuuluv) sõiduk sisselülitatud nelja autotulega viienda ehk A. Zheltonozhskiy sõidukile järele /kohtuistungil ei vaidlustanud mitte keegi seda fakti, et Zheltonozhskiy sõidukil oli sisselülitatud nelja autotuled/. Kell 07.06.49-50, arvestades valguse sähvatusi A. Zheltonozhskiy sõidukilt vasakul, rikkuja jõudis kaebajast ette. Umbes 300-400 meetrit enne Auvere teele pööramist keerab politseipatrull end ringi ja algul jõuab kiirust arendades seitsmendale autole järele. Samal ajal ilmub ekraanile A. Zheltonozhskiy sõiduk, mis peale sellest möödasõitu rikkuja poolt sattus vaadeldavasse kolonni (gruppi). Kell 07.06.4907.06.50 on ekraanilt näha A. Zheltonozhskiy sõidukist vasakul mainitud valguse sähvatust, mis tähendab, et rikkuja sõidab kaebaja sõidukist mööda. Seega osutus kiirusrežiimi tundmatu rikkuja, kes kuuenda sõidukina ilmus kiirusemõõtja ekraanile kell 7.06.02, politseipatrulli poolt A. Zheltonozhskiy sõiduki peatamisel kell 07.07.28 viiendaks sõidukiks, kes sõitis A. Zheltonozhskiy´st kaugele. Zheltonozhskiy kaitsja on arvamusel, et politseipatrull ei näinud seda möödasõitu. Kohus on nõus kaitsja arvamusega, kuna see möödasõit toimus umbes kell 07.06.49 – 06.50, videosalvestisest lähtudes võis patrullimeeskond põhjendatult oletada, et mingi auto tegi vastusõitvast kolmest autost antud möödasõidu. Kuid seda oletades politseipatrull ei arvestanud, et kiirusega 110-120 km tunnis sõitvat rikkujat ei ole võimalik kinni võtta 30 sekundi jooksul, mille jooksul politseipatrull sõitis inertsi mõjul veel edasi, peatus, keeras ennast ringi ja alates kiirusest null võttes hoogu jõudis A. Zheltonozhskiy sõidukile järele, kes jätkas liikumist kiirusega 80 km tunnis. Patrullauto roolis olev tunnistaja Xxx kinnitas kohtuistungil, et pööramise ajal objekt oli kadunud vaateväljast mõne sekundi murdosa jooksul, kuna kogu Mihhailovi tähelepanu oli oma sõiduauto juhtimisele. Kui seda möödasõitu nägi ka poolküljetsi istunud patrullauto esiistmel tunnistaja, siis otsustas, et seda tegi viimane auto. Kohus arvab, et pimeda ajal, valgustamata sõiduteel, arvestades, et patrullauto sõitis autokolonnile vastusuunas, ei olnud tunnistajal võimalik näha kumb viimasest kolmest autost sooritas möödasõidu. Pöörates tagasi ja jõudes jälgitavale sõidukite kolonnile järele peatab politseipatrull selle gruppi
6. auto, mis osutus A. Zheltonozhskiy autoks. Vaidlustatavas otsuses on teise süütõendina nimetatud A. Zheltonozhskiy enda ülekuulamise protokoll. Kuid see ei sisalda mingeid tõendeid selle kohta, et tema auto ületas lubatud kiirust. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on toodud A. Zheltonozhskiy sõiduki kiiruse mõõtmise kellaeg: 07.
7. See ühtib kiirusemõõtja ekraanil näidatud kellajaga: 10 sekundi jooksul, 07.05.50 kuni 07.06.00, fikseeritakse sisselülitatud nelja autotulega sõiduk, mille sõidukiiruseks on sellel ajavahemikul 79-80 km tunnis. Kuid kiiruserikkuja on kiirusemõõtjaga fikseeritud käsitletava kasutamise protokolli kellaajast mitu sekundit hiljem. Nimelt – 07.06.02 kuni 07.06.
8. Seega ei tõesta see dokument kiiruse mõõtmise kohta, et esiteks ületas keegi kell 7.06 kiirust, teiseks, et seda tegi just A. Zheltonozhskiy. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll kinnitab, et sellel nimetatud kellaajal - 07.06 ei ületanud Zheltonozhskiy auto lubatud kiirust. Kaebaja ise ei allkirjastanud seda dokumenti. Lõpuks viide vaidlustatava otsuse neljandale tõendile ehk videosalvestisele. Kuid selle dokumendi ülaltoodud analüüs ilmutab Zheltonozhskiy täielikku süütust. Kohtuistungil kohus veendus videosalvestisest, et kiiruserežiimi rikkujaks ei ole sisselülitatud nelja tulega sõiduk, vaid teine sõiduk, kuid nimelt Zheltonozhskiy autol olid sisselülitatud lisatuled. Xxx kinnitas sisuliselt kaebaja ütlusi. Xxx oli nõus sellega, et sisselülitatud nelja tulega auto (videosalvestises on arvult viies auto) ei rikkunud selles kohas kehtinud kiiruse määra (lk 78-79). Järgmisena kinnitab konstaabel Xxx, et ta määras vastusõitvate autode sõidukiirust kindlaks mitte lähtudes kiirusemõõtja lahtrist «Target» („Siht“), vaid kiirusemõõtja nupu vajutamise teel. Kohtuistungil videosalvestise vaatlemisel ütles tunnistaja Xxx, et ta fikseeris kiirust 120 km tunnis, vajutades kiirusemõõtja nuppu kui viimane (ehk seitsmes) auto oli ekraanil (lk. 79). Arvestades, et monitoril oleval
9. ja
10. auto vahel oli kaks sekundit, konstaabel vajutas nuppu sel hetkel kui kiirusemõõtja ekraanil ei oleks veel kustutatud
11. auto sõidukiirus - «120», fikseeritud «Target» lahtris kell 07.06.
12. Seega konstaabel Xxxi ütlused ei lükka ümber vaid kinnitavad tõendeid selle kohta, et Zheltonozhskiy, arvult
13. sõiduk ei rikkunud sõidukiirust. Puutuvalt Xxxi oletusse, et viimane, seitsmes auto sõitis kuuendast autost ette, siis see on eksimise tulemus ehk politseitöötaja eksimuslik ettekujutus. Kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, et kiiruse mõõtmine toimus pimedal ajal, valgustamata sõiduteel, patrullauto sõitis autokolonnile vastusuunas. Pööramise ajal objekt oli vaateväljast kadunud, kuna kogu Mihhailovi tähelepanu oli oma sõiduauto juhtimisele (lk. 78). Videosalvestisest on näha, et politseipatrull jõudis autole nr 7 järele kell 07.06.12, neli sekundit hiljem lõpetas etteliikumise, kuid kell 07.06.22, seega 10 sekundit hiljem jälgis ta juba jälle viimast sõiduki vastusuunas. Täiesti välistatud on, et selle 10 sekundi jooksul jõuaks sõiduauto nr 7, mille sõidukiiruseks 78 km tunnis (vt stoppkaader kell 07.06.12), sõiduautole nr 6 (mille sõidukiiruseks on 117 km tunnis, vt stoppkaader kell 07.06.09 – 06.10) järgi, sõitis sellest mööda paralleelses vastassuunavööndis, tuli tagasi oma vööndisse ja sõitis kaugele ette ära. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust arutatakse kohtuistungil, kohus võib lähtudes VTMS § 2 ja KrMS § 15 lg 1 tugineda kohtuotsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Juhul, kui mingit asjaolu ei ole võimalik välja selgitada, tuleb see VTMS §-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kogutud toimiku materjalidega ei ole Zheltonozhskiy poolt Liiklusseaduse § 227 lg 2 rikkumise fakti tuvastatud. Alexander Zheltonozhskiy süü ei ole kohtuistungil tõendatud ja tema tegudes puuduvad väärteotunnused. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-4-07, kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab see muuhulgas seda, et kohtuväline menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks / RK otsused nr 3-1-1-101-03 ja 3-1-1-43-05/. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Alexander Zheltonozhskiy kaebus tuleb rahuldada, otsus väärteoasjas nr 2330,12,008870 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel. VTMS § 23 alusel tuleb hüvitada Alexander Zheltonozhskiyle riigieelarve vahenditest kaitsja Aleksandr Gamazinile makstud tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik