S § 113 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 01.11.2010 karistusaja hulka. Viktor Lapšin’i karistuse kandmise alguseks lugeda 01.11.2010. Tõkend – vahistamine Viktor Lapšin’i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Viktor Lapšinilt menetluskuluna sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse.
lg 1 p 3 alusel välja mõista Viktor Lapšinilt menetluskuluna ekspertiisitasud 732,35 (seitsesada kolmkümmend kaks eurot ja 35 senti) eurot riigituludesse.
lg 1 p 5 alusel välja mõista Viktor Lapšinilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 4,19 (neli eurot ja 19 senti) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Nurmi ja Partner Advokaadibüroo (asukoht Suur-Karja 11, 10140 Tallinn) kasuks 1023,36 (üks tuhat kakskümmend kolm eurot ja 36 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 170,56 eurot) eurot v.-adv. vanemabi Argo Küünemäe poolt määratud korras süüdistatava Viktor Lapšini kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 3 alusel jätta Viktor Lapšinilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 2465,72 (kaks tuhat nelisada kuuskümmend viis eurot ja 72 senti) eurot v.adv. vanemabi Argo Küünemäe poolt osutatud õigusabi eest riigi kanda. Viktor Lapšinil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Viktor Lapšini kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Viktor Lapšin on kohtueelses menetluses (tl 36) öelnud, et „Nägin ainult õde At ja ema elukaaslast U Mu. U M jooksis ringi ja tal oli kas ahjuroop või kummiheebel käes. Mina seisin edasi. Siis läksin mina õue, kohtasin seal venda N ja läksime minu venna korterisse. Aadressi ma ei tea, seal kõrval on tasuta söögikoht ja need kes tööturul arvel on käivad seal märkimas ja saavad seal süüa. Siis läksime vennaga lahku, mina kohtasin tuttavat tütarlast. Ma ei tea, kui palju selleks ajaks oli aega mööda läinud ja siis ma kohtasin uuesti venda ja vend ütles, et selles kakluses viidi U haiglasse. Vend juba teadis kaklusest, mina ei tea, kus see toimus, õues või toas. Kes kaklesid, ei tea.“ Viktor Lapšin ei osanud põhjendada vastuolusid kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütlustes. Viktor Lapšin oma sõnul ei oska lugeda ega kirjutada, pole ühtegi klassi lõpetanud. Kaitsja küsimuse peale, et „Kas prokuröri poolt küsitud küsimused olid teile 100% arusaadavad?“, vastas Viktor Lapšin, et „Jah vist.“ Prokuröri küsimuse peale, et „Kas see protokoll ja need ütlused, mis te uurijale andsite, kas need loeti teile ette või lugesite ise?, vastas Viktor Lapšin, et loeti ette vene keeles ning et see, mis talle ette loeti oli kõik õige ja see oli tema oma jutt ning et ta oskab allkirja ja oma nime kirjutada. Tunnistaja Ivar Augasmägi kinnitas kohtuistungil, et umbes kesköö paiku said nad info, et xxxx on pussitamine, minnes paarimehega, abipolitseiniku Hillart Paulusega, kohale. Jõudes kohale, nägi ta, et U M oli diivanil pikali ja toas oli ka A V. Seal korteris oli kaks tuba ja köök ning need isikud olid kohe esimeses toas. U M oli teadvusel ja ta palus viimasel oma haava näidata. Haav oli kõhu piirkonnas paremal pool ja sealt turritas midagi välja, kuid ta ei oska öelda, mis see oli. Haava ümbrus oli puhas, verd näha ei olnud ja särk ei olnud ka verine. Ivar Augasmägi väitel olid U M ja A V arvatavasti alkoholi tarvitanud, kuid nad suhtlesid adekvaatselt ja olid võimelised ütlusi andma. A V oli tulnud just sünnitamast koju. A V ütles, et vend lõi ja tema küsimuse peale, et kumb vend, ütles, et Viktor. Ta küsis U Mlt üle ja viimane kinnitas, et Viktor Lapšin lõi. Kui tema oli korteris, siis tuli sinna L A, kes oli käinud üleval naabri juures politseisse helistamas, olles agressiivne ja karjus. Tal oli tegu L A rahustamisega. Ivar Augasmägi arvates oli L A šokis, sest temalt ta adekvaatset infot ei saanud ja viimane nõudis tütre lahkumist korterist. Sellest kui purjus oli keegi, ta aru ei saanud, sest nad kõik seisid omal jalal. Ivar Augasmägi täpsustas, et korteris oli veel ka vastsündinu. Nii A V kui ka U M väitsid, et Viktor Lapšin lahkus korterist. Mõni minut peale tema jõudmist tuli kiirabi ning L A oli enne kiirabi tuppa jõudnud. Nuga ta ei näinud ning selle kohta ei osanud keegi midagi öelda. Ivar Augasmägi oma sõnul vaatas 2 tuba ja köögi läbi, aga nuga näha ei olnud. Verd ja rüseluse jälgi ta korteris ei näinud, korter oli korras. Ta küsis, et kus see juhtus ja vastus oli, et siin samas, kuid ta ei saanud täpselt teada, millest tüli tekkis. Ivar Augasmägi sõnul võis see vastus tähendada ka seda, et see toimus samas korteris. A V oli rahulik, kuid neil tekkis emaga tüli, sest ema karjus ta peale. Ivar Augasmägi oma sõnul sai aru, et eelnevalt olid olnud seal A V, U M, Viktor Lapšin ja L A. Tema teada tegi 5 naaber kõne politseisse, sest L A läks naabri juurde ja palus viimasel helistada. See tuli väljakutsest välja. Tunnistaja N L kinnitas kohtuistungil, et ta oli sel päeval üksi kodus, kui ema talle helistas. Ta käis tolle päeva õhtul ema juures kodus aadressil xxxx, kuna ema helistas, et U viidi haiglasse. N L toonitas mitmel korral seda, et ema talle helistades rohkem midagi ei öelnud. Veidi hiljem ütlusi edasi andes kinnitas N L, et ema helistas R juurest ja ütles veel, et A jookseb nugadega ringi ja tema hüppas aknast välja. Ema elab kõrvalmajas, üks 100 m on minna. Kui ta läks ema juurde, siis tänaval apteegi juures tuli Viktor talle koos Nga jalutades vastu. Ta ei mäletanud, kas Viktor rääkis talle siis juba, et U hoidis teda ahjuroobiga kinni või rääkis seda hiljem tema kodus. Kui ta ema korterisse läks, siis seal oli väike segadus. Korteris olid ema ja A, kuid viimane ei rääkinud, mis juhtus, kadudes pärast kuhugi ära, laps jäi sinna. Hiljem kinnitas N L, et tema At ei näinud. Ema ütles talle, et oli kaklus, et A jooksis kööki nugade järgi ja sel ajal U hoidis Viktorit vastu ust. Ema oli talle veel öelnud, et U hoidis Viktorit ahjuroobiga, A seisis taga. Ema rääkis talle seda, et tema jooksis akna kaudu välja ja A jooksis talle järele, nuga käes. See ei olnud esimest korda. Ema hüppas aknast välja, jooksis R juurde teisele korrusele ja sealt helistas. Siis kõik see juhtus. Seda, kes talle esimesena rääkis ahjuroobiga hoidmisest, ta ei mäletanud. N Li väitel leidis ta mingi verise noa külmkapi alt poolteist kuud tagasi, pestes selle puhtaks ja pannes ära. Ta arvas, et selle noaga Ut löödi. Prokuröri küsimuse peale, et „Miks ta seda nuga politseisse ei viinud?“, vastas N L, et „Kust ma teadsin, mis nuga see oli. Võib-olla ema lõikas liha ja see kukkus sinna. Ka minu sõrmejäljed olid sellel.“ Siis nad kohtusid tänaval uuesti Viktoriga, kes jalutas seal Nga ja nad läksid tema juurde koju vennaga kahekesi vist. Viktor oli talle öelnud, et U hoidis teda ahjuroobiga kinni, kuid siis sai ta lahti ja jooksis kodust ära. Samuti oli Viktor talle öelnud, et A V käis korteris nugadega ringi. N Li sõnul on ahjuroop kolmnurkse terava otsaga. Ta käis Ut haiglas vist korra vaatamas, kuid viimane oli teadvuseta ja ei saanud rääkida. Samuti oli ema Ut haiglas vaatamas käinud. N Li sõnul kunagi varem vend käis, lahtikäivad taskunoad kaasas, kuid nüüd 3 aastat ei ole tal kommet nuge kaasas kanda, kuid õde A V kasutas nuga ja oli selle eest kohtu all. Tema ei kirjutanud avaldust, kui A teda noaga selga lõi ja teised ka ei kirjutanud avaldust. Seda, et vend oleks kaasinimeste suhtes agressiivne, ta näinud ei ole. Suhted U M ja venna vahel olid head, suhted venna ja ema vahel on väga head. Vend abistab ema, toob vett ja koristab. Suhted kannatanu Ue ja õe vahel ei olnud mitte väga head. Suhted õe ja ema vahel on halvad, sest A tundis end ema juures nagu oma kodus, tõi mingeid mehi sinna. Kõik asjad tõi A ema juurde, tulles ema juurde igal ajal, isegi öösel, kui tal oli asju vaja. Emal olid ka silmad sinised, ema lihtsalt ei räägi sellest. Mõnikord juhtus nii, et A V tarvitas ema kallal füüsilist vägivalda. Järgmisel päeval oli õde A V talle öelnud, et tema on järgmine ja sellest ta olevat ka uurijale rääkinud. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel
U M Rakvere Haiglas antud ütlustest nähtub, et ta on elanud koos L Aga juba peaaegu 15 aastat ning et viimase poeg Viktor elaski põhiliselt nende juures, sest kuskil tal ju elada polnud. Temal Viktoriga iseenesest mingit vihavaenu ei olnud – teinekord sai talle öeldud, et ikkagi täiskasvanud mees, et võiks endale kuhugi elamist otsida või et kui neil elab, siis vähemalt maksta natukene ka üüri eest, kuid siis ta nagu solvus ja oli mõnda aega kadunud, kuid siis tuli jälle tagasi. Ta on Viktoriga ennegi alkoholi koos võtnud, kuid nii äärmusteni ta läinud ei ole, viina võttes tülisid on olnud, aga käsi käiku läinud pole. Viimane kord tähistasid nad L tütre A lapse sündi. U M sõnul oli tema, L, Viktor, A, kuid kas ka N oli, seda ta ei mäleta. Kui Viktor tuli, siis oli ta juba parajalt „pehme“. Nad võtsid alkoholi – sellest see konflikt alguse saigi, et kas L ütles Viktorile, et jälle too purjus peaga koju tuli ja siis Viktor ägestus. Tema arust siis Viktor 6 jooksis kööki ja võttis noad. Seda, et Viktor noad võttis, teab ta kindlalt. Ta ei mäleta, et neil enne mingit pikka sõnelust oleks eelnenud, talle lihtsalt öeldi, et näe tulid jälle purjus peaga koju ja sealt see edasi läks. Mingit suurt sõnelust küll ei olnud. Tema mäletamist mööda oli Viktoril mõlemas käes üks nuga. Viktor jäi kööki, kuid tema vaatas, et Viktor on nugadega relvastatud ja läks võttis suurest toast ahju juurest metallist prügikühvli igaks juhuks enesekaitseks. Tema teada olid kõik teised suures toas. Edasi rääkisid nad Viktoriga üle läve. Mingi sõnelus siis seal toimus, mida ta täpselt enam sõna-sõnalt ei mäletanud, kuid ta mäletab, et mingil ajal ütles ta, et tule löö kui nii nugadega vehid – või midagi selles stiilis oli. Edasi mäletab ta, et ükskord käis üks suts ära noaga Viktori poolt ja siis ta nägi, et juba soolikad tulid kõhu pealt tal välja ja natuke püüdis ta neid alguses tagasi käega hoida. Pärast seda ta enam edasi ei mäleta, kui ärkas haiglas, alles eile ärkas. Eks ta oli ainukene, kes talle nagu vastu läks, kui ta nugadega seal ringi jooksis, ja nii see juhtuski. Viktoril ongi nii, et kui ta purjus on, siis tal katus sõidab – käib mööda tänavat ja karjub, küll on noad varrukas ja ka kirved. Mingeid varalisi nõudmisi tal pole – mida temalt seal võtta peale paari riidehilbu. Seda mäletab ta kindlalt, et teda lõi noaga Viktor, kuid mitu korda viimane lõi, seda ta ei oska öelda, teab, et soolikad hakkasid välja tulema ja ta hoidis neid tagasi. Haiglast öeldi, et tal on maks läbistatud ja põrn. Enne, kui Viktor teda noaga lõi, nad ei rüselenud. Kas Viktor lõi teda ühe noaga või kahega korraga, ta öelda ei oska. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel
A V ütlustest nähtub, et see oli 15.10.2010 reede õhtul, kui ta läks ema juurde xxxx korterisse. Kui ta kella 20.00 paiku ema juurde läks, siis olid ema juures U, ema, Viktor, kes olid kõik juba parajalt purjus. Ta küsis Vitja käest, et kas viimane tahab jalutada ja nad läksid koos välja suitsu ostma, olles ära kuskil 10-15 minutit ja minnes siis tagasi ema juurde. Nad istusid kogu seltskonnaga elutoas ja tarvitasid kõik alkoholi. Kui tema sinna läks, siis oli liitrine viinapudel laua peal, kuid palju nad enne seda ära joonud olid, ta ei teadnud. Olid ainult tema, tema vend Vitja (Viktor Lapšin), U ja ema. Mingil ajal läks U sigaretiga kööki suitsu tegema ja Vitja läks talle järgi. Elutoas oli kõik rahulik, mingit tüli ei olnud. Tema läks ka neile järgi kööki suitsu tegema. Kui tema köögi uksest sisse läks, siis nägi ta, et U hoidis Vitjat ahjuroobiga ukse juures, köögis välisukse juures. Korterist minnakse välja köögis asuva ukse kaudu. A V ütlustest nähtub, et U hoidis roopi kahe käega kinni ja roop oli Vitja lõua all. U surus Vitjat ukse vastu hoides üles, kusjuures jalad olid Vitjal juba õhus. Tema läks tagumisest toast last võtma ja ema hüppas sellel ajal aknast välja, et politseid kutsuda. Kust U ahjuroobi võttis, seda ta ei näinud, kuid köögis pliidi juures on neil ahjuroop küll. Kui tema oli elutoas, siis tuli U köögist elutuppa, tal oli must spordisärk seljas. U oli käega särgi üles tõstnud ning paremal pool kõhul oli tal veri ja midagi valget oli sealt väljas. A V täpsustas, et kui tema Ue ja Vitja järel kööki läks, siis ta ütles, et davai teeme suitsu. U kostitas teda sigaretiga. Samal ajal rääkisid U ja Vitja omavahel mingist metallist, mida nad korjavad koos kuskilt. Nad ei kakelnud, aga mingi vaidlus sellel teemal ikkagi oli – kas raha või metalli või mingil teemal, sest hääles oli juba kuulda kõrgendatud toone. Tema tegi suitsu ära ja läks köögist välja elutuppa, kuid siis U ja Vitja veel ei kakelnud, vaid vaidlesid kõrgendatud häälel. Ta läks võttis elutoast lapse ja läks kööki, kus ta lapse käru asus. Ta tahtis ära hakata minema. Kui ta tagatoast köögi poole läks, siis ta nägi, kuidas U Vitjat ahjuroobiga seal vastu ust hoidis ning kui U lahti lasi ja tema poole keeras, siis ta nägigi, et Uel oli kõhu peal veri – haav kõhu peal. Kui ta seda nägi, siis pani ta lapse käest ja hakkas kiirabi kutsuma. Ema oli juba enne seda, kui nad omavahel rüselesid, hüpanud aknast välja ja läinud politseid kutsuma, tema ei näinud, et Uel on haav kõhu peal. Nuga ta Vitja käes ei näinud, samuti ei näinud ta seda, kuidas Vitja Ut noaga lõi. Ue tagant ei paistnud ka Vitja käed talle. Ta kutsus kiirabi, olles teises toas ja ta ei näinud, kuhu Vitja jooksis. Kui ta kiirabisse ära helistas, siis Vitjat enam kodus ei olnud. 7 Kiirabi ja politsei tulid kohale. U oli teadvusel ja rääkis, et teda lõi Viktor Lapšin. Tema käest küsiti ja ta ütles samuti, et Viktor lõi, sest peale Viktori kedagi köögis ei olnud. Vitjat ta peale seda näinud ei ole, aga sõjaväe linnaosas xxxx on tuttavad teda näinud. Köögis nad mingit nuga ei leidnud, kuid Vitjal on kombeks endal kogu aeg nuga kaasas kanda. Vitjal tavaliselt on selline nuga millega liha lõigata, need on tal kas varrukas või pükste vahel või põuetaskus. Miks ta seda kaasas kannab, ta pole öelnud. See on juba teine kord, mil Vitja Ut noaga lööb, sest xxxx maanteel, majas, mis nüüd on juba maha põlenud, ka seal torkas Viktor Ut noaga selja piirkonda, torkas neeru läbi. See oli mingi 2002 või 2003 aastal. Kui tema seal oli, siis M, kelle eesnimi on S ja keda ta teab väga hästi, seal ei olnud. Ta ise oli tarvitanud umbes kolm-neli väikest pitsi viina. Ema kattis laua titevarvaste joomiseks, helistas talle, et laud on kaetud. Ue ja Vitja vahel mingit tüli ei ole. Nad elavad põhimõtteliselt ühes korteris ja saavad hästi läbi, kuid kui nad on purjus, siis hakkavad nad tülitsema – kord alustab üks, kord teine. Tema ei näinud, et U ahjuroobiga vehkis ega tea, kas U Vitjat roobiga lõi või mitte, ta nägi vaid kuidas U Vitjat roobiga kinni hoidis. Kui U ahjuroobiga Vitjat hoidis, siis ta Vitja käsi ei näinud. Vitja rippuvad jalad paistsid talle Ue jalgade vahelt. Kui U ringi keeras, ka siis ei näinud ta Vitja käsi. Vitja on mingi 70 kg ja U 110 kg. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel
L A ütlustest nähtub, et see oli möödunud reede õhtul, kui ta tõi oma tütre A V sünnitusmajast koju ja nad hakkasid titevarbaid jooma – olid tema poeg Viktor Lapšin, tema elukaaslane U, tema, S hüüdnimega M ja keegi eakas inimene oli veel, Vitja. Kui see sündmus toimus, siis seda Vitjat enam ei olnud. Nad võtsid alkoholi, neil oli kaks liitrist pudelit Viru Valget, samuti õlut. Mingil ajal läksid tema poeg, U ja A kööki. Nad tülitsevad tihti omavahel ja nad hakkasid seal jällegi millegi üle vaidlema. Igakord on erinevad teemad, üks võtab sõnasabast kinni ja siis nad lähevad riidu. Mingit kindlat vaidlust nende vahel ei ole. Kui A koju tuli, hakkasid kõik sõbralikult titevarbaid jooma. Köögis tülitsemise ajal oli Uel käes ka kummiheebel. Kuna ta kartis, et teised võivad köögist nuge võtta, siis ta jooksis ülesse naabri juurde, et too politsei välja kutsuks. Ühel oli juba kummiheebel käes ja köögis olid ka noad ja enne on sellist asja seal juhtunud, et nad riidu lähevad, siis ta läks naabri juurde politseid välja kutsuma. Ta ei oska täpselt öelda, kas Uel oli käes kummiheebel või ahjuroop. Ta juba vehkis sellega, sellepärast ta panigi jooksu helistama. Politsei kutsumisele kulus tal mingi 3 minutit ja kui ta trepist alla tuli, siis olid juba kohal politsei ja kiirabi. Kuna nad elavad kohe kiirabi kõrval, siis jõudis kiirabi ka kiiresti kohale. Ta ei tea, kes kiirabi välja kutsus. Kui ta ülevalt alla tuli, siis oli U Mu noaga löödud, aga kes lõi, seda tema ei näinud. U oli selili oma diivani peal ja kõhu peal oli tal haav. Verd ta ei näinud, oli lõikehaav kõhu peal. Nuga haavas ei olnud – ka politsei otsis korterist nuga, kuid ei leidnud seda. Korteris verd maas ei olnud – mööbel oli kõik omal kohal ja tuba oli korras, midagi lõhutud ja ümberkeeratud ei olnud. Kui ta alla tuli, siis oli peale Ue korteris ka A, kuid oma poega ta ei näinud, S ka ei olnud, kuid millal viimane lahkus, seda ta öelda ei oska. L A sõnul on U kogukam ja ei jää nii kiiresti purju, mistõttu ta arvab, et U mäletab rohkemat juhtunust. Tema 30-aastane poeg elab kodus, aga juhtub nii, et ta kuude viisi koju ei tule, kui ta elab oma naise juures. Eile sõitis ta haiglasse ja tahtis Ut vaatama minna, U oli intensiivis. Ue juurde teda lasti, kuid midagi rääkida ta ei saanud, sest U hingas läbi hingamisaparaadi. Aga nad ka rääkisid juhtunust ja viimane rääkis, kuidas kõik oli, aga ta ei taha sellest rääkida, sest A mäletab ise ka juhtunut halvasti. Viktorit ta pärast juhtunut ei ole kohanud. Ta võib olla kas sõjaväelinnakus või kuskil mujal. Tal on komme, et kui kodus on mingi tüli, siis ta kaob ära ja pikka aega enam koju ei tule. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: 8 - surnu ekspertiisiakt nr 350 29.11.2010 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 15-25). Surnukeha kohtuarstliku välisvaatluse ja siseuuringu, esitatud haigusloo andmete ja eelandmete põhjal tuli kohtuarst-ekspert arvamusele, et U M surma põhjuseks oli kõhuõõnde ulatuv maksa vigastav torke-lõikehaav kõhul, millele järgnes massiivne sisemine verejooks, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. U M surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti järgmised vigastused: 1) kõhuõõnde ulatuv haav paremal pool kõhu eesseinal maksa läbiva vigastuse ja verevalumitega haavakanali kulul; 2) rinnaõõnde mittetungiv haav vasakul pool rindkerel; 3) pindmine haav vasaku labakäe teise sõrme selgmisel pinnal. Rindkere ja kõhu haavad on torke-lõikehaavad, mida tõestavad haavade sirgjoonelisus, siledad servad, teravate ja slaavi P-tähe kujuliste nurkade olemasolu, haava sügavuse domineerimine haava laiuse ja pikkuse üle. Kõhuhaava tekitanud torke-lõikevahendi teral oli üks terav serv (lõikeserv) ning teine – nüri (noaselg), millele viitab ühe terava, ühe tömbi otsa olemasolu haaval. Noatera pikkus oli vähemalt 12 cm, millele viitab haavakanali üldpikkus kombinatsioonis käepideme toime jälgede puudumisega haava ümber ja kõhuseina elastsus. Kõhuõõnde ulatuv haav paremal pool kõhu eesseinal ja rinnaõõnde mittetungiv haav vasakul pool rindkerel on elupuhused ja võidi tekitada korduvatest (kahest) löökidest torke-lõikerelvaga, milleks võis olla ühepoolselt teritatud teraga nuga. Kõhuõõnde ulatuv haav siseorganite vigastustega elavatel isikutel, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse; antud juhul tõid enesega kaasa surmlõppe. Koedefektiga pindmine haav vasaku labakäe teise sõrme selgmisel pinnal tekkis elupuhuselt mitmeid ööpäevi (2-4 ööpäeva) enne surma saabumist terava lõikerelva toimel. Rinnaõõnde mittetungiv haav vasakul pool rindkerel ja haav vasaku labakäe sõrme selgmisel pinnal elavatel isikutel ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte enam kui neli nädalat (8-10 päeva). Haigusloo andmetel oli U M haiglasse saabumisel alkohoolses joobes, alkohoolse joobe aste pole teada, kuna puuduvad alkoholi sisalduse analüüsi tulemused. U M suri Rakvere Haiglas xxxx. - AS Rakvere Haigla 16.10.2010 alkoholijoobe analüüsi tulemus U M kohta (tl 110-113), mille kohaselt on U Ml tuvastatud alkoholijoove 2,2 promilli. - Ahtme Kooli tõend 11.03.2011 ühes lisaga (tl 93-94), mille kohaselt Viktor Lapšin õppis Kohtla-Järve Eriinternaatkoolis alates 05.09.1990.a. kuni 04.09.1992.a. lihtsustatud õppekava järgi, mis vastas diagnoosile F70 (kerge vaimupuue). Viktor Lapšin õppis kaks aastat esimeses klassis. Oli välja arvatud 04.09.1992.a. ema avalduse alusel. Kohtla-Järve Eriinternaatkooli saadeti õpilasi üksnes psühhiaatri suunamisel. - kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr. KP-115-11/3429/26 16.12.2011 Viktor Lapšini kohta (tl 182-191), mille kohaselt eksperdid tulid arvamusele, et Viktor Lapšinil esinev psüühika- ja käitumishäirete kogum – Kerge vaimne alaareng (F70); Kõne ja keele spetsiifiline arenguhäire (F80); Sõltuvus alkoholist (F10.2) – ei ole hõlmatav määratlusega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“. Temale süüksarvatavale teole vastaval ajal, ööl vastu 16.10.10 ei esinenud Viktor Lapšinil psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“. Viktor Lapšinil esinenud psüühika- ja käitumishäirete kogum – Alkohoolse intoksikatsiooni seisund (joobeseisund; F10.0); Kerge vaimne alaareng (F70); Kõne ja keele spetsiifiline arenguhäire (F80) ja Sõltuvus alkoholist (F10.2) – ei takistanud ega piiranud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Käesoleval ajal saab Viktor Lapšin täiel määral aru ümbrusest ja oma tegude iseloomust ning suudab oma käitumist juhtida, sh suudab osaleda menetlustoimingutes. Tulenevalt temal esinevast arenguhäirete kogumist – Kerge vaimne alaareng (F70); Kõne ja keele spetsiifiline arenguhäire (F80) – võib Viktor Lapšinil esineda raskusi suulises kõnes suhtlemisel, mistõttu vajab menetlustoimingute läbiviimist lihtsustatud verbaalsel tasemel (lühikesed, 9 selgesõnalised küsimused; piisavalt aega vastuse formuleerimiseks). Viktor Lapšinil püsivalt esinev psüühika- ja käitumishäirete kogum – Kerge vaimne alaareng (F70); Kõne ja keele spetsiifiline arenguhäire (F80) ja Sõltuvus alkoholist (F10.2) – ei ole takistuseks karistuse kandmisele, sh viibimisele tugevalt kontrollitud keskkonnas. - kohtuotsuste ärakirjad A V (endine perekonnanimi A) kohta (tl 134-139), millest nähtuvalt on teda Lääne-Viru Maakohtu 02.06.2005 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 263 p 1 järgi, Viru Maakohtu 08.08.2007 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 118 p 1 järgi ja Viru Maakohtu 09.02.2011 kohtuotsusega süüdi tunnistatud muuhulgas KarS § 121 järgi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Vastavalt
§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Viktor Lapšini süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud ja toimepandu on õigesti KarS § 113 järgi kvalifitseeritud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu U M surma põhjuseks oli kõhuõõnde ulatuv maksa vigastav torke-lõikehaav kõhul, millele järgnes massiivne sisemine verejooks, vaid vaidlus käib selle üle, kas süüdistatav Viktor Lapšin on temale inkrimineeritava kuriteo toime pannud või mitte. Kaitsja hinnangul on süüdistus esitatud valele isikule, kuivõrd see toetub üksnes kannatanu U M ütlustele. Kaitsja on püüdnud kohtule tõestada seda, et hoopis süüdistatava Viktor Lapšini õde A V on selle kuriteo toime pannud. Kohus kaitsja väitega ei nõustu ja seda järgnevatel põhjustel. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist see, et süüdistuses tähendatud ajal ja kohas viibisid kannatanu U M, tema elukaaslane L A, viimase poeg Viktor Lapšin ja tütar A V koos oma vastsündinud lapsega, kelle sündi ühise alkoholi tarvitamisega tähistati. Seda, et kannatanu U Mu lõi noaga ikkagi süüdistatav Viktor Lapšin, mitte keegi teine korteris viibinud isikutest, tõendavad eelkõige kannatanu U M kohtueelses menetluses 19.10.2010 Rakvere Haiglas antud ütlused, milliste õigsuses kohtul ei ole põhjust kahelda, sest neid ütlusi kinnitas kohtuistungil ka erapooletu politseiametnikust tunnistaja Ivar Augasmägi, kes kohe vahetult peale juhtunut kutse peale sündmuskohale läks. U M andis Rakvere Haiglas ütlusi kolm päeva peale juhtunut 19.10.2010, tulles päev varem teadvusele. Isegi kui oletada seda, et A V selle kuriteo toime pani ja vahetult pärast sündmust mõjutas U Mu, käskides tal politseitöötajale öelda, et teda lõi noaga Viktor Lapšin, siis 19.10.2010 Rakvere Haiglas ütlusi andes sai U M rääkida nii, nagu asi oli tegelikult. U M aga kinnitas oma ütlustes korduvalt seda, et teda lõi noaga Viktor Lapšin, kuid mitu korda viimane lõi, seda ta ei osanud öelda, teadis, et soolikad hakkasid välja tulema ja ta hoidis neid tagasi. Enne, kui Viktor Lapšin teda noaga lõi, nad ei rüselenud. Tunnistaja Ivar Augasmägi sõnul avaldasid talle sündmuskohal vahetult peale juhtunut nii U M ise, kes oli saanud eluohtliku tervisekahjustuse ja keda ei olnud jõudnud kiirabi veel ära viia kui ka A V seda, et noaga lööjaks oli Viktor Lapšin. Tunnistaja L A kohtueelses menetluses antud ütlustega on tõendatud see, et U oli kogukam ja ei jäänud nii kiiresti purju, mistõttu ta arvas, et U mäletas rohkemat juhtunust. Kas U Ml oli alust süüstada 10 üht oma kauaaegse elukaaslase last teise lapse asemel? Kohtu arvates ei andnud omavahelised suhted selleks mingit alust, et alusetult süüstada Viktor Lapšini ja sellega säästa A Vt. Arvestades asjaolu, et kuna tunnistaja A V näol on tegemist Viktor Lapšini õega ja tunnistaja L A näol on tegemist Viktor Lapšini emaga, siis on igati mõistetav, miks nimetatud isikud keeldusid kohtuistungil ütlusi andmast. Tunnistaja A V kohtueelses menetluses antud ütlustega loeb kohus tõendatuks selle, et eelnevalt oli U M ja Viktor Lapšini vahel köögis mingi vaidlus, sest räägiti kõrgendatud toonil. Kui ta tagatoast köögi poole läks, siis ta nägi, kuidas U Vitjat ahjuroobiga seal vastu ust hoidis ning kui U lahti lasi ja tema poole keeras, siis ta nägigi, et Uel oli kõhu peal haav. Ema oli juba enne seda, kui nad omavahel rüselesid, hüpanud aknast välja ja läinud politseid kutsuma, tema ei näinud, et Uel on haav kõhu peal. Nuga ta Vitja käes ei näinud, samuti ei näinud ta seda, kuidas Vitja Ut noaga lõi. Ue tagant ei paistnud ka Vitja käed talle. Vitja rippuvad jalad paistsid talle Ue jalgade vahelt. Kui U ringi keeras, ka siis ei näinud ta Vitja käsi. Ta kutsus kiirabi ja ei näinud, kuhu Vitja jooksis. Kiirabi ja politsei tulid kohale. U oli teadvusel ja rääkis, et teda lõi Viktor Lapšin. Tema käest küsiti ja ta ütles samuti, et Viktor lõi, sest peale Viktori kedagi köögis ei olnud. Köögis nad mingit nuga ei leidnud, kuid Vitjal on kombeks endal kogu aeg nuga kaasas kanda. Seega tõendavad tunnistaja A V kohtueelses menetluses antud ütlused seda, et peale Viktor Lapšini ei saanud keegi teine U Mu noaga lüüa. Tunnistaja L A kohtueelses menetluses antud ütlustega on tõendatud, et mingil ajal läksid tema poeg, U ja A kööki, hakates seal jällegi millegi üle vaidlema. Köögis tülitsemise ajal oli Uel käes kummiheebel või ahjuroop. Kuna U juba vehkis sellega, siis ta kartis, et teised võivad köögist nuge võtta ja ta jooksis ülesse naabri juurde, et too politsei välja kutsuks, kuna enne on sellist asja seal juhtunud, et nad riidu lähevad. Kui ta trepist alla tuli, siis olid juba kohal politsei ja kiirabi. Ta ei tea, kes kiirabi välja kutsus. Kui ta ülevalt alla tuli, siis oli U Mu noaga löödud, aga kes lõi, seda tema ei näinud. Kui ta alla tuli, siis oli peale Ue korteris ka A, kuid oma poega ta ei näinud. Tunnistaja Ivar Augasmägi ütlustega on tõendatud, et kohale tulid nemad umbes kesköö paiku info peale, et xxxx on pussitamine. Seega oli L A juba enne seda, kui üldse midagi juhtus, ilmselt tundes selles osas oma lähedasi, kindel selles, et nimetatud korral ikka keegi kedagi pussitab. Sellest tõdemusest lähtuvalt pole midagi imestada L A käitumise üle, kes A V sõnul oli juba enne seda, kui mehed omavahel rüselesid, hüpanud aknast välja ja läinud politseid kutsuma. Kannatanu U M on kohtueelses menetluses kinnitanud, et Viktoril oli köögis olles mõlemas käes üks nuga, kuid tema vaatas, et Viktor on nugadega relvastatud ja läks võttis suurest toast ahju juurest metallist prügikühvli igaks juhuks enesekaitseks. Edasi sõnelesid nad Viktoriga üle läve ja mingil ajal ta ütles, et tule löö kui nii nugadega vehid ja ükskord käis üks suts ära noaga Viktori poolt. Eks ta oli ainukene, kes talle nagu vastu läks, kui ta nugadega seal ringi jooksis, ja nii see juhtuski. Viktoril ongi nii, et kui ta purjus on, siis tal katus sõidab – käib mööda tänavat ja karjub, küll on noad varrukas ja ka kirved. Enne, kui Viktor teda noaga lõi, nad ei rüselenud. Seega nähtub nii kannatanu U M ütlustest kui ka tunnistajate A V ja L A ütlustest üheselt see, et U Ml oli mingi ese käes. Samas ei näe kohus põhjust mitte uskuda kannatanu U Mu, et tal oli käes suurest toast ahju juurest võetud metallist prügikühvel, sest tegemist oli U M elukohaga ja ise ta teadis kõige paremini, mis tema korteris ühes või teises kohas asus. Samuti ei näe kohus põhjust, miks U M pidi teadlikult ahjuroobi asemel nimetama prügikühvlit, liiatigi on need mõlemad metallist esemed. U M ütlustest ei nähtu, et ta oleks selle metallist prügikühvliga vehkinud, samuti ei näinud A V seda, et U ahjuroobiga vehkis, üksnes L A on öelnud, et U selle kummiheebli või ahjuroobiga vehkis. Arvestades muuhulgas tunnistaja L A ütlusi, et verd maas ei olnud – mööbel oli kõik omal kohal ja tuba oli korras, 11 midagi lõhutud ja ümberkeeratud ei olnud, samuti arvestades erapooletu tunnistaja Ivar Augasmägi ütlusi, et verd ja rüseluse jälgi ta korteris ei näinud, korter oli korras, leiab kohus, et L A ütlused selles osas, et U M kummiheebli või ahjuroobiga vehkis, tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta. Mis puutub A V ütlustesse, et U Vitjat ahjuroobiga seal vastu ust hoidis, nii et roop oli Vitja lõua all, kusjuures Vitja rippuvad jalad paistsid talle Ue jalgade vahelt, siis selliselt võiski kannatanu U M käituda, et Viktor Lapšini poolset võimalikku rünnet tõrjuda ja ennast sellega kaitsta, sest U M on ise öelnud, et kuna Viktor Lapšin oli nugadega relvastatud, siis läks ta võttis suurest toast ahju juurest metallist prügikühvli igaks juhuks enesekaitseks. U M on väitnud, et mingil ajal ta ütles Viktor Lapšinile, et tule löö kui nii nugadega vehid, sisimas ilmselt lootes, et Viktor Lapšin seda ei tee. Selleks, et lahti pääseda ja mitte üksnes selleks, et lahti pääseda, vaid ka selleks, et kannatanu U M noahoopidega tappa, sest mille muuga seletada seda, et Viktor Lapšin lõi kannatanu U Mu noaga kokku 3-l korral, s.h 2-l korral elutähtsate organite piirkonda. Asjaolu, et A V nuga ei näinud, on seletatav sellega, et U M oli kehaehituselt tunduvalt kogukam kui on Viktor Lapšin. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatava Viktor Lapšini ütlused, sest ta on kohtuistungil ja kohtueelses menetluses andnud vastuolulisi ütlusi, oskamata oma ütluste muutmist põhjendada, mistõttu neid ütlusi ei saa tõendina arvestada. Samal põhjusel jätab kohus tõendite kogumist välja tunnistaja N Li kohtuistungil antud ütlused. Tunnistaja N L ise vahetult sündmust pealt ei näinud, vaid on rääkinud seda, mida ta oma ema L A ja oma venna Viktor Lapšini käest on hiljem kuulnud. Tunnistaja L A sõnul on Viktoril komme, et kui kodus on mingi tüli, siis ta kaob ära ja pikka aega enam koju ei tule. Kohtu arvates tõendab ka nimetatud asjaolu kaudselt seda, et kannatanu U Mu lõi noaga just süüdistatav Viktor Lapšin, sest vahetult peale kuriteosündmust oli Viktor Lapšin kodunt lahkunud, teda ei saadud üle kuulata, kuna ta oli kadunud, ta kuulutati tagaotsitavaks ja tabati alles pool kuud hiljem 01.11.2010. Arvestades asjaolu, et sündmuskohalt nuga ei leitud ja seda, et kannatanu U M sõnul olid Viktor Lapšinil noad varrukas ja tunnistaja A V sõnul oli Viktor Lapšinil kombeks kogu aeg nuga kaasas kanda, need olid tal kas varrukas, pükste vahel või põuetaskus, siis on kohtul alust sellest järeldada, et Viktor Lapšin võttis endaga kaasa ka nuga (noad) ja lahkus koos nendega sündmuskohalt. Seega ei ole kohtul ühtegi objektiivset tõendit antud asjas, mis võimaldaksid järeldada, et kohtu all on vale inimene ning et selle kuriteo oleks toime pannud A V. Ainuüksi A Vt iseloomustav materjal, ei anna alust väita, et kui isik on olnud paljudel kordadel muuhulgas oma lähedaste suhtes vägivaldne, et ta siis oleks alati vägivaldne ning et ainult tema oli selliseks teoks võimeline. Kannatanu U M ei ole oma ütlustes isegi kaudselt vihjanud, et tal oleks tol õhtul olnud mingi sõnavahetus või tüli elukaaslase tütre A Vga. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel nagu käesoleval juhul. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja 12 saabuva tagajärje vahel. Lüües kannatanu U Mu korduvalt noaga kõhtu ja rindkeresse, s.o elutähtsate organite piirkonda, oli süüdistataval Viktor Lapšinil alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskema tagajärje, s.o kannatanu surma. Seega leiab kohus, et Viktor Lapšin pani U M tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatava Viktor Lapšini käitumises esinevad süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav Viktor Lapšin pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on esimese raskusastme kuritegu ja mis näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Eelnimetatud sättest lähtuvalt, tuleb lugeda Viktor Lapšini süü suureks, kuna ta on toime pannud kõige raskema isikuvastase kuriteo. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus ei leidnud süüdistatava Viktor Lapšini käitumises karistust kergendavaid asjaolusid ega ka KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat Viktor Lapšini on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral peamiselt varavastaste kuritegude eest. Viimase Viru Maakohtu 12.12.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt Tartu Vanglast vabanes ta 14.03.2007. Teda on väärtegude toimepanemise eest 13-l korral karistatud, sealhulgas korduvalt on teda karistatud alkoholiseaduse § 70 järgi. Süüdistatava Viktor Lapšini näol on tegemist isikuga, kes ei oska lugeda ega kirjutada ning kes oma psüühilise seisundi tõttu on teatavate kõrvalekalletega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus muuhulgas kannatanu U M käitumist, kes ise elukaaslase ja viimase lastega kodus koos alkoholi tarvitades asetas ennast olukorda, kus lähedaste vahel isiklike suhete pinnalt võivad tülid kergelt tekkida. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et süüdistatavat Viktor Lapšini tuleb karistada vangistusega, mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole, sest kannatanu A M maksti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 07.03.2011 otsusega nr 281 matusekulude katteks kuriteoohvri riiklikku hüvitist 447,38 eurot (tl 119).
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 725 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks
lg 1 p 3 alusel süüdimõistetult menetluskuludena välja mõista ekspertiisitasud ja
lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.
lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule 13 üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskuludest kaitsjatasu jätta riigi kanda, sest kõikide menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule Viktor Lapšinile ilmselgelt üle jõu. Eesistuja Rahvakohtunikud (allkiri) (allkirjad) Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Leonore Kangur ja Elve Veldi Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2012 RESOLUTSIOON 1. Juhindudes
§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 1 ja lg 2 p 3 tühistada Viru Maakohtu
Riigikohtu 16.04.2013 RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.