ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 12.12.2012, Rakvere kohtumajas Kohtunik Anu Ammer Sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Rita Hlebnikova Kaitsjad T

) (RT I 2003, 82, 554) § 24 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma

§ 29

sätestatud korras, tasuma käibemaksu § 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid ning § 38 lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva 7 käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksu summa, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. OÜ Ecoselver oli käibemaksukohuslaseks registreeritud alates 01.06.2001 kuni 31.10.2005, käibemaksukohuslase nr EE

1. OÜ Reinland oli käibemaksukohuslaseks registreeritud alates 03.04.2005 kuni 30.09.2006, käibemaksukohuslase nr EE
2. OÜ Vastervik oli käibemaksukohuslaseks registreeritud alates 01.04.2002 kuni 14.02.2007, käibemaksukohuslase nr
3. Eeluurimisel on kindlaks tehtud, et OÜ Ecoselver, OÜ Reinland ja OÜ Vastervik käibemaksukohuslastena on teostanud erinevate tehingupartneritega tehinguid, mille puhul on tegemist maksustatava käibega (§ 4 lg 1 p 1), on lisanud müügitehingute juures võõrandatava kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu täpselt nii nagu näeb ette käibemaksuseadus ning väljastanud tehingupartneritele nõuetekohased arved. Käibemaksuseaduse kohaselt oleks OÜ Ecoselver, OÜ Reinland ja OÜ Vastervik pidanud esitama maksustamisperioodile järgneva kuu
4. kuupäevaks ka nõuetekohaselt vormistatud käibedeklaratsioonid ja tasuma riigile arvetele märgitud käibemaksu. Käibemaksud jäeti riigile tasumata.

§ 24

kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse § 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu § 38 sätestatud korras, säilitama arveid.

§ 29

lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lg 2 p 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

§ 38

lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.  Kauba võõrandamine ja teenuse osutamine

§ 3

lg 4 kohaselt maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu sama seaduse § 1 lg 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures sama seaduse § 1 lg 1 p 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu

§ 3

lg 4 p 1 kohaselt oma maksustamisele kuuluvalt käibelt.

§ 1

lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti.

§ 11

lg 1 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 8 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel.

§ 11

lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena.

§ 12

lg 1 kohaselt käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 ja 10–13 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Samuti ei arvata maksustatava väärtuse hulka Eestis või välisriigis makstavat käibemaksu.

§ 12

lg 4 kohaselt kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral on maksustatav väärtus kauba müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba ostjal või kolmandal isikul seoses kauba soetamisega maksta kauba müüjale. Kui eelnimetatud müügihind koos muude summadega on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, siis on kauba maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral, kui kauba harilik väärtus on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, on maksustatav väärtus kauba harilik väärtus.

§ 15

lg 1 kohaselt käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.

§ 37

lg 1 maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.  Kauba ühendusesisene soetamine

§ 1

lg 1 p 5 kohaselt on käibemaksu objekt kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine. Vastavalt

§ 8

lg 1 on kauba ühendusesisene soetamine kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. 9

§ 9

lg 1 p 1 sätestatu kohaselt kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

§ 11

lg 2 kohaselt ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu

1. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu
2. kuupäeva, välja arvatud sama seaduse § 7 lg 3 ja § 8 lg 4 sätestatud juhtudel. Kuna OÜ Ecoselver, OÜ Reinland ja OÜ Vastervik soetasid EL liikmesriikidest sõidukeid, mis toimetati Eestisse, siis toimus OÜ-l Ecoselver, OÜ-l Reinland ja OÜ-l Vastervik

§ 8lg 1 tähenduses kauba ühendusesisene soetamine.

Et sõidukid toimetati OÜ-le Ecoselver, OÜle Reinland ja OÜ-le Vastervik Eestisse, on

§ 9lg 1 kohaselt käibe tekkimise koht Eestis.

Kuna käibe tekkimise koht on Eesti, siis on sõidukite soetamisel tekkinud käive, mis on

§ 1lg 1 p 5 kohaselt käibemaksuobjekt.

 Sisendkäibemaksu mahaarvamine

§ 29

lg 3 kohaselt sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt: 1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 2) imporditud kauba eest tasutud käibemaks; 3) välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; 4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab sama seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

§ 31

lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

§ 37

sätestatud nõuete kohase arve alusel.

§ 37

lõikes 7 sätestatu kohaselt tuleb arvele märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 10 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides, käesoleval ajal eurodes.

§ 29

lg 3 p 4 kohaselt saab OÜ Ecoselver, OÜ Reinland ja OÜ Vastervik ühendusesisese kauba soetamisel arvestatud käibemaksu ka samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. Raamatupidamisseaduse (edaspidi RPS) (RT I 2002, 102, 600 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 7 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad ( kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed;

1. ja)tehingu osapoolte asu-või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjeldavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri( allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse poolt on esitatud tsiviilhagi summas 22 841 835 krooni (1 459 859.30 eurot) (III kd, tl 102-119). Arvo Suurmaa oli OÜ Ecoselver juhatuse liige ja ainuosanik perioodil 28.06.2001 kuni 23.03.2005. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 juhtis Arvo Suurmaa OÜ Ecoselver majandustegevust ning esindas osaühingut kõigis õigustoimingutes. Vastavalt Äriseadustiku § 183 oli Arvo Suurmaal kohustus korraldada OÜ Ecoselver raamatupidamist ning vastavalt Äriseadustiku § 188 lg-le 1 vastutas ta osanikuna kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Arvo Suurmaa oli OÜ Ecoselver juhatuse liige ja ainuosanik, kelle kohustuseks oli juhtida OÜ Ecoselver tegevust, korraldada OÜ Ecoselver raamatupidamist ning esindada OÜd Ecoselver kõigis õigustoimingutes. OÜ Ecoselver juhatuse liige ja ainuosanik Arvo Suurmaa koos Jaakko Kuusega kasutasid OÜ-d Ecoselver vahendina, mille abil esitas kaupade ja teenuste müümisel tehingupartneritele arveid, milledel kauba hinnas sisaldus ka käibemaks. Tehingupartnerid, kes ostsid kaupu ja kellele esitati selle kohta nõuetekohane arve OÜ Ecoselver nimelt, said käibemaksu deklareerida oma sisendkäibemaksuna ja said selle summa riigilt tagasi küsida või siis vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu summat selle võrra. Samas OÜ Ecoselver poolt riigile käibemaksu tasumist ei toimunud. OÜ Ecoselver käibedeklaratsioonides küll deklareeriti maksustatavat käivet, kuid selleks et ei tekiks maksukohustust, deklareeriti ka sisendkäibemaksu täpselt nii suurena, et käibemaksu tasumise kohustust OÜ-l Ecoselver ei ole. OÜ Ecoselver käibedeklaratsioonides deklareeritud summad ei vasta tegelikkuses toimunud tehingutele. OÜ Ecoselver raamatupidamist ei ole peetud ega säilitatud. Samuti Arvo Suurmaa koos Jaakko Kuusega on tahtlikult OÜ Reinland 2005. aasta aprillikuu kuni 2005. aasta juulikuu käibedeklaratsioonides esitanud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 3 005 203 krooni käibemaksu. Arvo Suurmaa oli OÜ Reinland juhatuse liige ja ainuosanik perioodil 22.03.2005 kuni 11 03.08.2005. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg-le 1 ja § 181 lg-le 1 juhtis Arvo Suurmaa OÜ Reinland majandustegevust ning esindas osaühingut kõigis õigustoimingutes. Vastavalt Äriseadustiku §-le 183 oli Arvo Suurmaal kohustus korraldada OÜ Reinland raamatupidamist ning vastavalt Äriseadustiku § 188 lg-le 1 vastutas ta osanikuna kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Nimetatud perioodil oli Arvo Suurmaa kohustuseks perioodil juhtida OÜ Reinland majandustegevust, korraldada OÜ Reinland raamatupidamist ning esindada OÜ-d Reinland kõigis õigustoimingutes. Samuti Arvo Suurmaa koos Hannes Põldma ja Jaakko Kuusega on tahtlikult OÜ Reinland (registrikood 10921439) 2005. aasta augustikuu kuni 2006. aasta veebruarikuu käibedeklaratsioonides esitanud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 5 210 031 krooni käibemaksu. Arvo Suurmaa ei tahtnud OÜ Reinland juhatuse liikmena omada vastutust äriühingu nimelt tehtud tehingute eest ning seetõttu värbas ta Hannes Põldma OÜ Reinland uueks juhatuse liikmeks. Arvo Suurmaa andis Hannes Põldmale korraldusi allkirjastada OÜ Reinland arveid ja lepinguid, käia puidu kokkuostuga tegelevates äriühingutes (dokumente allkirjastamas), käia ARK-s seoses OÜ Reinland poolt sõidukite ostu ja müügiga sõidukeid arvele võtmas ning käia Tallinnas AS-is Tavid OÜ Reinland sularaha välja võtmas. AS-ist Tavid saadud OÜ Reinland raha pidi Hannes Põldma vastavalt Arvo Suurmaa poolt saadud korraldustele andma Arvo Suurmaa või Jaakko Kuuse kätte. Sisuliselt jätkus OÜ Reinland majandustegevus tegelikkuses endiselt Arvo Suurmaa ja Jaakko Kuuse juhtimisel ja korraldusel. Lisaks Hannes Põldmale allkirjastas OÜ Reinland arveid ja lepinguid, käis puidu kokkuostuga tegelevates äriühingutes (dokumente allkirjastamas), käis ARK-s seoses OÜ Reinland poolt sõidukite ostu ja müügiga sõidukeid arvele võtmas ning käis Tallinnas AS-is Tavid OÜ Reinland sularaha välja võtmas ka Arvo Suurmaa ise. Arvo Suurmaa ja Jaakko Kuusk kasutasid OÜ-d Reinland vahendina, mille abil esitasid kaupade müümisel tehingupartneritele arveid, milledel kauba hinnas sisaldus ka käibemaks. Tehingupartnerid, kes ostsid kaupu ja kellele esitati selle kohta nõuetekohane arve OÜ Reinland nimelt, said käibemaksu deklareerida oma sisendkäibemaksuna ja said selle summa riigilt tagasi küsida või siis vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu summat sisendkäibemaksu võrra. Samas OÜ Reinland poolt riigile käibemaksu tasumist ei toimunud, OÜ Reinland käibedeklaratsioonides küll deklareeriti maksustatavat käivet, kuid selleks et ei tekiks maksukohustust, deklareeriti ka sisendkäibemaksu täpselt samas maksustatava käibe suuruses, et vältida käibemaksu tasumise kohustust. OÜ Reinland käibedeklaratsioonides deklareeritud summad ei vasta tegelikkuses toimunud tehingutele. OÜ Reinland raamatupidamist ei ole peetud ega säilitatud. Arvo Suurmaa koos Jaakko Kuusega ostsid kaubad, mida OÜ Reinland nimelt müüdi edasi raha eest, (näiteks laenatud või saanud ettemaksuna tehingupartneritelt). Samas raha, mis laekus tehingupartneritelt saadud kauba eest OÜ Reinland arveldusarvele, kanti Arvo Suurmaa poolt AS-i Tavid ning võeti sealt sularahas Arvo Suurmaa poolt välja. Summa, mis tehingupartnerite poolt OÜ Reinland arveldusarvele kanti, sisaldas ka arvetel kajastatud käibemaksu , mis kuulus käibedeklaratsioonides õigete andmete kajastamise korral tasumisele riigile. Kuid antud summasid kasutasid Jaakko Kuusk ja Arvo Suurmaa oma isikliku rahana. Kõik tehingud toimusid Jaakko Kuusk´i ja Arvo Suurmaa poolt kasu saamise huvides, mitte aga OÜ Reinland huvides. 12 Arvo Suurmaa ja Jaakko Kuuse näol oli tegemist OÜ Reinland faktilise juhatusega, kes reaalselt juhtisid, korraldasid, organiseerisid ja teostasid OÜ Reinland nimelt majandustegevust ning omasid selle üle faktilist kontrolli ja ülevaadet. Arvo Suurmaa ja Jaakko Kuuse eesmärgiks oli maksude maksmisest kõrvalehoidumine ja samuti tahtsid nad hoiduda vastutusest, et teostada oma majandustegevust kasu saamise eesmärgil. Samuti Arvo Suurmaa koos Reimo Ritsoni ja Jaakko Kuusega on tahtlikult OÜ Vastervik (registrikood 10837839) 2006. aasta veebruarikuu kuni 2006. aasta septembrikuu käibedeklaratsioonides esitanud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 6 205 742 krooni käibemaksu. Arvo Suurmaa värbas OÜ Vastervik juhatuse liikmeks Reimo Ritsoni ning viis ta notari juurde, et Reimo Ritson teeks volituse Arvo Suurmaale ja Hannes Põldmale OÜ Vastervik esindamiseks. Samuti lasi Arvo Suurmaa Reimo Ritsonil avada pangas konto ning pangakaardid ja PIN-kalkulaatori võttis enda valdusesse. Arvo Suurmaa ja Jaakko Kuuse näol oli tegemist OÜ Vastervik faktilise juhatusega, kes reaalselt juhtisid, korraldasid, organiseerisid ja teostasid OÜ Vastervik nimelt majandustegevust ning omasid selle üle täielikku kontrolli ja ülevaadet. Arvo Suurmaa andis Hannes Põldmale korraldusi allkirjastada OÜ Vastervik arveid ja lepinguid, käia puidu kokkuostuga tegelevates äriühingutes (dokumente allkirjastamas), käia ARK-s seoses OÜ Vastervik poolt sõidukite ostu ja müügiga sõidukeid arvele võtmas ning käis Tallinnas AS-is Tavid OÜ Vastervik sularaha välja võtmas. Lisaks Hannes Põldmale allkirjastas OÜ Vastervik arveid ja lepinguid, käis puidu kokkuostuga tegelevates äriühingutes (dokumente allkirjastamas), käis ARK-s seoses OÜ Vastervik poolt sõidukite ostu ja müügiga sõidukeid arvele võtmas ning käis Tallinnas AS-is Tavid OÜ Vastervik sularaha välja võtmas ka Arvo Suurmaa ise. Sisuliselt andis Arvo Suurmaa Hannes Põldmale samasuguseid korraldusi nagu OÜ Reinland tegevuse ajal. Arvo Suurmaa koos Jaakko Kuusega kasutasid OÜ-d Vastervik vahendina, mille abil oli võimalik esitada kaupade müümisel tehingupartneritele arveid, milledel kauba hinnas sisaldus ka käibemaks. Tehingupartnerid, kes ostsid kaupu ja kellele esitati selle kohta nõuetekohane arve ja OÜ Vastervik nimelt, said käibemaksu deklareerida oma sisendkäibemaksuna ja said selle summa riigilt tagasi küsida või siis vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu summat sisendkäibemaksu võrra. Samas OÜ Vastervik poolt riigile käibemaksu tasumist ei toimunud. OÜ Vastervik käibedeklaratsioonides küll deklareeriti maksustatavat käivet kuid selleks ,et ei tekiks maksukohustust, deklareeriti ka sisendkäibemaksu maksustamisele kuuluva käibe suuruses, et tekitada olukord, kus käibemaksu tasumise kohustust OÜ-l Vastervik ei ole. OÜ Vastervik käibedeklaratsioonides deklareeritud summad ei vasta tegelikkuses toimunud tehingutele. Oluline on märkida, et OÜ Vastervik raamatupidamist ei ole peetud ega säilitatud. Arvo Suurmaa koos Jaakko Kuusega ostsid kaubad, mida OÜ Vastervik nimelt edasi müüdi, raha eest (näiteks laenatud või saanud ettemaksuna tehingupartneritelt). Seejärel raha, mis laekus tehingupartneritelt saadud kauba eest OÜ Vastervik arveldusarvele, kanti Arvo Suurmaa poolt AS-i Tavid ning võeti sealt sularahas Arvo Suurmaa või Hannes Põldma poolt välja. Summa, mis tehingupartnerite poolt OÜ Vastervik arveldusarvele kanti, sisaldas ka arvetel kajastatud käibemaksu, mis oleks tulnud käibedeklaratsioonides õigete andmete kajastamise korral tasuda riigile. Kuid antud summasid kasutasid Jaakko Kuusk ja Arvo 13 Suurmaa oma isikliku rahana. Kõik tehingud toimusid Jaakko Kuusk´i ja Arvo Suurmaa poolt kasu saamise huvides, mitte aga OÜ Vastervik huvides. Arvo Suurmaa ja Jaakko Kuuse näol oli tegemist OÜ Vastervik faktilise juhatusega, kes reaalselt juhtisid, korraldasid, organiseerisid ja teostasid OÜ Vastervik nimelt majandustegevust ning omasid selle üle täielikku kontrolli ja ülevaadet. Arvo Suurmaa ja Jaakko Kuuse eesmärgiks oli maksude maksmisest kõrvalehoidumine ja samuti tahtsid nad hoiduda vastutusest, et teostada oma majandustegevust kasu saamise eesmärgil. Süüdistatav Hannes Põldma oli OÜ Reinland juhatuse liige ja ainuosanik perioodil 03.08.2005. kuni 07.02.2006. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 juhtis Hannes Põldma OÜ Reinland majandustegevust ning esindas osaühingut kõigis õigustoimingutes. Vastavalt Äriseadustiku § 183 oli Hannes Põldmal kohustus korraldada OÜ Reinland raamatupidamist ja esindada OÜ-d Reinland kõigis õigustoimingutes ning vastavalt Äriseadustiku § 188 lg 1 vastutas ta osanikuna kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Hannes Põldma tegelikult OÜ Reinland tegevust ei ole juhtinud, selle tegevuse üle kontrolli ei ole omanud, samuti ei ole ta korraldanud OÜ Reinland raamatupidamist ega ole esitanud OÜ Reinland maksudeklaratsioone. Hannes Põldma esindas OÜ-d Reinland ainult vastavalt Arvo Suurmaalt saadud korraldustele, mille kohaselt ta allkirjastas OÜ Reinland arveid ja lepinguid, käis puidu kokkuostuga tegelevates äriühingutes (dokumente allkirjastamas), käis ARK-s seoses OÜ Reinland poolt sõidukite ostu ja müügiga sõidukeid arvele võtmas ning käis Tallinnas AS-is Tavid OÜ Reinland sularaha välja võtmas. AS-ist Tavid saadud OÜ Reinland raha on Hannes Põldma andnud Arvo Suurmaa, Jaakko Kuuske ja Marek Kadaku kätte. Ühtegi tehingut ega tehingu tingimusi ei ole Hannes Põldma ühegi OÜ Reinland tehingupartneriga ise kokku leppinud. Hannes Põldma teadis OÜ Reinland tehingutest ainult nii palju, kui ta nägi arvete pealt, reaalsest tehingu sisust ei teadnud ta midagi. Samuti ei leppinud Hannes Põldma kunagi kauba hinnas tehingupartneritega kokku, mis OÜ Reinland nimelt müüdi. Hannes Põldma ei ole kunagi korraldanud ühegi kauba transporti, mis OÜ Reinland nimelt müüdud on. Hannes Põldma ei ole koostanud ühtegi arvet, lepingut ega maksudeklaratsiooni OÜ Reinland nimelt. OÜ Reinland raamatupidamist ei ole Hannes Põldma kunagi korraldanud, samuti ei tea Hannes Põldma seda, kas keegi teine on korraldanud OÜ Reinland raamatupidamist. Hannes Põldma ei tea, kes koostas ja esitas OÜ Reinland maksudeklaratsioonid, samuti ei tea ta, millised näevad välja maksudeklaratsioonid ja ta ei ole neid kunagi koostanud. Hannes Põldma teadis, et OÜ Reinland tegevus piirdus peamiselt autode ja metsa müügiga. Oma tegevusega Hannes Põldma lõi võimaluse kolmandatel isikutel ja nimelt Arvo Suurmaal ja Jaakko Kuusel teha OÜ Reinland nimelt tehinguid, sealhulgas koostada arveid, kohtuda klientidega, võtta sõidukeid ARK-s arvele ja müüa ning AS-ist Tavid sularaha välja võtta, teha ülekandeid OÜ Reinland pangakontolt ning esitada maksudeklaratsioone. Hannes Põldma lõi võimaluse kolmandatel isikutel, s.o Arvo Suurmaal ja Jaakko Kuusel kasutada OÜ-d Reinland kui vahendit, mille abil oli võimalik esitada kaupade müümisel tehingupartneritele arveid, milledel kauba hinnas sisaldus ka käibemaks. Tehingupartnerid, kes ostsid kaupu ja kellele esitati selle kohta nõuetekohane arve OÜ Reinland nimelt, said käibemaksu deklareerida oma sisendkäibemaksuna ja said selle summa riigilt tagasi küsida või siis vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu summat selle võrra. Kuid OÜ Reinland poolt riigile käibemaksu tasumist ei toimunud, OÜ Reinland käibedeklaratsioonides küll deklareeriti maksustatavat käivet, kuid selleks et ei tekiks 14 maksukohustust, deklareeriti ka sisendkäibemaksu täpselt nii suurena kui vaja, et jääks mulje, et käibemaksu tasumise kohustust OÜ-l Reinland ei ole. OÜ Reinland käibedeklaratsioonides deklareeritud summad ei vasta tegelikkuses toimunud tehingutele. OÜ Reinland raamatupidamist ei ole peetud ega säilitatud. Hannes Põldma andis OÜ Reinland pangakonto kasutamiseks PIN-kalkulaatori ja pangakaardid Arvo Suurmaa kätte, millega võimaldas tekkida olukorral, kus raha, mis laekus tehingupartneritelt saadud kauba eest OÜ Reinland arveldusarvele, kanti AS-i Tavid ning võeti sealt sularahas välja. Summa, mis tehingupartnerite poolt OÜ Reinland arveldusarvele kanti, sisaldas ka arvetel kajastatud käibemaksu ning mis oleks tulnud käibedeklaratsioonides õigete andmete kajastamise korral tasuda riigile. Kuid antud summasid kasutasid Jaakko Kuusk ja Arvo Suurmaa oma isikliku rahana. Kõik tehingud toimusid Jaakko Kuuse ja Arvo Suurmaa poolt kasu saamise huvides, mitte aga OÜ Reinland huvides. Hannes Põldma võimaldas tekkida olukorral, et Jaakko Kuusk ja Arvo Suurmaa juhtisid, korraldasid, organiseerisid ja teostasid OÜ Reinland nimelt majandustegevust ning omasid selle üle täielikku kontrolli ja ülevaadet. Hannes Põldma võimaldas Jaakko Kuusel ja Arvo Suurmaal kasutada OÜ-d Reinland, et viimased saaksid teostada oma majandustegevust isikliku kasu saamise eesmärgil, maksude maksmisest kõrvalehoidudes. Hannes Põldma esindas OÜ-d Vastervik Reimo Ritsoni poolt tehtud notariaalse volikirja alusel ja vastavalt Arvo Suurmaalt saadud korraldustele. Hannes Põldma Reimo Ritsonit ei tunne ning temaga kunagi kohtunud ei ole. Hannes Põldma vastavalt Arvo Suurmaalt saadud korraldustele Ritsoni poolt antud volituse alusel allkirjastas OÜ Vastervik arveid ja lepinguid, käis puidu kokkuostuga tegelevates äriühingutes (dokumente allkirjastamas), käis ARK-s seoses OÜ Vastervik poolt sõidukite ostu ja müügiga sõidukeid arvele võtmas ning käis Tallinnas AS-is Tavid OÜ Vastervik sularaha välja võtmas. AS-ist Tavid saadud OÜ Vastervik raha on Hannes Põldma andnud Arvo Suurmaa, Jaakko Kuuse kätte. Ühtegi tehingut ega tehingu tingimusi ei ole Hannes Põldma ühegi OÜ Vastervik tehingupartneriga ise kokku leppinud. Hannes Põldma teadis OÜ Vastervik tehingutest ainult nii palju, kui ta nägi arvete pealt, reaalsest tehingu sisust ei teadnud ta midagi. Samuti ei leppinud Hannes Põldma mitte kunagi kauba hinnas tehingupartneritega kokku, mis OÜ Vastervik nimelt müüdi. Hannes Põldma on käinud ka Saksamaal koos Jaakko Kuuse ja Arvo Suurmaaga sõiduautosid toomas, mis OÜ Vastervik nimelt Eestis edasi müüdi. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 juhtis Reimo Ritson OÜ Vastervik tegevust ning esindas osaühingut kõigis õigustoimingutes. Vastavalt Äriseadustiku § 183 oli Reimo Ritsonil kohustus korraldada OÜ Vastervik raamatupidamist ning vastavalt Äriseadustiku § 188 lg 1 vastutas ta osanikuna kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Reimo Ritson oli perioodil 02.02.2006 kuni 05.05.2009 OÜ Vastervik juhatuse liige, kelle kohustuseks oli juhtida OÜ Vastervik tegevust, korraldada OÜ Vastervik raamatupidamist ning esindada OÜ-d Vastervik kõigis õigustoimingutes. Reimo Ritson aga OÜ Vastervik tegevust ei ole juhtinud, OÜ Vastervik nimel tehinguid ei ole teinud ning OÜ Vastervik tegevuse üle kontrolli ei ole omanud, samuti ei ole ta korraldanud OÜ Vastervik raamatupidamist ega ole esitanud OÜ Vastervik maksudeklaratsioone. Reimo Ritson tegi notariaalse volikirja, mille alusel oli Arvo Suurmaal ja Hannes Põldmal õigus esindada OÜ-d Vastervik. Reimo Ritson lõi võimaluse kolmandatel isikutel, s.o Arvo Suurmaal, Jaakko Kuusel ja Hannes Põldmal teha OÜ Vastervik nimelt tehinguid, sealhulgas koostada arveid, 15 klientidega kohtuda, sõidukeid ARK-s arvele võtta ja müüa ning AS-ist Tavid sularaha välja võtta, teha ülekandeid OÜ Vastervik pangakontolt ning esitada maksudeklaratsioone. Reimo Ritson lõi võimaluse kolmandatel isikutel, s.o Jaakko Kuusel ja Arvo Suurmaal kasutada OÜ-d Vastervik justkui vahendit, mille abil oli võimalik esitada kaupade müümisel tehingupartneritele arveid, milledel kauba hinnas sisaldus ka käibemaks. Tehingupartnerid, kes ostsid kaupu ja kellele esitati selle kohta nõuetekohane arve OÜ Vastervik nimelt, said käibemaksu deklareerida oma sisendkäibemaksuna ja said selle summa riigilt tagasi küsida või siis vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu summat selle võrra. Kuid OÜ Vastervik poolt riigile käibemaksu tasumist ei toimunud, OÜ Vastervik käibedeklaratsioonides küll deklareeriti maksustatavat käivet, kuid selleks et ei tekiks maksukohustust, deklareeriti ka sisendkäibemaksu täpselt nii suurena kui vaja, et jääks mulje, et käibemaksu tasumise kohustust OÜ-l Vastervik ei ole. OÜ Vastervik käibedeklaratsioonides deklareeritud summad ei vasta tegelikkuses toimunud tehingutele. OÜ Vastervik raamatupidamist ei ole peetud ega säilitatud. Reimo Ritson andis OÜ Vastervik pangakonto kasutamiseks PIN-kalkulaatori ja pangakaardi Arvo Suurmaa kätte, millega ta võimaldas tekkida olukorral, kus raha, mis laekus tehingupartneritelt saadud kauba eest OÜ Vastervik arveldusarvele, kandis Arvo Suurmaa AS-i Tavid ning võttis sealt sularahas välja. Summa, mis tehingupartnerite poolt OÜ Vastervik arveldusarvele kanti, sisaldas ka arvetel kajastatud käibemaksu ning mis oleks tulnud käibedeklaratsioonides õigete andmete kajastamise korral tasuda riigile. Käibemaksu riigile ei tasutud. Kuid antud summasid kasutasid Jaakko Kuusk ja Arvo Suurmaa oma isikliku rahana. Kõik tehingud toimusid Jaakko Kuuse ja Arvo Suurmaa poolt isikliku kasu saamise huvides, mitte aga OÜ Vastervik huvides. Reimo Ritson võimaldas tekkida olukorral, kus Jaakko Kuusk ja Arvo Suurmaa juhtisid, korraldasid, organiseerisid ja teostasid OÜ Vastervik nimelt majandustegevust ning omasid selle üle täielikku kontrolli ja ülevaadet. Reimo Ritson võimaldas kasutada Jaakko Kuusel ja Arvo Suurmaal OÜ-d Vastervik, et nad saaksid teostada oma majandustegevust isikliku kasu saamise eesmärgil, maksude maksmisest kõrvalehoidudes. OÜ Ecoselver 2004. aasta septembrikuu kuni 2005. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonides, OÜ Reinland 2005. aasta aprillikuu kuni 2006. aasta veebruarikuu käibedeklaratsioonides ja OÜ Vastervik 2006. aasta veebruarikuu kuni 2006. aasta septembrikuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel maksukohustuse vähendamise eesmärgil jäi kokku riigile laekumata üle 22 miljoni krooni. Eeltoodu alusel nähtub kriminaalasja materjalidest, et konkreetset äriühingut kasutati lühikese ajavahemiku jooksul, seejärel müüdi see maha ning võeti kasutusele uus äriühing, millel tegelikult puudusid nii transpordivahendid, tootmisbaas kui töölised. Samalaadne tegevus toimis alates 2004 aasta septembrist kuni 2006 aasta septembrini. Maksuarvestuse kohaselt esitati maksuametile küll käibedeklaratsioone, kuid teadvalt valeandmetega, raamatupidamist ei peetud, dokumente, arveid, lepinguid ei säilitatud. Sisuliselt on kahe aasta jooksul eelnimetatud kolme äriühingu nimel tegutsenud Arvo Suurmaa, Jakko Kuuse, Hannes Põldma ja Reimo Ritsoni poolt teadlikult jäetud riigimakse maksmata kokku üle 22 miljoni krooni. OÜ Ecoselver, OÜ Reinland ja OÜ Vastervik käibedeklaratsioonides on esitatud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa. 16 Kriminaalasjas on Arvo Suurmaale, Jaakko Kuusele, Hannes Põldmale ja Reimo Ritsonile igaühele esitatud süüdistus KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamises, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja maksudena jäi laekumata üle 500 000 krooni (alates 15.03.2007 vastab kirjeldatud kuritegu KarS § 3891 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule). Ella Vaidele on esitatud süüdistus selles, et tema, eesmärgiga vabaneda kohustusest võtta OÜ Reinland ja OÜ Vastervik juhatuse liikmetelt allkirjad maksudeklaratsioonidele, võltsis ajavahemikus 2005.aasta mai kuni 2006.aasta detsember: 1) Arvo Suurmaa allkirja:  OÜ Reinland 2005. aasta aprilli kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele 27.05.2005.a.  OÜ Reinland 2005. aasta mai kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele 27.06.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 21.06.2005.a.  OÜ Reinland 2005. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 27.07.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 25.07.05.a. 2) Hannes Põldma allkirja:  OÜ Reinland 2005. aasta augusti kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 22.09.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 20.09.05.a.  OÜ Reinland 2005. aasta oktoobri kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 18.11.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 17.11.05.a.  OÜ Reinland 2005. aasta novembri kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 16.12.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 14.12.05.a.  OÜ Reinland 2005. aasta detsembri kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.01.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 18.01.06.a.  OÜ Reinland 2006. aasta jaanuari kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.02.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 16.02.06.a.  OÜ Reinland 2005. aasta septembri kuu (parandus) tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil (edaspidi TSD-
2. l)ja TSD lisa 1-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 26.10.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 25.10.05.a.  OÜ Reinland 2005. aasta oktoobri kuu TSD-l ja TSD lisa 1-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 08.11.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 07.11.05.a.  OÜ Reinland 2005. aasta novembri kuu TSD-l ja TSD lisa 1-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 07.12.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 06.12.2005.a.  OÜ Reinland 2005. aasta detsembri kuu TSD-l ja TSD lisa 1-l ja, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 11.01.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 08.01.2006.a.  OÜ Reinland 2006. aasta jaanuari kuu TSD-l ja TSD lisa 1-l, mis esitati Maksu- ja 17 Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 13.02.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 09.02.06.a. 3) J S allkirja:  OÜ Reinland 2006. aasta veebruari kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.03.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 17.03.06.a. 4) V V allkirja:  OÜ Vastervik 2006. aasta veebruari kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.03.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 17.03.2006.a 5) Reimo Ritsoni allkirja:  OÜ Vastervik 2006. aasta märtsi kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 18.04.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 17.04.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta aprilli kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 17.05.2006.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta mai kuu (parandus) käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksuja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.07.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 17.07.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.07.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 17.07.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta juuli kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 18.08.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 16.08.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta augusti kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 18.09.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 15.09.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta veebruari kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 10.05.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 08.05.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta märtsi kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 10.05.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 08.05.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta aprilli kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 10.05.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 08.05.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta mai kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 12.06.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 08.06.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta juuni kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 11.07.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 07.07.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta juuli kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 11.08.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 09.08.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta augusti kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 11.09.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 07.09.06.a. 6) U P allkirja: 18  OÜ Vastervik 2006. aasta septembri kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 13.10.2006.a 19.10.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta novembri kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 21.12.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 18.12.06.a. Samuti on Ella Vaide omakäeliselt täitnud: 1) deklareeritud summade lahtrid ning OÜ Reinland andmete lahtrid:  OÜ Reinland 2005. aasta aprilli kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele 27.05.2005.a.  OÜ Reinland 2005. aasta mai kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskusele 27.06.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 21.06.2005.a.  OÜ Reinland 2005. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 27.07.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 25.07.05.a.  OÜ Reinland 2005. aasta juuli kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 31.08.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 19.08.05.a.  OÜ Reinland 2005. aasta augusti kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 22.09.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 20.09.05.a.  OÜ Reinland 2005. aasta septembri kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.10.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 19.10.2005.a.  OÜ Reinland 2005. aasta oktoobri kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 18.11.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 17.11.05.a.  OÜ Reinland 2005. aasta novembri kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 16.12.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 14.12.05.a.  OÜ Reinland 2005. aasta detsembri kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.01.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 18.01.06.a.  OÜ Reinland 2006. aasta jaanuari kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.02.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 16.02.06.a.  OÜ Reinland 2006. aasta veebruari kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.03.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 17.03.06.a. 2) OÜ Reinland andmete lahtrid:  OÜ Reinland 2005. aasta aprilli kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 09.09.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 06.09.2005.a.  OÜ Reinland 2005. aasta mai kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 09.09.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 06.09.2005.a.  OÜ Reinland 2005. aasta juuni kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 09.09.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 06.09.2005.a. 19  OÜ Reinland 2005. aasta juuli kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 09.09.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 06.09.2005.a.  OÜ Reinland 2005.aasta augusti kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 09.09.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 06.09.2005.a. 3) deklareeritud summade lahtrid ning OÜ Reinland andmete lahtrid:  OÜ Reinland 2005. aasta septembri kuu TSD-l ja TSD lisa1-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 26.10.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 25.10.05.a.  OÜ Reinland 2005. aasta oktoobri kuu TSD-l ja TSD lisa1-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 08.11.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 07.11.05.a.  OÜ Reinland 2005. aasta novembri kuu TSD-l ja TSD lisa1-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 07.12.2005.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 06.12.2005.a.  OÜ Reinland 2005. aasta detsembri kuu TSD-l ja TSD lisa1-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 11.01.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 08.01.2006.a.  OÜ Reinland 2006. aasta jaanuari kuu TSD-l ja TSD lisa1-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 13.02.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 09.02.06.a. 4) deklareeritud summade lahtrid ning OÜ Vastervik andmete lahtrid:  OÜ Vastervik 2006. aasta veebruari kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.03.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 17.03.2006.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta märtsi kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 18.04.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 17.04.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta aprilli kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 17.05.2006.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta mai kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.07.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 17.07.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 20.07.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 17.07.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta juuli kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 18.08.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 16.08.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta augusti kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 18.09.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 15.09.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta septembri kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 13.10.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 19.10.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta novembri kuu käibedeklaratsioonil, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 21.12.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 18.12.06.a. 20 5) OÜ Vastervik andmete lahtrid:  OÜ Vastervik 2006. aasta veebruari kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 10.05.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 08.05.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta märtsi kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 10.05.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 08.05.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta aprilli kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 10.05.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 08.05.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta mai kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 12.06.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 08.06.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta juuni kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 11.07.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 07.07.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta juuli kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 11.08.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 09.08.06.a.  OÜ Vastervik 2006. aasta augusti kuu TSD-l, mis esitati Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskusele 11.09.2006.a ja millel on koostamise kuupäevaks märgitud 07.09.06.a. Seega Ella Vaide, võltsides dokumente, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 344 lg järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ella Vaide koostanud ja allkirjastanud, s.o võltsinud juhatuse liikmete allkirju OÜ Reinland ja OÜ Vastevik osas maksuametile esitatud deklaratsioonides süstemaatiliselt ja pikema perioodi vältel, s.o alates 2005. aasta maist kuni 2006 aasta detsembrini. Menetluse varasem käik ja kohtu põhjendused Menetlust kriminaalasjas nr 06740000106 alustati Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt KarS § 386 lg 1 tunnustel 29.06.2006. Jätkuvad kuriteod on toime pandud ajavahemikus maikuust 2004 kuni oktoobrini 2006. Süüdistusakt saadeti Viru Maakohtusse 16.12.2010 menetlemiseks kriminaalasjana nr 1-10-16749. 01.02.2011 määrusega taandas kohtunik Heli Väinaste end kriminaalasja nr 1-1016749 menetlemisest. 10.08.2011 määrusega anti Arvo Suurmaa, Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Hannes Põldma ja Reimo Ritson süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS § 3891 lg 1) järgi ja Ella Vaide süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi kohtu alla ning kriminaalasi määrati arutamisele avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas menetlusosalistega kokkulepitud kuupäevadel ajavahemikus 02.05. kuni 15.06.2012 ja 03.09.2012 kuni 09.01.2013. Kohtuistungit 02.05.2012 ei toimunud, kuna seoses lähedase isiku surmaga ei ilmunud süüdistatav Ella Vaide istungile ning kohus lükkas asja arutamise mõjuval põhjusel edasi. 07.05.2012 kohtuistungil esitas prokurör taotluse, milles ta tõendite ebapiisavuse tõttu loobus süüdistatav Marek Kadakule KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007 KarS § 3891 lg 1) järgi esitatud süüdistusest. 21 KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Käesolevas kriminaalasjas puudus kohtul võimalus jätta menetlust jätkamata, kuna menetlus jätkus süüdistatavate Arvo Suurmaa, Jaakko Kuuse, Hannes Põldma, Reimo Ritsoni ja Ella Vaide suhtes. Seega eraldas kohus kriminaalasjast materjalid Marek Kadaku suhtes eraldi kriminaalasjaks, et oleks võimalik Marek Kadak mõistliku aja jooksul menetlustoimingutele allutada, s.o kohtul oleks võimalus teha tema suhtes õigeksmõistev kohtuotsus mõistliku menetlusaja jooksul. Kohus eraldas kriminaalasjast materjalid Marek Kadaku suhtes ja tegi tema suhtes õigeksmõistva otsuse. 07.05.2012 kohtuistungil esitas süüdistatav Arvo Suurmaa kaitsja kohtule psühhiaater Sirje Kivaste poolt väljastatud teatised, mille kohaselt Arvo Suurmaa viibis alates märtsikuust 2012 psühhiaatrilisel ravil raske depressiooni, ärevus- ning paanikahäire tõttu. Süüdistatava kaitsja avaldades kahtlust, kas Arvo Suurmaa on võimeline oma on oma vaimse seisundi poolest tõttu võimeline osalema kohtumenetluses, esitas taotluse määrata selle kindlakstegemiseks psühhiaatriaekspertiis. 08.05.2012 määras kohus kriminaalasjas ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, mille teostas kohtuekspert dr Olev Toomla. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 12EKPA0226, 21.05.2012 kohaselt põdes Arvo Suurmaa raskekujulist psüühikahäiret – raske depressioon – diagnoosikood RHK-10 järgi F32.2. Ekspertiisi teostamise ajal vajas Arvo Suurmaa intensiivset psühhiaatrilist ravi, mille minimaalne eeldatav kestvus on pool aastat. Eksperdi hinnangul ei olnud Arvo Suurmaa oma tervisliku seisundi tõttu võimeline sel ajaperioodil kohtus esinema, kuid ravikuuri lõppedes tema süü- ja karistusvõimelisus eeldatavasti taastuvad /II kd tl. 18-20/. Tuginedes nimetatud eksperdi arvamusele, määras kohus alustada kohtuasja arutamisega 03.09.2012. Oma tervisliku seisundi tõttu viibis Arvo Suurmaa töövõimetuslehel 24.04. kuni 24.07.2012, tundes end seejärel paremini. 23.08.2012, teatas Arvo Suurmaa enda kaitsja vahendusel kohtule, et tema tervis on taas halvenenud ning seetõttu ei ole tema suuteline jätkuvalt kohtuistungitel osalema. Raviarst pidas põhjendatuks määrata Arvo Suurmaa tervisliku seisundi, s.o tema töövõime ning arusaamise ja vastutusvõime selgitamiseks statsionaarne uuring või kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Arvo Suurmaa viibis Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus ravil 11.-20.09.2012, mil tema kliiniliseks põhihaiguseks diagnoositi F 43.23 KH- muude emotsionaalsete häiretega reaktsioon ning kaasuv diagnoos F 13.1 RUT – kuritarvitamine (Xanax). Prokurör esitas taotluse määrata süüdistatava suhtes statsionaarne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohus rahuldas taotluse ning määras 09.10.2012 määrusega Arvo Suurmaa suhtes statsionaarse kohtupsühhiaatrilise komisjoniekspertiisi, mille SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas teostasid psühhiaater-ekspert Viktor Sergejev ja kliiniline psühholoog Tiiu Luks. Statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 8, 14.11.2012 kohaselt ei esine Arvo Suurmaal käesoleval ajal psühhiaatrilisi haigusi või psühhiaatrilisi tervisehäireid, mistõttu oma tervisliku seisundi poolest on suuteline meenutama sündmusi aastatel 20042005, ta on võimeline osalema kohtumenetluses. Temale inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal oli tema süüdivas seisundis ja ta võib kanda toimepandud tegude eest kohtulikku vastutust / II kd., tl 77-85/. 19.11.2012 istungil avaldas prokurör kahtlust Arvo Suurmaa tervisliku seisundi suhtes kriminaalasja kohtumenetluse käigus esitatud tõendite kohta ja esitas taotluse kontrollida kohtule esitatud tõendite vastavust Sotsiaalministri 22.06.2004 määrusele Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord (RTL 2004, 90, 1414 ning esitada järelepärimine Terviseametile ja seejärel otsustada kas isikute puhul, kes on andnud välja 22 tõendeid, mis ei vasta tõele ning kas tegemist on süülise käitumisega. Viidatud määruse § 5 alusel, põhjendatud kahtluse korral tõendi vastavuse osas tegelikkusele esitatakse sellekohane järelepärimine Terviseametile või maavanemale, kes teostavad järelevalvet tervishoiuteenuse osutaja üle tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kehtestatud korras. Kohus ei pea prokuröri taotlust käesoleval põhjendatuks, leides, et KrMS § 170 lg 4 nõudeid ei ole rikutud määral, mis tingiksid täiendavate päringute tegemise vajaduse, kuna asja kohtumenetluse kestel on Arvo Suurmaa suhtes teostatud kaks ekspertiisi, mis on andnud objektiivse hinnangu tema tervislikule seisundile nii kohtumenetluse alguses kui ka käesoleval ajal. Teostatud ekspertiisidest nähtub, et süüdistataval on olnud mööduv tervisehäire ja mida ei ole alust käsitleda menetlusest kõrvale hoidumisena, mis annaks kohtule põhjuse käsitleda süüdistatava käitumist menetluse mõistliku aja möödumise kaalumisena. 19.11.2012 kohtuistungil avaldas prokurör, et kuna vastavalt kohtu alla andmise määrusele on asja arutamiseks varem kokkulepitust alles jäänud istungipäevi 12 ja kohtuvaidlusteks on määratud 2 päeva jaanuarikuus, siis selle aja jooksul asja kohtulikku arutamist läbi viia ei ole võimalik. Ei jõua ka kohtulahendini, kuna selle aja jooksul on võimatu läbida nii mahukat materjali. Prokurör, tingituna pikaajaliselt hõivatud töökalendrist esitas taotluse lükata asja arutamine edasi esimesele võimalikule vabale ajale, s.o alates augustist 2014. Tulenevalt prokuröri taotlusest asja arutamine edasi lükata aastasse 2014, esitasid Arvo Suurmaa ja Jaakko Kuuse kaitsja ning Ella Vaide kaitsja kohtule taotluse lõpetada kriminaalasja menetlus seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Arvo Suurmaa, Jaakko Kuusk ja Ella Vaide nõustusid mentluse lõpetamisega. Hannes Põldma ja Reimo Ritson ning nende kaitsjad nõustusid samuti menetluse lõpetamisega seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsjad ning süüdistatavad ning olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 tunnustel. KrMS § 2742 kohaselt, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS § 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. Mõistliku aja põhimõte tähendab sisuliselt seda, et isiku suhtes toimetatav kriminaalmenetlus saaks lõpule viidud teatud ajalises raamistikus; isikul on õigus sellele, et tema süülisuse või süütuse küsimus saaks lahendatud mittevajalike viivitusteta. Ning ümberpöördult – kui isikul on olemas vastavasisuline õigus, lasub asjakohastel riiklikel institutsioonidel kohustus lahendada isiku süüküsimus teatud mõistliku aja jooksul. Õigus menetlusele mõistliku aja jooksul tuleneb Põhiseaduse § 14 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikest 1. 23 Kohus ei näe positiivset prognoosi käesoleva keskmiselt keeruka, kuid mahuka kriminaalasja lahendamiseks realistliku ajaperioodi jooksul, milleks võiks olla orienteeruvalt kuu kuni pool aastat, kuna käesoleva kohtukoosseisu menetluses on järgnevalt üldmenetluses kriminaalasi nr 1-09-21555 Jaak Kuusk süüdistuses KarS § 390 lg1; 386 lg1; KarS § 22 lg 3 § 389¹ lg 2; KarS § 255 lg 1; Jaakko Kuusk süüdistuses KarS § 389¹ lg 2; KarS § 255 lg 1; Marek Kadak süüdistuses KarS § 389¹ lg 2; KarS § 255 lg 1; Allan Selter süüdistuses KarS § 389¹ lg 2; KarS § 255 lg 1; Peeter Mõtus süüdistuses KarS § 389¹ lg 2; KarS § 255 lg 1 ja AS Krez süüdistuses KarS § 389¹ lg 2 ja 3 järgi, milles on kohtuistungid määratud ajavahemikus 01.04. kuni 13.06.2013 ja 02.09.2013 kuni 19.02.2014. Seejärel, Kohtute infosüsteemi KIS andmetel on prokurör Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas kohtunik Inna Kirsipuu juures hõivatud ajavahemikus 03.03. kuni 27.06.2014, mil üldmenetluses on arutamisele määratud kriminaalasi nr 1-11-14169