1-13-4693/2

(12230117411)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kriminaalasi Kriminaalasi 12230117411 MKkahtlustuses KarS § 418 lg 1 järgi. Taotlus RESOLUTSIOON Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 12230117411 kriminaalmenetlus MKisikukood 37302256010 suhtes. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-13-4693

(12230117411)kriminaalmenetlus MKisikukood XXX suhtes kahtlustuses KarS § 418 lg 1 järgi. Kohustada MK´t tasuma hiljemalt 20.11.2013.a. riigituludesse 400 (nelisada) eurot, milline kuulub maksmisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri

1. Selgitusse märkida „MK1-13-4693, kohustuse täitmine”. Kohustada MK´t tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o. ekspertiisi maksumus 420 (nelisada kakskümmned) eurot hiljemalt 20.11.2013.a. riigituludesse, milline kuulub maksmisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank viitenumber 2800049777 või Swedbank 221023778606 viitenumber
2. Selgitusse märkida „MK1-13-4693 kriminaalmenetluse kulud”. KarS § 421; § 83 lg 1, 4 alusel konfiskeerida MK´elt ära võetud ning kuriteo toimepanemise vahendiks olevad revolver Nagan TБ739 relvaraua kaliibriga 7,62 ning 86 laskekõlbulikku 5,6 mm kaliibrilist ääretulepadrunit, mis asuvad Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo lubadetalituses (40 padrunit hävisid ekspertiisi tegemise käigus). Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt KrMS § 385 p 10 lõplik ja määruskaebe korras edasikaebamisele ei kuulu. Taotluse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal on saatnud kohtule taotluse kriminaalasjas nr 12230117411 kriminaalmenetlus lõpetada MK suhtes KrMS § 202 lg 1 alustel. Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 09.12.2012 KarS § 418 lg 1 tunnustel, selles et MK käitles XXX korteris kuni selle äravõtmiseni politseiametnike poolt revolvrit Nagan, omamata selleks relvaseaduses ettenähtud luba. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et MK, omamata selleks relvaseaduses § 32 ettenähtud relvasoetamisluluba või § 34 ettenähtud relvaluba, käitles kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast kuni äravõtmiseni politseiametnike poolt 08.12.2012 XXX korterist laskekõlblikku ja tulirelvade hulka kuuluvat revolvrit Nagan TБ739 relvaraua kaliibriga 7,62 mm, mille trumli nelja padrunipesa kaliiber on revolvri algne ja kolmel padrunipesal on mõõtmeid käsitöönduslikult muudetud, mis on relvaseaduse § 19 lg 1 p 5 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relv, ning 126 laskekõlbulikku 5,6 mm kaliibrilist ääretulepadrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka. Relvaseaduse § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba. § 34 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. M. K ütluse kohaselt kuulus revolver tema vanaisale, kes on surnud ning seda hoidis ta, kui vanaisa mälestust. Temal oli ka kaks revolvri padrunit. Ta oli alkoholi tarvitanud ja ei oska põhjendada, miks ta võttis relva ja laskis ühe lasu õhku ja ühe maha. M. K on valmis välja andma ka tema garaažis olevad sportpüssi padrunid. Seega hoides ja kasutades, s.o. käideldes omamata relvasoetamisluba või relvaluba laskekõlblikku ja tulirelvade hulka kuuluvat revolvrit Nagan TБ739 relvaraua kaliibriga 7,62 mm ning 126 laskekõlbulikku 5,6 mm kaliibrilist ääretulepadrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, pani M. K toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M. K ´t kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest on seadusandja näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kahtlustatav tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetel pole kahtlustatav varem 2 kriminaalkorras karistatud. Vastavalt KrMS § 202 lg 1, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Seega arvestades, et kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, kahtlustatava isiku süü selles ei ole suur, kellelegi kahju ei tekitatud ja puudub avalik menetlushuvi ning M. K on võtnud endale kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud ning summa riigituludesse, siis on prokuröri abi seisukohal, et kriminaalmenetluse võib otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. MK nõustus nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel ja nõustus võtma endale KrMS § 202 lg 2 p 1,2 alusel kohustuse maksma riigituludesse 400 eurot ja tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 420 eurot tähtajaga 20.11.2013.a. Samuti on MK nõustunud konfiskeerimisega. Kohus vaadanud läbi prokuröri abi taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et prokuröri abi taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et prokuröri abi poolt esitatud taotlus kohtule lõpetada kriminaalmenetlus MK suhtes on seaduslik ja põhjendatud ning kohus nõustub prokuröri abi taotluses toodud motiividega. Tegemist on teise astme kuriteoga, MK süü ei ole suur. MK on nõustunud võtma endale kohustuse hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 420 eurot ja maksma riigituludesse 400 eurot. Ka on MK nõustunud konfiskeerimisega. Kohus nõustub, et antud asjas puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et nii eripreventiivsest kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja MK karistamine vajalik, kuivõrd tegemist on isikuga, kes on varem kriminaalkorras karistamata. Kohus juhindus KrMS § 202 lg 1; lg 2 p 1, 2; lg 4 sätetest. Kohtunik 3