4-13-2720/2

Väärteoasi nr.4-13-2720 KOHTUOTSUS Väärteoasja number EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus

1. mail 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-13-2720 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi Risto Kuivjõgi väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ning § 224 lg 2 järgi; Menetlusalune isik Risto Kuivjõgi, isikukood 38412160278, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX, ametlikult ei tööta; Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
2. Süüdi tunnistada Risto Kuivjõgi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ning LS § 224 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 kohaldamisel mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. Aresti kandmise aja algust arvestada Risto Kuivjõgi poolt väärteoasjas nr 4-13-2728 07.mai 2013.a otsusega mõistetud aresti ärakandmisest. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Anti Poll on 06.05.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1344545 selle kohta, et Risto Kuivjõgi 06.05.2013.a kella 03.52 ajal Harjumaal, Tallinnas, Graniidi 20 maja juures, liikudes Vabriku tn suunas juhtis mootorsõidukit BMW reg nr XXXjuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,44 mg/l. Samuti tema juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt LS § -de 69 lg 5 ja § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 07.05.2013.a. kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad, Risto Kuivjõgi selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Risto Kuivjõgi kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, selgitusi ja ütlusi juhtunu kohta anda ei soovi, palub anda võimalus käia kodus asjade järel. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Risto Kuivjõgi’t tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Risto Kuivjõgi’le inkrimineeritud väärteod LS § -de 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 06.05.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikule juhilubasid väljastatud ei ole ning, et menetlusalune isik Risto Kuivjõgi oli eelpool märgitud kuupäeval s.t väärteotoimepanemise ajal mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Risto Kuivjõgi teadis s.t pidi teadma, et temal puudub sõidki juhtimise õigus, s.t., et temal ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid vaatamata sellele asus Risto Kuivjõgi olles ise alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Risto Kuivjõgi käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, olles ise alkoholijoobes. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Risto Kuivjõgi ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub töökoht s.t menetlusalusel isikul puudub kindel igakuine sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks Risto Kuivjõgit karistada LS § -de 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Risto Kuivjõgit ka varasemalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuid seda kriminaalkorras ja tingimisi vangistusega. Seega ei ole Risto Kuivjõgi hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja 239 lg 1 p 1 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/