4-13-2609/3

4-13-2609 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-13-2609 (2317,11,003340) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik VG, ik: XXX, elukoht: XXX Kohtuväline menetleja Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. Lõpetada väärteomenetlus VG süüdistuses Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 5 ja KarS § 81 lg 3 alusel, so väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
4. Väärteomenetluses kantud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot jätta riigi kanda.
5. Määruse ärakirjad saata menetluse pooltele, so kohtuvälisele menetlejale Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonnale ja menetlusalusele isikule VG . Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on VTMS § 190, 191, 192 ja 193 alusel kohtumenetluse poolel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 10 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. 03.04.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1329373 selles, et 05.04.2011 kella 09.50 ajal peeti Mustamäe tee 16 asuvas Marienthali Selveris kinni VG, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet klonasepaami metaboliiti arsti ettekirjutuseta. Väärteoasja materjalid saadeti Harju Maakohtule VTMS § 48 ja 71 sätete alusel 02.05.
6. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu toime pandud 05.04.
7. Seega on väärteoprotokoll koostatud väärteo toimepanemisest 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva möödudes ning väärteoasja materjal kohtusse saadetud 2 aasta ja 29 päeva möödumisel väärteo toimepanemisest. Vastavalt KarS § 81 lg 3 sätetele on väärtegu aegunud kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. 1 Vastavalt KarS § 81 lg 7 p 1 sätetele süüteo aegumine peatub menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde ning vastavalt sama paragrahvi lõike 8 sätetele aegumine ei uuene kui väärteo toimepanemisest on möödunud 3 aastat. Kohtule edastatud materjalidest, sh väärteoasja juurde lisatud Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on Harju Maakohtu 13.10.2011 otsusega nr 1-11-9529 karistatud vangistusega 1 aasta. KIS andmebaasis leiduvast nimetatud otsusest nähtuvalt oli V.G temale inkrimineeritud väärteo toimepanemise päeval, so 05.04.2011 kahtlustatavana kuriteo toimepanemises kinni peetud ning vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 07.04.2011 määrusega. Harju Maakohtu 13.10.2011 otsusega mõistetud 1 aastase vangistuse ärakandmist arvestati alates 05.04.
8. Sama andmebaasi kohaselt esitas Vangla 27.12.2011 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, kuid Harju Maakohtu täitmiskohtuniku 24.01.2012 määrusega jäeti V.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ning V.G vabanes vangistuse ärakandmiselt tähtaegselt, kandes ära temale mõistetud 1 aastase vangistuse. Kohus leiab, et alates 05.04.2011 kuni 05.04.2012, so ühe aasta jooksul ei hoidnud menetlusalune isik väärteomenetlusest kõrvale, kuivõrd ta kandis isiku vabadust piiravat karistust ning ta oli kohtuvälisele menetlejale kättesaadav. Asjaolu, et menetlusalune isik aasta möödudes, so vangistuse ärakandmiselt vabanedes ei ilmunud kohtuvälise menetleja juurde teada saamaks, mis on väärteomenetlusest saanud, ei ole käesoleval juhul hinnatav kohtuvälisest menetlusest kõrvalehoidumisena, kuivõrd menetlusaluse isiku osavõtul viidi läbi vaid üks menetlustoiming, so menetlusaluse isiku ülekuulamine ning see leidis aset tema kinnipidamise päeval. VTMS § 19 lg-s 4 on sätestatud menetlusaluse isiku kohustused ning sama lõike punkti 1 kohaselt on menetlusalune isik kohustatud menetleja kutsel ilmuma kui kohustuslik ilmumine oli kutses märgitud. Väärteoasja materjalidest ei nähtu ühtegi kutset menetlusalusele isikule ning sellest saab järeldada, et menetlusalune isik ei ole ilmumiskohustust rikkunud. Menetlusaluse isiku 05.04.2011 antud ütluste kohaselt tarvitas ta psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit arsti ettekirjutusel, kuid oma väiteid ei olnud tal enam võimalik tõendada, sest tema kinnipidamise järgselt oli ta kinni peetud juba kahtlustatavana ning seejärel oli ta kriminaalmenetluse tagamiseks vahistatud. Kohus leiab, et enam kui kahe aasta möödudes väärteoprotokolli koostamisel ei ole isikul enam võimalik tõendada oma väiteid psühhotroopse aine tarvitamise kohta arsti ettekirjutusel, kuivõrd isik on vahepeal viibinud ka 1 aasta kinnipidamisasutuses. Seejuures on menetlusaluse isiku organismis peale psühhotroopse aine klonasepaami jääkide tuvastatud ka narkootilist ainet metadooni, kuid väärteomenetluses ei ole mingit seisukohta võetud selle aine õiguspärase või õigusvastase tarvitamise kohta kuigi NPALS § 4 lg 9 sätete kohaselt võib II nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid elanikele apteegist väljastada ainult narkootilise ravimi retsepti alusel. Mis puudutab KarS § 81 lg 7 p 1 sätestatud aegumise peatumise alust, so kõrvalehoidumist menetlusest kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde, siis ei pea kohus reaalseks, et isik pärast 1 aastase vangistuse ärakandmist asub läbi käima kohtuväliseid menetlejaid, teada saamaks kas ei ole tal pooleli mõni väärteomenetlus. Seda eriti olukorras, kus ta viibis kinnipidamisasutuses ning oli menetlejale kättesaadav. Seejuures puudusid V.G l igasugused andmed võimaliku menetluse kohta ning väärteoasja materjalidest ei saa teha ka järeldusi ülalviidatud kutse peale ilmumiskohustuse rikkumise kohta. Samast väärteotoimikule lisatud karistusregistrist nähtuvalt on aga V.G temale mõistetud vangistuse ärakandmise järgselt korduvalt karistatud ÜTS § 547 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Seega oli isik aktiivne ning piisava huvi korral ka kohtuvälisele menetlejale kättesaadav pärast mõistetud vangistuse ärakandmist. 2 Seetõttu leiab kohus, et menetlusesemeks oleva väärteo aegumine ei ole peatunud ning KarS § 81 lg 7 p 1 sätted ei ole V.G suhtes kohaldatavad ja tuleb lähtuda KarS § 81 lg 3 sätetest, lugedes VG inkrimineeritud väärteo aegunuks kaheaastase aegumistähtaja möödumise tõttu. Märt Toming kohtunik 3