Obsah (13)

§ 196§ 198§ 29§ 122§ 40§ 41§ 123§ 126§ 125§ 19§ 20§ 21§ 98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-12-4883 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Väärteoasi Kirill Tolmatšovi kaebus

§ 196lg-st 2 jätta Viru Maakohtu 2.

aprilli 2013 kohtumäärus muutmata ja menetlusaluse isiku Kirill Tolmatšovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on

§ 198kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanem T.K. tegi 17.09.2012 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,12,007117, mille kohaselt karistati Kirill Tolmatšovi KarS § 262 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot.
2. 2.10.2012 esitas K. Tolmatšovi esindaja Valeriy Eremin kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanem T.K. 17.09.2012 üldmenetluse otsusele kaebuse. Menetlusaluse isiku kaitsja palus nimetatud otsuse täies ulatuses tühistada ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu.

1. Maakohus võttis 20.03.2013 määrusega K. Tolmatšovi esindaja kaebuse menetlusse ning määras asja läbi vaatamise ajaks 21.03.2013 kell 12.
2. K. Tolmatšovile saadetud kutses oli märgitud, et tema ilmumine kohtuistungile on kohustuslik.
3. 21.03.2013 kohtuistungile K. Tolmatšov ei ilmunud. Kutset ei olnud talle kätte antud, kuna ta ei ela kaebuses nimetatud aadressil. Nimetatud aadressil elav kaebaja ema keeldus kutse vastuvõtmisest ning teatas, et K. Tolmatšov asub välismaal. K. Tolmatšov ei olnud kohtule oma õiget elukoha aadressi teatanud.
4. Viru Maakohtu 2.04.2013 määrusega jäeti K. Tolmatšovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanem T.K. 17.09.2012 üldmenetluse otsusele läbi vaatamata. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 5.1

§ 122

kohaselt kutsutakse kohtumenetluse pooled istungile kutsega, järgides

§ 40

ja § 41 sätteid.

§ 41

lg 2 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Kui isik keeldub kutse kättesaamise kohta allkirja andmisest, märgitakse teatisele kutse vastuvõtmisest keeldumine ja keeldumise kuupäev. Kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kutse vastuvõtmisest keeldumise päevast.

§ 41

lg 7 sätestab, et kui menetlusalune isik on teinud teatavaks oma elu- või asukoha tema poolt allakirjutatud menetlusdokumendis, saadetakse talle kutse sellel aadressil. Kui isik ei ole menetlejale oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse kutse tema viimasel menetlejale teadaoleval aadressil. Arvestades, et kaebaja ise ei ole kohtule teatanud oma uut aadressi ning tema poolt nimetatud aadressil elavad vanemad keeldusid kohtukutse vastuvõtmisest, tuleb seda

§ 41

lg-dest 2 ja 7 tulenevalt käsitleda kui kaebaja poolt kohtukutse vastuvõtmisest keeldumist. Samuti oli kohtukutse saadetud kaebaja kaitsjale. 5.2 Võttes arvesse, et kaebaja isa oli teadlik istungi ajast ja ta oli pealtvaatajana ilmunud kohtuistungile ning talle oli teada asjaolu, et K. Tolmatšov ei viibi Eestis ega plaani siia lähima viie aasta jooksul tulla, oli maakohtu hinnangul ilmselge, et kaebaja vanemad suhtlevad nii kaebajaga kui ka tema kaitsjaga. Seega pidi ka kaebajale olema teada, et tema väärteoasjas toimub kohtuistung ning talle on saadetud kohtukutse. Sellele vaatamata ei ilmunud kaebuse esitaja 21.03.2013 toimunud kohtuistungile, kuigi tema ilmumine kohtuistungile oli kohustuslik. Arvestades väärteoasja sisu ning

§ 123

lg-st 2 tulenevat kohtu kohustust arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, siis ei olnud maakohtu hinnangul võimalik asja läbi vaadata ilma kaebaja osaluseta. Tema ülekuulamine ja ka tema isiku tunnistajale äratundmiseks esitamine olid asja lahendamise seisukohalt olulised toimingud ning neid ei olnud võimalik teostada ilma kaebaja osalemiseta. Seejuures juhtis maakohus tähelepanu asjaolule, et ka kaebuses oli heidetud kohtuvälisele menetlejale ette, et ei teostatud kaebaja tunnistajale äratundmiseks esitamist. 5.3

§ 126

lg 2 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatanud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt

§-le125.

§ 125

lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel maakohtunik

§-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Maakohtule ei olnud esitatud ühtki

§-s 42 sätestatud mõjuvat põhjust kaebaja kohtuistungile mitteilmumise kohta. Arvestades kaebaja kaitsja selgitusi, et talle ei ole teada, millal kaebaja Eestisse tuleb, kaebaja isa selgitusi, et kaebaja ei tule Eestisse järgmise viie aasta jooksul ning kaebaja ise ei ole kohtule oma õiget aadressi teatavaks teinud, siis puudus kohtul võimalus ka asja arutamist edasi lükata, kuivõrd

§ 125lg-st 1 tulenevalt võib kohus lükata istungi edasi maksimaalselt üheks kuuks.

Antud juhul oli aga teada, et ühe kuu jooksul kaebaja Eestisse ega ka kohtuistungile ei ilmu. Lisaks sellele ei olnud kaebaja kaitsja 2 taotlenud asja edasilükkamist, vaid asja arutamist ilma kaebaja osalemiseta. Ülaltoodud asjaoludel ei pidanud kohus seda aga võimalikuks. 6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, taotledes määruse tühistamist järgmistel põhjustel. 6.1 Kaitsja märgib, et K. Tolmatšov valis endale

§ 19

lg 1 p 2 alusel kaitsjaks

§ 20

lg 1 nõuetele vastava isiku, kellel on vastavalt

§ 21lg 2 p-le 1 õigus osaleda menetluses koos menetlusaluse isikuga või iseseisvalt.

Kui kaitsja esitas maakohtule kaebuse, ei märkinud ta ära K. Tolmatšovi soovi kohtuistungil osaleda, mis eeldab kaebuse läbivaatamist menetlusaluse isiku osavõtuta. Peale selle avaldas kaitsja kohtuistungil, et K. Tolmatšov puudus istungilt põhjusel, et ta viibis Eestist ära ning pole teada, millal ta tagasi pöördub. Seepärast esitas kaitsja taotluse vaadata asi läbi ilma K. Tolmatšovita. Kaitsja viitab PS § 24 lg-le 2, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, kuid sellist kohustust põhiseadus ei sätesta. 6.2 Kaitsja märgib, et tegelikkusele ei vasta maakohtu väide, et politsei esindaja I.R. taotles kohtuistungi edasilükkamist seoses kaebuse esitaja puudumisega. I.R. palus istungi edasi lükata seetõttu, et kohtuistungile ei ilmunud põhitunnistaja M.Z. , kelle ütluste põhjal koostati väärteoprotokoll. 6.3 Kaitsja lisab, et vastavalt

§ 123

lg-le 2 arutab maakohus tõepoolest väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning menetlusaluse isiku kohalolek või puudumine ei takista kaebuse läbivaatamist. Vastavalt

§ 19

lg 1 p-le 4 on menetlusalusel isikul õigus ütlusi anda, kuid ta pole kohustatud seda tegema. Seega üksnes menetlusaluse isiku kohalolek istungil ei too kaasa ütluste andmise kohustust. Samuti, kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik

§ 98

kohaselt teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. K. Tolmatšov kuulati kohtueelses menetluses üle 19.08.

1. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
3. Käesolevalt ei ole vaidlust selles, et Viru Maakohus tegi 20.03.2013 määruse, millega võttis K. Tolmatšovi kaebuse menetlusse ning määras kaebuse läbivaatamisele 21.03.2013 kell 12.30 avalikul kohtuistungil. Kohtuistungile kutsuti menetlusalune isik K. Tolmatšov, tema kaitsja V. Eremin, kohtuvälise menetleja esindaja ning tunnistajad. Vaidlust ei ole ka selles, et K. Tolmatšovile saadetud kutses kohustati teda kohtukutses märgitud ajal ilmuma. Kutse sisaldas ka hoiatust, mille kohaselt, kui kaebuse esitanud isik, kellele on kohus teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, ei ilmu kaebuse arutamisele, jätab kohus

§ 126lg 2 alusel määrusega kaebuse läbi vaatamata.

Määruskaebuses pole vaidlustatud ka maakohtu põhjendusi, mille kohaselt, kuigi kutset ei õnnestunud K. Tolmatšovile allkirja vastu kätte anda, tuli kutse lugeda

§ 41lg 2 ja 7 alusel kättesaaduks.

Kuivõrd kaebuse arutamist ei olnud

§ 125

alusel ka edasi lükatud, olid täidetud kõik

§ 126

lg-s 2 sätestatud tingimused, mis toovad kaasa kohtu poolt kaebuse läbi vaatamata jätmise. Seega on maakohus, jättes K. Tolmatšovi kaebuse läbi vaatamata, toiminud kooskõlas menetluskorraga. 3

1. Ringkonnakohus leiab, et menetlusaluse isiku kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse sisulise arutamise. Kaitsja põhiargument on see, et kuigi menetlusalusel isikul on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ning anda ütlusi, siis vastavat kohustust tal ei ole. Antud juhul ongi menetlusalune isik valinud endale kaitsja ning soovinud asja arutamist ilma tema isikliku osavõtuta. Kaitsja kaebusest võib seega aru saada, et maakohus on alusetult kohustanud K. Tolmatšovi istungil osalema ning isikul on õigus asja arutamisele ka ilma tema kohalviibimiseta.
2. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud seisukohale asudes on kaitsja jätnud tähelepanuta

§ 126

lg 1, mille kohaselt on kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. Seega ei ole kohtuasja arutamise juures viibimine alati ja tingimata üksnes isiku õigus, vaid teatud juhtudel võib teda selleks ka kohustada.

§ 126

lg 1 annab kohtule kaalutlusõiguse, st kohus saab iga juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades hinnata, kas kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kohtuistungist on kaebuse lahendamiseks vajalik või mitte ning vastavalt sellele otsustada, kas kohustada nimetatud isikuid kohtusse ilmuma. Käesolevas asjas on maakohus põhjendanud, miks ta on pidanud vajalikuks K. Tolmatšovi osavõttu kaebuse kohtulikust arutamisest ning miks kaebuse lahendamine ilma nimetatud isikuta võimalik ei ole. Erilist tähelepanu väärib ringkonnakohtu hinnangul fakt, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses on ette heidetud menetlusaluse isiku tunnistajale äratundmiseks esitamata jätmist. Arusaamatuks jääb, kuidas olnuks maakohtul ilma menetlusaluse isikuta võimalik nimetatud puudust kõrvaldada.

1. Alusetu on ka kaitsja märkus, mille kohaselt on ebaõige maakohtu väide, et politsei esindaja I.R. taotles kohtuistungi edasilükkamist seoses kaebuse esitaja puudumisega ning palus istungi edasi lükata hoopis tunnistaja M.Z. ilmumata jäämise tõttu. Nii nähtub kohtuistungi protokollist (tl 63), et I.R. on pidanud vajalikuks kaebuse esitaja osavõttu kohtuistungist, mistõttu taotlenud istungi edasilükkamist. Samuti on ta avaldanud arvamust, et istungil peaks osalema tunnistaja M.Z. . Seega on kohtuvälise menetleja esindaja pidanud vajalikuks mõlema nimetatud isiku osavõttu kohtulikust arutamisest ning taotlenud nende osavõtu tagamiseks istungi edasilükkamist. Kaitsja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks jättis maakohus 7.05.2013 määrusega rahuldamata.
2. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Aarne Sarjas 4