← Eesti

1-12-1592/24

Kriminaalasi nr. 1 – 12 – 1592 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. oktoobril 2012 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik rahvakohtunikud: Ly Kovanen ja Peeter Tamme sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina ning Imbi Kangur – Popova juuresolekul prokuröri: Ainar Koik kaitsja: Leelo Viil kannatanu esindaja: kaitsja Kersti Kägi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 12.03.2012 a. ja 20.03.2012 a. Andrei Mihhailov ik. 37809110229, vene keel, kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 3.27.02.2003 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi 5 a. vangistusega 4.20.11.2011 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 7, 8, 9; § 266 lg. 2 p. 1 järgi 8 kuu 10 päeva vangistusega. Karistuse algus alates 17.05.2010 a. Viibib eelvangistuses alates
  2. septembrist 2011 a. süüdistusasja KarS § 114 p. 1, 5 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Andrei MIHHAILOV on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 26.septembril 2011.a. ajavahemikul kella 11.23-11.47 Tallnnas Lehiste pst 22 juures metsapargis ründas ootamatult selja tagant omakasu ehk võõra vara äravõtmise motiivil, et saada raha narkootiliste ainete ostmiseks, temale täiesti võõrast MK´t (s XXX.a.) ning lõi teda vara äravõtmisele suunatud vastupanu murdmiseks füüsilist vägivalda kasutades ehk hulgaliselt ja jõuliselt kõva esemega pähe, põhjustades MK´le aju-kolju tömp trauma – peaajupõrutuse kolletega mõlemas suurajupoolkeras, ämblikvõrkkelmealuse verevalumi, otsmikuluu hulgikillulise murru, parema kiiruluu murru, parema oimuluu murru, mõlemapoolse koljupõhimiku murru, vasaku ülalõualuu murru, 6 põrutushaava mõlemapoolselt otsmiku-kiiru piirkonnas ja 2 haava vasakul kukla-kiiru piirkonnas, samuti parema käe II sõrme lüli murru, põrutushaava parema käe V sõrmel ning nahamarrastused ja nahaalused verevalumid labakätel. Kiirabi saabus sündmuskohale samal päeval kell 12.10 ja MK hospidaliseeriti kohaselt Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus ta 28.septembril 2011.a. kell 19 teadvusele tulemata suri. Kirjeldatud käitumisega pani A.Mihhailov toime MK tapmise ka julmal ja piinaval viisil – jõulise noore mehena pekstes päevasel ajal avalikus kohas pikaajaliselt ja väga paljukordselt endast füüsiliselt oluliselt nõrgemat naist, põhjustas ta ohvrile pika aja jooksul suurt valutunnet ja seda hoolimata asjaolust, et tema tegevust võisid pealt näha paljud isikud, väljendades selliselt põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes, ning peale peksmise lõpetamist võttis A.Mihhailov tema poolt kasutatud intensiivse vägivalla toimet ära kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ehk röövis MK kuuluvad vallasasjad – tuvastamata maksumusega koti koos toiduainetega, tuvastamata maksumusega rahakoti ja SEB panga deebetkaardi, millega püüdis kohe seejärel 26.septembril 2011.a. kella 11.48 paiku ebaõnnestunult võtta välja MK pangakontolt raha SEB Panga pangaautomaadist aadressil Pärnu mnt 453E, millise käitumisega pani Andrei Mihhailov toime mõrva omakasu motiivil ning julmal ja piinaval viisil ja seoses röövimisega ehk KarS § 114 p-de 1 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas tunnistas süüdistatav Andrei Mihhailov end täielikult süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle tunnistaja Virve Kuuse. Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, milliseid kõiki pidas lubatavaks ka kaitsja, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Nendeks olid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll tehnilise uuringu protokolli, fototabeli ja skeemidega (I kd tl 134); - surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 523 koos fotodega ning õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 35-45); - SEB Pank vastus nõudekirjale (I kd tl 46-48) päringute kohta MK pangakaardiga 26.09.2011.a. kell 11.48; - SEB Pank vastus nõudekirjale sularaha-automaadi asukohaga Pärnu mnt 453E turvakaamera piltide väljastamise kohta ajavahemikul 26.09.2011.a. kell 11.47.49-11.48.51 (I kd tl 49-50); - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 51-61); - tehnilise uuringu protokoll fototabeliga (I kd tl 62-66); - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 67-88); - DNA ekspertiisiakt nr 11E-GE0997 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 89110); - jäljeekspertiisiakt nr 11E-TR0079 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 111116); - läbiotsimisprotokoll fototabeliga (I kd tl 117-127); - asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 128-136); - väljatrükk päringute kohta seoses 26.09.2011.a. tehtud hädaabikõne kohta (I kd tl 137-139); - asitõendi – hädaabinumbril tehtud kõne – vaatlusprotokoll (I kd tl 140-141); - koopiad matusekulusid tõendavatest dokumentidest (I kd tl 142-143); - Põhja Pensioniameti teatis JKmatusekulude katteks kuriteo-ohvri riikliku hüvitise maksmise kohta (I kd tl 144-145); - kahtlustatava A.Mihhailovi kinnipidamise protokoll (I kd tl 146-149); - asitõendite – A.Mihhailovil kahtlustatavana kinnipidamisel seljasolnud riietusesemete – vaatlusprotokoll tehnilise uuringu protokolli ja fototabeliga (I kd tl 150-169); - fototabel ja skeem (I kd tl 170-178); - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 179-183); - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 620 koos õiendiga ekspertiisi maksumusega ning hüvitamise määrusega (I kd tl 184-190); - karistusregistri teatis A. Mihhailovi karistuste kohta (I kd tl 191-196). Kannatanu esindaja esitas kohtuistungil tõendid kannatanu poolt kantud õigusabikulude nimekirja koos lisadega (II kd tl 34-41), milliste avaldamisele prokurör ja kaitsja vastu ei vaielnud. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör leidis, et karistust kergendavaid asjaolusid süüdistatava A. Mihhailovi puhul ei esine, selleks ei ole isiku poolt kohtuistungil süü tunnistamine, kuna isik ei tunnistanud süüd eeluurimisel koheselt ning ei osutanud kannatanule mingit abi. Prokuröri sõnul pole tegu provotseeritud tapmisega, puudus äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund, mille oleks põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Prokurör leidis, et A. Mihhailovil ei esinenud sellise raskusega psüühilise seisundi häirumist, mis oleks oluliselt piiranud tema võimet oma teo keelatusest aru saada. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 114 p 1, 5 järgi ja karistamist eluaegse vangistusega, karistusaja algust arvestada alates kinnipidamisest, 28.09.2011.a. Samuti palus välja mõista menetluskulud: kaitsjatasu ja ekspertiisitasud. Prokuröri hinnangul tuleb süüdistatavalt välja mõista ka tsiviilhagi kannatanu JKkasuks summas 91036,68 eurot. Kaitsja leidis, et A. Mihhailov on tunnistanud MKtapmist ning põhjendatud on tema süüditunnistamine KarS § 114 p 5 järgi, s.o omakasu motiivil toimepandud tapmise toimepanemises. Kaitsja palus A. Mihhailov õigeks mõista KarS § 114 p 1 järgi, kuna tegemist ei olnud tapmisega piinaval ega julmal viisil. Kaitsja hinnangul ei tundnud kannatanu valu kauakestvalt, mistõttu ei ole tegemist tapmisega piinaval viisil. Kaitsja märkis, et tegemist ei olnud ka tapmisega julmal viisil, kuivõrd ei esine kriteeriume, mis sellele viitaks. Kaitsja sõnul ei olnud tegemist kohtupraktikas kinnitust leidnud tapmise erilist julmust väljendavate juhtumitega (tapmine enda lõbuks, seksuaalkuriteoga toimepandud tapmine, laibarüvetamine). Kaitsja palus arvestada karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Kaitsja rõhutas, et tuleks arvesse võtta ka seda, et süüdistatav aitas eeluurimisel aktiivselt kaasa tõendite kogumisele. Kaitsja märkis, et ei vaidle kannatanu kahjunõuetele vastu ning nõustub kaitsealuse seisukohaga kahjude hüvitamise osas. Kannatanu JK kohtuistungil ei osalenud, teda esindas vandeadvokaat Kersti Kägi. Kannatanu esindaja leidis, et süüdistus on põhjendatud ning kuriteo toimepanemine A. Mihhailovi poolt on kohtus tõendamist leidnud. Kannatanu esindaja toetas täielikult süüdistust ning nõustus prokuröri poolt taotletud karistuse määraga. Kannatanu esindaja palus välja mõista kannatanu JK kasuks tsiviilhagi summas 91 036,68 eurot, mis koosneb MK laste eest hoolitsemiseks kuluvatest summadest ning matusekuludest. Samuti palus välja mõista menetluskulud. Süüdistatav oma viimases sõnas ning ka tema ristküsitlemisel avaldas kahetsust juhtunu osas. Süüdistatav nõustus kohtuistungil ka esitatud tsiviilhagiga ja lisas, et soovib asuda seda hüvitama. KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav A. Mihhailov viibis 26.09.2011.a. ennelõunal Tallinnas, Pääsküla piirkonnas, seda asjaolu kinnitas süüdistatav kohtuistungil, tema sõnul käis ta sel päeval Pärnu mnt Pääsküla piikonna Säästumarketi kaupluses (kd 2, tl 23-24). Kohtuistungi avaldatud ning uuritud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt viibisid 26.09.2011.a. kella 11.20-11.22 samaaegselt antud kaupluses nii kannatanu MK, kui ka A. Mihhailov (tl 51, 53-56). Süüdistusakti kohaselt elas A. Mihhailov antud ajal Laagri alevikus, üldteada asjaoluna seega mitte kaugel kõnealusest kauplusest Pärnu mnt-l ning kannatanu ründamise kohast Lehiste pst-l. Kohtuistungil andis ütlusi ka tunnistaja VK, kelle ütlustes puudub igasugune alus kahelda, need on kooskõlalised teiste usaldusväärsete tõenditega kannatanu liikumise kohta antud päeval. Tunnistaja VK, kes kuriteosündmust vahetult pealt ei näinud, kinnitas, et MK läks kõnealusel päeval kella 11 paiku Laagri piirkonnas asuvasse Säästumarketisse (kd 2, tl 17pö). Niisamuti on kohtuistungil uuritud tõenditega tuvastamist leidnud, et A. Mihhailov püüdis 26.09.2011.a. kell 11.48 paiku kannatanu MK pangakaarti kasutades Pärnu mnt 453E asuvast pangaautomaadist raha välja võtta, see asjaolu nähtub turvakaamera salvestiselt (asitõendi vaatlusprotokoll, tl 57-61) ning SEB panga vastustest (tl 46, 48, 49). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendites viidatud asjaoludest tulenevalt nähtub üheselt, et A. Mihhailov viibis MK samaaegselt Pääsküla piirkonnas, kus kannatanu ründamine toimus. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta väljus kauplusest ja liikus üle raudtee Laagri poole, kõndides Laagri poole, temast möödus üks naine ja ta kõndis naisele järele (kd 2, tl 24). Teepervel nägi süüdistatav enda sõnul raudtoru juppi ning tal tekkis mõte sellega naisele paar korda lüüa vastu pead, seejärel võtta temalt käest ära kott ja minema joosta, kuid ta ei tahtnud naist tappa. (II kd tl 24). Süüdistatav andis ütlusi ka selle kohta, et ta tegi kuni viis lööki raudtoruga naisele vastu pead, naine oli sel ajal tema poole seljaga. Naine haaras peast kätega kinni ja kukkus maha, süüdistatav haaras kotist kinni ja jooksis minema (kd 2, tl 24). Kotist võttis ta rahakoti, milles olnud pangakaardiga püüdis hiljem raha välja võtta. Süüdistatava sõnul peitis ta koti, rahakoti ning raudtoru hiljem ära (kd 2 tl 24 pö). Kohus on seisukohal, et kohtuistungil süüdistatava A. Mihhailovi poolt kannatanu raudtoruga ründamise ning samuti selle ründamise eesmärgi kohta antud ütlused tuleb lugeda usaldusväärseteks, kuivõrd need kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Nii on süüdistatava ütlused sündmuse toimumiskoha kohta kooskõlas juba eespool refereeritud asitõendi vaatlusprotokollides ja fototabelites (tl 51, 53-56; tl 57-61) kajastamist leidnuga, mille kohaselt viibis A. Mihhailov kannatanu MK ründamise eelselt kannatanuga samas kaupluses ja piirkonnas ning püüdis lähikonnas kannatanu pangakaarti kasutades välja võtta sularaha. Süüdistatava ütlused kannatanule korduvalt raudtoruga peapiirkonda löömise aja ja koha kohta on kooskõlas teiste kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokollis ja selle juurde kuuluvas tehnilise protokollis kajastatuga, millede kohaselt on kirjeldatud 26.09.2012.a. Tallinnas Lehiste pst 22 asuvat sündmuskohta, kust ja milliseid verejälgi leiti, proove võeti. (tl 1-34). Antud sündmuskohast võetud verd sisaldanud proovide (I kd tl 3-4) DNA analüüsiga on tuvastamist leidnud, et need pärinevad kannatanu M. Kuuselt. Samuti, on DNA analüüsil tuvastamist leidnud, et:
  3. A. Mihhailovi dressipluusi pealt võetud proovist saadud proovis ei saa välistada ka MK alleeli sisaldumist selles segaproovis, eksperdiarvamuse kohaselt on tõenäosus, et see proov on pärit just MK , väga suur (I kd tl 99);
  4. A. Mihhailovi vasaku jalatsi pinnalt võetud proovis ei saa kindlalt välistada MKpärineva bioloogilise materjali sisaldumist (I kd tl 100);
  5. MK teksapükste kummaltki säärelt võetud proovides, ei saa välistada nii MK kui A. Mihhailovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (I kd tl 102-103);
  6. A. Mihhailovi korduva ütluste olustikuga seostamise käigus avastatud ja kaasavõetud raudtoru otsast saadud proovis ilmnenud alleelid on leitavad DNA profiilis (I kd tl 106). Kohtul puudub kahtlus ka selles, et antud eluohtlikud vigastused tekitati kannatanule süüdistatava poolt kirjeldatud viisil ja vahendiga. A. Mihhailovi poolt kohtuistungil antud ütlused vigastuste tekitamise kohta (korduvad löögid raudtoruga peapiirkonda, kannatanupoolne kaitse kätega) on kooskõlas surnu ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamusega, millest nähtuvad kannatanu MK tekitatud hulgalised peavigastused, millised on tekitatud löökidest kõva tömbi esemega (tl 40), ülajäsemete vigastused (parema käe II sõrme lüli murd, põrutushaav parema käe V sõrmel, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid labakätel) võisid eksperdiarvamuse kohaselt olla saadud enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud löökide tõrjumisel (tl 40 p 2). Kohtuistungil uuritud ütluste olustikuga seostamise juurde kuuluvast fototabelist nähtub, et antud menetlustoimingu käigus on leitud süüdistatava A. Mihhailov kaasabil raudtoru, kott ning rahakott, milles oli dokument MK nimele (tl 170-178) – antud esemed paiknesid eemal sündmuskohast ning olid peidetud või varjatud asukohas. Antud raudtoru otsast saadud DNA profiilis ilmsiks tulnud alleelid on DNA ekspertiisiaktis esitatud järelduste kohaselt leitavad ka MKDNA profiilis. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et surnu ekspertiisiaktis nimetatud tömbi vägivalla toimel kannatanule tekitatud vigastused tekitati nimelt selle raudtoruga, millise asukoha näitas ütluste olustikuga seostamisel kätte süüdistatav A. Mihhailov. Kohus leiab, et antud raudtoru, milline oli antud juhul kuriteo toimepanemise vahendiks, asukohta sai teada üksnes isik, kes kannatanut ründas või toru peitmist pealt nägi. Süüdistatava A. Mihhailovi poolt kohtuistungil antud ütlustest selgub, et ta pani kuriteo toime üksi, kohtul puudub alus selles kahelda, süüdistatava ütlused kannatanu ründamise kohta on kooskõlalised teiste kogutud tõenditega, milliseid kohus juba eelnevalt analüüsis (vaatlusprotokollid, fototabelid). Seega tuleb järeldada, et kõrvalisi isikuid peale süüdistatava ja kannatanu sündmuskohal ei viibinud ning kannatanut ründas A. Mihhailov. Kohus viitab, et ütluste olustikuga seostamise käigus on leitud ka kannatanu dokumenti sisaldav rahakott ning kott. Jäljeekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamuse (tl 111-112) põhjal saab järeldada, et sündmuskohalt leitud ja äravõetud pael pärineb ütluste olustikuga seostamise käigus leitud kotilt. Eksperdiarvamus on kokkulangev ka süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt võttis ta pärast rünnakut kannatanu koti (II kd tl 24), olukorras, kus süüdistatav soovis kiiresti sündmuskohast eemalduda, on eluliselt usutav, et isik haaras kannatanu poolt kinnihoitava koti järele ning sel põhjusel koti sang rebenes. Kõike eeltoodut arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et süüdistatava A. Mihhailovi poolt kohtus antud ütlused kuriteosündmuse asjaolude kohta on usaldusväärsed ning kooskõlalised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Kohus leiab, et süüdistatava süü temale inkrimineeritavas kuriteos on eelpool analüüsitud ja omavahel kooskõlaliste tõenditega täielikku tõendamist leidnud. Lisaks eelpool analüüsitud tõenditele kinnitavad süüdistatava süüd ka: - sündmuskoha vaatlusprotokoll tehnilise uuringu protokolli, fototabeli ja skeemidega (I kd tl 134), milledest nähtuvad sündmuskoha olustik 26.09.2011.a. Lehiste pst-l, fikseeritud on verejäljed, proovide võtmine ning asitõendite kogumine. - surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 523 koos fotodega ning õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 35-45), milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt esinesid MK surnukehal järgmised tervisekahjustused: tömp ajukolju trauma- peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, ämblikuvõrkkelmealune verevalum, otsmikuluu hulgikilluline murd, parema kiiruluu murd, parema oimuluu murd, koljupõhimikumurd mõlemapoolselt eesmises koljuaugus, vasaku ülalõualuu (põsekoopa) murd; põrutushaavad mõlemapoolselt otsmiku-kiiru piirkonnas, kokku 6 haava ja vasakul kukla-kiiru piirkonnas 2 haava. Samuti parema käe II sõrme lüli murd, põrutushaav parema käe V sõrmel ning nahamarrastused ja nahaalused verevalumid labakätel. Eksperdiarvamuse kohaselt võisid vigastused pea piirkonnas olla tekitatud hulgalistest löökidest kõva tömbi esemega, vigastused ülajäsemetel võisid olla saadud enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud löökide tõrjumisel. Arvamuse järgi, aju-kolju trauma kaasneva peaajutursega on eluohtlik tervisekahjustus. Ekspert on seisukohal, et vigastused võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi piiratud löögipinnaga esemega. Surm saabus haigusloo andmetel 28.09.2011 kell 19.
  7. Ekspert on järeldanud, et kannatanu surma põhjus on tömp aju-kolju trauma, mille tüsistusena tekkis peaajuturse, kanntanu surma põhjustas peaajupõrutus ajukelmealuste verevalumite, koljuluude murdude ning põrutushaavadega pea piirkonnas. Eksperdiarvamuse kohaselt, pärast kõikide tervisekahjustuste saamist ei olnud kannatanu tõenäoliselt võimeline iseseisvalt toimima, sealhulgas käima, osutama vastupanu ja hüüdma. - SEB Pank vastus nõudekirjale (I kd tl 46-48) päringute kohta MK pangakaardiga 26.09.2011.a. kell 11.48, mille kohaselt on antud pangakaardiga püütud teha saldopäringud; - SEB Pank vastus nõudekirjale (I kd tl 49-50), mille kohaselt on väljastatud sularaha-automaadi asukohaga Pärnu mnt 453E turvakaamera pildid. - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 51-61), millest nähtuvalt on vaadeldu kaupluse turvasalvestist, millel on tuvastatud MK ja A. Mihhailov. Samuti on vaadeldud fotosid, millel on kujutatud A. Mihhailovit pangaautomaadis proovimas MK kaardiga raha välja võtta, A. Mihhailovil on seljas seljakott. - tehnilise uuringu protokoll fototabeliga (I kd tl 62-66), millest nähtub M. K DNA proovi ja küüntealused proovide võtmine. - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 67-88), mille kohaselt on vaadeldud M. K seljas olnud erinevad riietusesemed, neid on kirjeldatud, fotografeeritud ja erinevatelt riietusesemetelt on erinevates kohtades leitud verejälgi. - DNA ekspertiisiakt nr 11E-GE0997 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 89110), millest nähtub muuhulgas: punkti 1.2 kohaselt saadi A. Mihhailovi riietelt musta värvi dressipluusi vasakpoolse tasku pealt võetud proovist saadud segaprofiilis ei saa välistada ka MK alleeli sisaldumist selles. Järgneva eksperdiarvamuse kohaselt on tõenäosus, et see proov on pärit just MKlt, väga suur. Punkti 1.3 kohaselt, A. Mihhailovi jalatsi pinnalt võetud proovist ei saa kindlalt välistada MK pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Punkti 2.3 kohaselt leiti MK jopelt väga erinevatest kohtadest verejälgi, milles sisaldus MKDNA. Eksperdiarvamuse punktide 2.4.3-2.4.6 kohaselt MK pükste kummaltki säärelt saadud proovides, ei saa välistada nii MK kui A. Mihhailovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Punkti 4.3.1 kohaselt A. Mihhailovi korduva ütluste olustikuga seostamise käigus avastatud ja kaasavõetud raudtoru otsast saadud DNA profiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad MKDNA profiilis. - jäljeekspertiisiakt nr 11E-TR0079 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 111-116), mille kohaselt pärineb sündmuskohalt leitud musta värvi pael kahtlustatava A. Mihhailovi ütluste olustikuga seostamise käigus leitud kotilt. - läbiotsimisprotokoll fototabeliga (I kd tl 117-127), millest nähtub A. Mihhailovi kasutuses olnud sõiduki läbiotsimine, leitud on muuhulgas seljakott kirjaga „Rolling“. - asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 128-136), millest nähtub sõiduki läbiotsimisel äravõetud esemete, sh seljakoti vaatlus. - väljatrükk päringute kohta seoses 26.09.2011.a. tehtud hädaabikõne kohta (I kd tl 137-139), mille kohaselt on antud hädaabikõne väljastatud häirekeskuse poolt. - asitõendi – hädaabinumbrile tehtud kõne – vaatlusprotokoll (I kd tl 140-141), millest nähtub kannatanu leidmine juhusliku isiku poolt 26.09.2011.a. kell 12:00 paiku. - kahtlustatava A. Mihhailovi kinnipidamise protokoll (I kd tl 146-149), mille kohaselt peeti ta kinni 28.09.2011.a., loetletud on tema riietus. - asitõendite – A. Mihhailovil kahtlustatavana kinnipidamisel seljasolnud riietusesemete – vaatlusprotokoll tehnilise uuringu protokolli ja fototabeliga (I kd tl 150-169), milledest nähtub A. Mihhailovi kinnipidamisel tal seljas olnud riietel verejälgede tuvastamine, proovide võtmine. - fototabel ja skeem (I kd tl 170-178), millest nähtub A. Mihhailovi korduva ütluste olustikuga seostamise käigus leitud esemed, mis olid asuvad varjatud asukohtades. Leitud on MK dokumendiga rahakott, peidikus olev kott, toru. Skeemilt nähtub, et toru leiti u 85m kaugusel sündmuskohast - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 179-183), millest nähtub raudtoru vaatlus, see on 415mm pikk, läbimõõduga 29mm. Raudtorult on võetud DNA proovid, millest kaks proovi reageerisid positiivselt Tetrabase lahusele. - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 620 koos õiendiga ekspertiisi maksumusega ning hüvitamise määrusega (I kd tl 184-190), mille kohaselt, A. Mihhailov põeb psüühikahäiret sõltuvusena psühhotroopsest ainest (opioidid) ja temal on psühhotroopse aine (opioidid) pikaajalise tarvitamise tagajärjel välja kujunenud iseloomulik isiksuse- ja käitumishäire. Eksperdiarvamuse kohaselt: oli A. Mihhailov temale inkrimineeritava teo ajal võimeline oma teo keelatusest aru saama ja vastavalt oma käitumist juhtima, s.t. tema oli süüdivusseisundis; A. Mihhailov on käesoleval ajal psüühilise seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistva kohtuotsuse korral karistust. Eksperdiarvamuse järgi, A. Mihhailovil ei esinenud olemasoleva informatsiooni põhjal temale inkrimineeritava teo ajal sellise raskusega psüühilise seisundi häirumist, mis oleks oluliselt piiranud tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning ta ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist KarS § 86 mõttes. Kohus uuris kohtuistungil ka süüdistatava isikut ning kriminaalmenetluse kulusid iseloomustavaid materjale: - koopiaid matusekulusid tõendavatest dokumentidest (I kd tl 142-143), millede kohaselt on kantud matusekulusid summas 1157,80 eurot. - Põhja Pensioniameti teatis JK matusekulude katteks kuriteo-ohvri riikliku hüvitise maksmise kohta (I kd tl 144-145), millest nähtub hüvitise maksmine seoses MK surmaga, summas 320,10 eurot. - karistusregistri teatist (I kd tl 191-196), mille kohaselt on A. Mihhailovit karistatud 4-l korral kriminaalkorras, sh 3-l korral reaalse vangistusega, viimati: Harju Maakohtu 20.01.2011.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja 266 lg 2 p 1 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuu ja 10 päevase vangistusega, ta vabanes vangistuse kandmiselt
  8. aasta jaanuaris. Samuti on teda karistatud 23-l korral väärteokorras, muuhulgas korduvalt NPALS § 151 alusel. - tõendit ja teatist A. Mihhailovi sissetulekute kohta (I kd tl 203, 204), millede kohaselt isikul sissetulek
  9. ja 2010.a. aastal puudus. - kaitsjatasude taotlusi ja nende hüvitamise määrusi (I kd tl 197-202; II kd tl 47-48), millistest nähtuvad A. Mihhailovi kaitsja riigiõigusabi korras esitatud kaitsjatasu hüvitamise taotlused. - õiendeid ekspertiisi maksumuse ja määrust ekspertiisi kulude hüvitamise kohta (I kd tl 45, 110, 116, 188, 190), millistest nähtuvad eeluurimisel DNA-, jälje-, kohtupsühhiaatria- ja surnu kohtuarstliku ekspertiisiga seotud kulud. - kannatanu esindaja poolt esitatud õigusabikulude nimekirja koos lisadega (II kd tl 34-41), mille kohaselt kandis kannatanu õigusabikulusid summas 1440 eurot. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 p 1, 5 järgi, s.o tapmisena piinaval või julmal viisil ning samuti seoses röövimisega või omakasu motiivil. Kohus peab siiski siinkohal vajalikuks analüüsida KarS § 114 p-des 1 ja 5 toodud alternatiivseid koosseise. Kohus nõustub nii kaitsja, kui prokuröri poolt kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et A. Mihhailov pani tapmise toime seoses röövimisega. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta esmalt järgnes kannatanule, ta nägi maas raudtoru ja tal tekkis mõte selle toruga naist pähe lüüa, et seejärel temalt asjad ära võtta, kuid tappa ta ei tahtnud (II kd tl 24). Eelnevalt on juba tuvastamist leidnud, et A. Mihhailov realiseeriski antud plaani, lõi kannatanut korduvalt raudtoruga pähe ning võttis temalt ära erinevaid esemeid. Seega tuleb asuda seisukohale, et A. Mihhailovi tahtlus hõivata kannatanule kuuluvaid esemeid eelnes vahetult löömisele, millega põhjustati kannatanu surm. Kohus on seisukohal, et A. Mihhailov põhjustas asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga kannatanu surma ning tegutses seejuures surma suhtes kaudse tahtlusega. A. Mihhailov pidi kannatanut korduvalt tugeva esemega (metallist toruga) elutähtsa organi piirkonda lüües võimalikuks pidama, et sellise tegevuse korral saabub kannatanu surm. KarS § 114 p 5 koosseis näeb ette lisaks tapmise toimepanemisele seoses röövimisega alternatiivselt ka tapmise toimepanemise omakasu motiivil. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei tapetud kannatanut tema vara hõivamiseks ja A. Mihhailovi kavatsetus ei hõlmanud tapmist, mistõttu on tapmine toimepandud just seoses röövimisega, mitte omakasu motiivil. Antud seisukohta toetavad ka süüdistatava poolt kohtistungil antud ütlused selle kohta, et ta soovis kannatanu vara hõivata, teda tappa ta ei soovinud. Teised kriminaalasjas kogutud tõendid ei viita samuti sellele, et A. Mihhailov oleks tapnud kannatanu selleks, et tema vara hõivata. Kohus peab vajalikuks analüüsida ka seda, kas A. Mihhailovi poolt kannatanu tapmine on kvalifitseeritav KarS § 114 p 1 järgi tapmisena piinaval ja/või julmal viisil. Kohus ei saa nõustuda kaitsja väitega, et A. Mihhailovi tegevuses puudus julm ja piinav viis. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaevusi. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamusest nähtuvalt tekitati kannatanule eluohtlikud vigastused korduvate löökidega elutähtsa organi piirkonda (pähe) ning samuti enesekaitsele viitavad vigastused kätele. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et lööke võis olla viis. Kohus on seisukohal, et antud juhul viitavad raudtoruga tehtud arvukate tugevate löökide tekitatud vigastused sellele, et kannatanu tundis löökide tagajärjel suurt valu. Kohus märgib, et süüdistatav andis kohtuistungil ka ütlusi, et tema arvates löömise ajal naine ka karjus (II kd tl 24), antud asjaolu viitab sellele, et kannatanu võis suurt löömise ajal suurt valu tunda. Kuivõrd kannatanul tuvastati enesekaitsele viitava vigastusena parema käe II sõrme lüli murd, saab järeldada, et kannatanu oli selle vigastuse saamise ajaks reageerinud A. Mihhailovi rünnakule ning olles teadvusel kaitses end käega. Niisamuti, süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et esiemst korda kannatanut raudtoruga pähe lüües oli kannatanu tema poole seljaga ja alles mitmete löökide tagajärjel kukkus ta maha (II kd tl 24). Siinkohal on vajalik rõhutada, et kohese teadvuse kaotamise järel oleks kannatanu pärast esimest pähe suunatud lööki maha kukkunud, samas süüdistatav jätkas kannatanu löömist. Seega pidi kannatanu ka järgnevate löökide ajal olema püstises asendis, st olema teadvusel ning seeläbi tundis ka järgnevatest löökidest tulenevat suurt valu. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et A. Mihhailovi poolt raudtoruga peapiirkonda löömine põhjustas kannaatnule suurt valu, mistõttu on tapmine toime pandud piinaval viisil. Tapmise julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu suhtes. Kohus leiab, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on väljendanud seisukohta, mille kohaselt saab tapmise hinnata julmaks, kui kannatanule on tekitatud põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid vigastusi (RKKKo 3-1-1-114-06, p 8.3). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis kirjeldatu kohaselt lamas sündmuskohal selili, otsmikul mitmes kohas haavad, luuotsad väljas, aju näha. Kohus on seisukohal, et antud juhul väljendus tapmise julmus nii kannatanu pead ja nägu (otsmikupiirkonnas) jõkrates ja moonutavates vigastustes (luuotsad väljas, aju näha), kui ka selles, et kannatanu ründamine toimus avalikus kohas ning taolist süüdistatava jõhkrat tegevust võisid pealt näha ka teised isikud. Kohtuistungil uuritud häirekeskusse tehtud kõne (I kd tl 140141) põhjal saab järeldada, et taoliste jõhkrate ja moonutavate vigastustega kannatanu leidiski juhuslik isik. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et A. Mihhailovi poolt MKtapmine oli toimepandud julmal viisil, seejuures oma taolise tegevusega väljendas ta põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Kohtus on tuvastamist leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut pähe raudtoruga, lööke oli rohkearvuliselt – süüdistatava ütluste kohaselt kuni 5 lööki. Seega pidi A. Mihhailov ette nägema võimaliku raske tagajärje saabumist. Kohus viitab siinkohal ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt väljendatud seisukohtadele (RKKKo 3-1-1-128-06), mille kohaselt, olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Antud seisukoha järgi, saab välisele teopildile tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Kohus leiab, et teist inimest raske ja tugeva esemega peapiirkonda lüües pidi A. Mihhailov võimalikuks pidama taolise tegevusega kaasneda võivate tagajärgede saabumist sh võimalikuks pidama ka seda, et sellise tegevuse tulemusel teine inimene sureb, s.o seda, et ta paneb toime tapmise ning seda ka möönma. Niisamuti, kannatanut korduvalt metalltoruga pähe lüües pidi isik mitte ainult võimalikuks pidama ja möönma, et paneb toime tapmise, vaid eelpool tuvastamist leidnud asjaolude kontekstis pidi ka võimalikuks pidama, et selline teguviis on piinav ja julm ning pidi seda ka möönma. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta ka süüdistatava teojärgset käitumist – antud juhul on leidnud tuvastamist, et pärast kannatanu löömist lahkus A. Mihhailov kiiresti sündmuskohalt, püüdis kannatanult rünnakujärgselt saadud pangakaardi abil raha välja võtta ning ta ei pidanud vajalikuks teha vähimatki kannatanu abistamiseks, ei kutsunud abi. Antud asjaolu iseloomustab ilmekalt seda, et süüdistatav pidi oma teo tagajärgi möönma. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et A. Mihhailov on KarS § 114 p 1, 5 järgi kvalifitseeritava teo (kvalifitseeritud tapmise) toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt oli süüdistatav teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima, seega süüdivusseisundis, ka on ta võimeline kandma süüdimõistmisel karistust, sundravi kohaldamist ta ei vaja (I kd tl 186). Süüdistatav on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et just tema ründas kannatanut. Kannatanul ja süüdistataval puudus varasemast kokkupuude, kannatanu näol oli tegemist naisterahvaga, kes oli füüsiliselt nõrgem A. Mihhailovist, tuvastamist ei ole leidnud tugeva hingelise erutuse seisundi esinemine süüdistataval. Nimetatud põhjustel ei pea kohus eluliselt usutavaks ka seda, et tegemist võis olla provotseeritud tapmisega või A. Mihhailovi tegutsemisega hädakaitseseisundis. Karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid, isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra huve. Süüdistatav on toime pannud esimese astme kuriteo ja seda kaudse tahtlusega. Süüdistatavat A. Mihhailovit on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Harju Maakohtu 20.01.2011.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja 266 lg 2 p 1 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuu ja 10 päevase vangistusega, ta vabanes vangistuse kandmiselt
  10. aasta jaanuaris (kd 2, tl 196), seega uue kuriteo pani ta toime vaid ligikaudu pool aastat pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Varasemalt on isikut karistatud valdavalt varguste toimepanemise eest, seega võib järeldada, et A. Mihhailovi poolt toime pandud kuriteod on muutunud raskemaks ning varasemad lühemaajalised reaalsed vangistused ei ole avaldanud isikule mõju, A. Mihhailov on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohus arvestab asjaolu, et A. Mihhailov aitas kaasa eeluurimisel tõendite kogumisele, tema kaasabil leiti kannatanult võetud esemed ning kuriteo toimepanemise vahend (raudtoru), millelt võetud proovis tuvastati DNA ekspertiisi käigus MKkuuluvad alleelid. A. Mihhailovi poolt toru, koti ja rahakoti asukoha näitamist tuleb pidada kriminaalasjas uurimisele osutatud reaalseks abiks, kuivõrd kott asus peidikus ning raudtoru asus 85m kaugusel sündmuskohast ning taoliselt varjatud esemete leidmine uurijate poolt poleks olnud tõenäoline. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus uuritud tõenditest lähtuvalt peab kohus vajalikuks A. Mihhailovi sellist käitumist arvestada karistust kergendava asjaoluna. Niisamuti arvestab kohus kergendava asjaoluna A. Mihhailovi puhtsüdamlikku kahetsust, millist ta väljendas kohtuistungil korduvalt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus kriminaalasjas ei tuvastanud. KarS § 114 p 1, 5 sätestatud kuritegude eest on sanktsioonina ette nähtud üksnes vangistus – tähtajaline vangistus kaheksast kuni kahekümne aastani ning eluaegne vangistus. Arvestada tuleb nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka võimalust süüdlast mõjutada. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades isiku süüd ja asja tehiolusid, kergendavate asjaoludena puhtsüdamlikku kahetsust ning süüdistatava abi kuriteo lahendamisel, raskendavate asjaolude puudumist, on vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada pikaajalist, sanktsioonis ettenähtud tähtajalist vangistust maksimaalmääras. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kannaks see karistuse eesmärki, oleks selle saavutamiseks piisav. Kohus leiab, et sanktsiooni tähtajalise vangistuse keskmise määra lähedane karistus ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on pannud toime erakordselt raske kuriteo, mis on kvalifitseeritud tapmisena kahe koosseisulise tunnusega. Arvestada tuleb sedagi, et isik ei andnud oma käitumisele negatiivset hinnangut vahetult pärast kannatanu löömist, hõivas kannatanu vara ning lahkus kiiresti sündmuskohalt, et asuda kannatanult saadud pangakaardiga raha välja võtma. Kannatanule ta abi ei osutanud ega kutsunud. Süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta narkosõltlane, seda kinnitavad ka tema väärteokaristused ning isiku kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis toodud seisukohad (I kd tl 185). Kohus rõhutab, et süüdistatava ütluste kohaselt pani ta antud raske kuriteo toime just selleks, et saada endale kannatanu vara, et selle arvelt narkootikume omandada (II kd tl 23-24). Kohus peab siinkohal oluliseks ka viidata, et kui varasemalt tegeles süüdistatav enda sõnul vargustega, varastades metalli, et selle müügist saadud raha eest narkootikume osta, siis antud juhul ei kohkunud ta enam tagasi avalikus kohas päevasel ajal ründamast tugeva ja jõhkra vägivallaga teist, temast füüsiliselt nõrgemat isikut. Antud asjaolu iseloomustab ilmekalt seda, et A. Mihhailovi poolt toimepandud süütegude dünaamika viitab kuritegude toimepanemise raskenemisele – A. Mihhailov ei piirdunud enam üksnes varavastaste kuritegude toimepanemisega. A. Mihhailov seadis oma isiklikud vajadused (narkootiliste ainete hankimine) tähtsamaks inimelust, milline asjaolu on kohtu hinnangul erakordselt küüniline. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks antud kuriteo eest ette nähtud tähtajalist vangistuse maksimaalmääras, mõistes A. Mihhailovile karistuseks 20 aastast vangistust. Tsiviilhagi Süüdistatav A. Mihhailov tunnistas 12.03.2012.a toimunud kohtuistungil, et on nõus hüvitama kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi, peab seda põhjendatuks, kuna jättis lapsed emata (II kd tl 23 pö, 25). Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama A. Mihhailovi poolt õigeksvõetud osas, s.o täies ulatuses. Kohtukulud Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasud ja kannatanu poolt esindajale makstud tasu. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. KrMS § 179 lg 1, 3 lähtudes, tuleb A. Mihhailovilt välja mõista sundraha, mis kaasneb I astme kuriteos süüdimõistmisega, s.o. 2,5-kordes palga alammääras, summas 725 eurot. Lisaks tuleb KrMS § 175, § 180 lähtudes A. Mihhailovilt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 1420,15 eurot, kannatanu esindajale makstud tasu 1440 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 222 eurot, DNA ekspertiisi eest 8721 eurot, jäljeekspertiisi eest 314 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus 318,75 eurot. Asitõendid ja salvestised Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks: pakendis nr 1 bioloogilised proovid, pael, tšekk, MK riided, A. Mihhailovilt kinnipidamisel äravõetud jalanõud, dressipluus, mobiiltelefon Nokia 3310, metallist toru, kott; pakendis nr 2 seljakott, kruvikeeraja, tellitav võti, 3 vasktoru juppi, nuga, taskulamp. Samuti asuvad kriminaalasja juures salvestised (valvekaamerate salvestised; hädaabinumbrile tehtud kõnesalvestus; A. Mihhailovi ütluste olustikuga seostamised), kokku 4-l CD-plaadil. Kriminaalasja toimikus olev CD-plaadid on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja juurde. Ülejäänud esemed kuuluvad hävitamisele kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 tähenduses. Tallinna Ringkonnakohtu
  11. juuni 2012 a. kohtumääruse alusel tagastati ülalnimetatud süüdistatava Andrei Mihhailovi kohtuotsus Harju Maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu resolutsioonist, Harju Maakohus samas koosseisus vormistas uue põhjendatud kohtuotsuse süüdistatava Andrei Mihhailovi suhtes, lugedes käesoleva kohtuotsuse põhjendatuks, sest
  12. märtsil 2012 a. vormistatud otsus oli kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks põhjenduste puudumisel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Andrei Mihhailov KarS § 114 p. 1, 5 järgi ja mõista karistuseks 20 ( kakskümmend ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
  13. septembrist 2011 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 2 Välja mõista Andrei Mihhailovilt sundraha 725.00 eurot riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista Andrei Mihhailovilt kaitsjatasu 1420.15 eurot. 4 Välja mõista Andrei Mihhailovilt kohtukuludena ekspertiisitasu 9575.75 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Välja mõista Andrei Mihhailovilt kannatanu JK kasuks viimase poolt Aavik ja part-nerid advokaadibüroole tasutud menetluskulud summas 1440.00 eurot. 6 Välja mõista Andrei Mihhailovilt tsiviilhagi JK kasuks 91
  14. 68 eurot. 7 Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 8 Käesolev kohtuotsus edastada kõigile asjaolsalistele 9 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Valeri Lõõnik Kohtunik Ly Kovanen Rahvakohtunik Peeter Tamme Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.