1-11-9626/15

(11240102015)Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina, Jelena Muttonen Tõlk Marina Davõdovitš, Diana Arhipova Kriminaalasi Igor Antipenko süüdistuses KarS § 121 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan Süüdistatav Igor Antipenko Elukoht xxx, isikukood 37403183717, EV kõrgharidus, emakeel – vene keel, töökoht: xxx kodakondsus, Varasem karistatus: puudub Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON Tunnistada Igor Antipenko süüdi KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära ulatuses (lähtuvalt keskmisest päevasissetulekust - 3,20 eurot), s.o summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „Igor Antipenko, kriminaalasja nr 1-11-9626, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 1-11-9626 Mõista Igor Antipenko´lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Eduard Bulattšiku poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 70 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 4 (neli) eurot ja 11 senti, kannatanu S F poolt esitatud sõidukulude eest 654 (kuussada viiskümmend neli) eurot ja 57 senti, Eduard Bulattšiku poolt 18.05.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 450 (nelisada viiskümmend) eurot ja 24 senti, Eduard Bulattšiku poolt 23.11.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 451 (nelisada viiskümmend üks) eurot ja 20 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Igor Antipenko, kriminaalasja nr 1-11-9626, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. detsembrist 2012.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Igor Antipenko´t süüdistatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, viibides 30.04.2011 kella 04 paiku avalikus kohas ööklubi „Obolon“ juures, aadressil Narva linn, Pähklimäe 1, isiklikel ajenditel tekkinud tüli käigus lõi hooga ühe korra käega parema põske piirkonda vastu nägu S F, tekitades S. F füüsilist valu ja peapõrutuse. Seega pani Igor Antipenko toime kehalise väärkohtlemise, teise inimese löömise, millega tekitas kannatanule valu ja millega kaasnes kannatanu tervise kahjustumine, st KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. 2 1-11-9626 Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, teo pani toime Igor Antipenko ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 30.04.
2. a viibisid kella 04.00 paiku Narva linnas ööklubi „Obolon“ juures kannatanu S F oma tuttavatega ning süüdistatav Igor Antipenko oma vennaga. Süüdistatav Igor Antipenko ei tunnista end süüdi S F löömises. Igor Antipenko ütluste kohaselt tema tuli vennaga baari kella 03:00 öösel paiku, tema oli kaine, baaris jõi õlut. Baaris oli seltskond, milles oli kaks meist ja kaks naist, s.h. ka kannatanu. Nad olid purjus, laua peal oli palju alkoholi. Süüdistatav perioodiliselt läks baarist välja suitsetama nii üksi, kui ka vennaga. Kui ta läks baarist välja, tänaval seisis tema vend ning vestles K . Seejärel baarist välja tuli K sõnadega „Kas sa ajad ligi minu naisele“ ning tungib minu vennale kallale. Süüdistatav hoidis teda selleks, et ei toimuks kaklust. Süüdistatav ütles temale: „Rahune maha, mina olen politseitöötaja, kõik on normaalselt“. Tema süüdistatavat ei kuulnud, K poolt oli sõim. Keegi karjus: „Kutsume taksot välja“. Süüdistatav koos vennaga läksid ära. Süüdistatava sõnade järgi kannatanu F poole ei mäleta, sest tema oli seltskonnast kõige rohkem purjus. Süüdistatav oli ainuke adekvaatne inimene. Tema jõi üht purgi õlut. Ta ütles, et tema on politseitöötaja ning kõik saab korda ning seda kuulis ka kannatanu. Taksos K istus esiistmele, kannatanu viis K käsipidi, süüdistatav vedas K rindupidi. K istutati taksosse. Süüdistatav viis venda sealt ära. Kannatanu karjus temale järele, et kannatanu on Ameerika kodanik. Kui kannatanult võeti avaldust, siis temale näidati süüdistatava pildi arvutis, aga tema seda eitab. Süüdistatava arvamusel võis K anda kannatanule kõrvakiilu, kannatanu aga seda ei mäleta. Kannatanu oli väga purjus, kakerdas ja komistas. Süüdistatav ainult tahtis kaklust ära hoida. Süüdistatava tegevus oli suunatud sellele, et hoida ära tema vennale kehavigastuste tekitamist. Sündmuskoha paigast nad koos vennaga ei jooksnud vaid läksid koju. Süüdistatav pole kuulnud, ei kannatanu kutsub politsei. Süüdistatava sõnade järgi kannatanul on eelarvamuslik suhtumine politseisse, tema on andnud ühes asjas vale ütlusi. Süüdistatav on selles teadlik, kuna töötab selles süsteemis, teab seda J L sõnade järgi. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus Igor Antipenko ütlusi, mis olid antud eeluurimise käigus, mille peale seletas Antipenko, et ei tahtnud oma kolleegide ees olla lolliks. Tunnistaja K A ütluste kohaselt, oli ta oma vennaga Igor Antipenko´ga baaris Obolon. Kui tunnistaja A läks õue, nägi ta, et baari juures seisab tütarlaps. Tuli Igor järele ning nad rääkisid kolmekesi. Järsku kargas baarist välja meesterahvas. Meesterahvas hakkas tema poole rusikatega vehkima, pretensiooniga, et ta tikub tema abikaasale ligi. Ta oli väga agressiivne ja hakkas tema juurde rusikatega lähenema ning siis haaras Igor tal riietest, rinnust kinni. Meesterahvas püüdis Igorit lüüa. Igor, hoides meesterahvast rinnust kinni, hakkas löökidest eemale vingerdama, õõtsutades meesterahvast küljelt küljele. Sellel hetkel kargasid baarist välja veel kaks tütarlast, kes olid purjus. Tunnistaja sõnadel konflikti algatajaks baari juures oli meesterahvas, kes kargas talle rusikatega ligi. Aga Igor astus tema kaitseks välja. Ta püüdis selle meesterahva kinni, kes oli valmis teda lööma. Tütarlapsed püüdsid meesterahvast taksosse sikutada. Kuna Igor jätkas 3 1-11-9626 meesterahva kinnihoidmist, siis ta koos nendega, hoides meesterahvast, suundus auto poole. Tunnistaja sõnadel, nad läksid koju kohe, kui panid meesterahva ja tema abikaasa taksosse istuma. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus K A ütlusi, mis olid antud eeluurimise käigus, mille peale seletas A , et eeluurimisel väljendas ta oma järelduse aga mitte see, mida ta nägi. Tunnistaja J L ütluste kohaselt tema tunneb süüdistatavat, nendel olid töösuhted. Kannatanut ei tunne, nägi varem üks kord. Millal nägi, ta ei mäleta. Oli valves politseijaoskonnas. Umbes kell 4 või 5 hommikul teda kutsuti välja osakonda, tuli naine avaldus kirjutama. Tunnistaja võttis naise käest avaldust selle kohta, et tema puhkas kellegagi baaris, tekkis konflikt ning tema avaldas, et teda löödi. Naine oli väga purjus, vestles sel moel, et kui küsida mitu korda üle, sest tema midagi rääkis. On olemas praktika mitte võtta selliste inimeste käest avaldusi, kuid juhatus kohustas, kui inimene käib peale, siis võtta avalduse vastu. Naine ei olnud adekvaatne. Kannatanule oli pakutud teostada alkoholitesti, oli võetud vastu tema avaldus, teda kuulati üle umbes kahe tunni jooksul. Kannatanu ei saanud adekvaatselt seletada, mis juhtus, samuti ei saanud seletada, kuhu teda löödi, kord ütles, et parema põse piirkonda, kord vasaku põse piirkonda. Tunnistaja sai aru, et oli konflikt, algul kannatanu ütles, et teda lõi keegi teine, seejärel temale öeldi ette, et teda lõi justnagu politseinik Igor. Tunnistaja sõnade järgi kannatanuga oli raske suhelda, kuna tema tuletas pidevalt meelde, et tema on Ameerika Ühendriikide kodanik ning näitas mingeid ameerika dokumente. Kui kannatanu ütles tunnistajale, et tegemist on politseinikuga nimega Igor, siis tunnistaja näitas kannatanule Antipenko pildi, tema on ainuke Igor xxx. Kannatanu ütles, et vist on tema, vist mitte. Tunnistaja töötas süüdistatavaga samas kriminaaltalituses nelja aasta jooksul ning konflikte nende vahel ei olnud. Tunnistaja on saanud aru, et kannatanu on purjus, kuna tema nägi seda visuaalselt, oli tugev lõhn suust, arusaamatu kõne ning tema kakerdas. Ülekuulamine kestis kaks tundi. Kannatanu ülekuulamise protokollis ei ole fikseeritud, et tema oli purjus. Samuti ei ole kuskil fikseeritud, et kannatanule tehti ettepaneku läbida alkoholitesti ning näidati Antipenko fotot. Tunnistaja sõnade kohaselt tema halvasti mäletab ülekuulamise protokolli koostamise asjaolusid. Süüdistatava Igor Antipenko ja tunnistajate K A ütlused on vastuolus kannatanu ütlustega, tunnistajate I N , R J , A T , A K ja N K ütlustega, turvakaamerate salvestiselt nähtuvaga, helisalvestisega, äratundmiseks esitamise protokolliga ja SA Narva Haigla tõendiga ning objektiivselt tuvastatud asjaoludega. Kannatanu S F ütluste kohaselt tulid nad koos tuttavatega 30.04.2011.a öisel ajal baari Obolon, pärast 00:
3. Seal nemad puhkasid, tantsisid ning tarvitasid natuke alkoholi. Tunnistaja sõnadel tema oli normaalses seisundis. Kannatanu kella 02:00 paiku läks baarist välja. Paari minuti pärast tuli välja K , temale tundus, et N K ajatakse liigi. Tema hakkas karjuma, rehmima kätega süüdistatava suhtes. Süüdistatav samuti hakkas karjuma, füüsilist kontakti nende vahel ei olnud, kuna kannatanu seisis nende vahel. Tol momendil keegi ei löönud kannatanut. Nemad liikusid Kangelaste sõidutee juurde, peatus takso, kannatanu avas ust ning palu taksojuhti võtta noormehi ära, vastasel juhul tuleb kaklus. Kannatanu istutas A ja N tagaistmele ning pani ust kinni. K sõitsid ära. Kannatanu sõnade järgi süüdistatav järsku hakkas karjuma, et tema on „Criminal officer“ ning kõik peavad jooksma Tänaval on jäänud kannatanu, süüdistatav ning noormees. Pärast seda, kui kannatanu pani takso ust kinni, tema pöördus ning sai kõrvakiilu näkku. Kannatanut lõi süüdistatav avatud käega põse piirkonda paremalt poolt. Löök oli antud piisava jõuga, kannatanu tundis valu, kuid jäi seisma. Kannatanu arusaamise kohaselt tema lihtsalt sattus kuuma käe alla, süüdistatav lõi kannatanut üks kord, kannatanu ütles temale, et temal on võimalus vabandust paluda, mille vastuseks kuulis solvanguid enda suhtes. Süüdistatav koos noormehega läksid prospekti poole. Kannatanu tuli baari tagasi, rääkis juhtunust T ning ütles, et 4 1-11-9626 ta peab kutsuma välja politseid, ütles et kakluse tõttu on saanud kõrvakiilu. Kannatanu ütluste kohaselt temal algas paanika, tema nuttis. T kutsus välja politseid umbes viie minuti jooksul pärast seda, kui kannatanu teatas talle juhtunust. Kannatanu jooksis süüdistatava järele ning karjus, et viimane vabandaks. Süüdistatav oli umbes 100 meetri kaugusel. Vastuseks süüdistatav ütles „mine munni“ ning läks edasi. T on hakanud helistama politseisse umbes viie minuti pärast seda, kui nemad läksid süüdistatava järele. Kannatanu arvamusel süüdistatav on kuulnud, et helistatakse politseisse ja mida öeldakse. Algul süüdistatav koss sõbraga läksid rahulikult, seejärel jooksid pärast seda kui kannatanu ütles, et kutsub välja politseid. Kannatanu pöördus traumapunkti ning seejärel läks politseijaoskonda, teda kuulati üle, mingeid fotosid kannatanule ei näidati. Järgneval nädal kannatanu oli kutsutud enda ütluste täiendamiseks ning tal oli esitatud neli pilti. Kannatanu kohe ja kindlalt tundis seda inimest ära. Kannatanu on kindel, et just süüdistatav lõi teda. Tunnistaja I N ütluste kohaselt ta töötab arstina Narva Haiglas kirurgi erialal. 30.04.2011.a. ta töötas arst- kirurgina ja tol päeval oli ta vahetusel, valves Narva Haiglas. S F pöördus vastuvõtuosakonda peale kella 24:
4. Ta vaatas teda üle, eesmärgiks oli fikseerida temal peksmise jäljed. S F selgitas, et teda löödi vastu nägu käega. Ta selgitas, et toimus kellegagi konflikt avalikus kohas, kuskil restoranis või kohvikus ning see toimus samal ööl. Kannatanu näitas, kuhu teda löödi. See koht, mida ta näitas, oli parem põsk. Tunnistaja sõnadel silmanähtavaid vigastusi tal ei olnud. Ta oli erutatud, kuid alkoholijoobe tunnuseid ei olnud. Võib olla see oli tekkinud konflikti tagajärjel, kuid ta ei olnud agressiivne, ta oli adekvaatne. Ta rääkis kõrgendatud toonil, kuid mitte sellel eesmärgil, et riidu minna. Kõne kiirus, käitumine, erutusest ta ei saanud istuda ühe koha peal. Tunnistajal ei olnud põhjust teda mitte uskuda. Kannatanu ütles, et teda löödi ja reageeris rahulikult sõnadele. Tunnistaja sõnadel see löök vastu nägu sõltub paljudest faktoritest: kas löödi avatud või suletud käega, löögi jõust, kui suur aeg möödus löögist ning keda löödi, selle inimese nahast ja organismist, keda löödi. Mõnel tekib kergemast löögist verejooks, aga teisel ei jää rasketest löökidest jälgi. Olukord, et löök oli, aga jälgi ei jäänud, on võimalik. Tunnistaja sõnadel diagnoosi pani ta kaebuse põhjal, kaebaja sõnade järgi ning ei olnud põhjust teda mitte uskuda. Temal ei olnud silmanähtavaid vigastusi, palpeerimisel esinesid kannatanul valud. Patsient viitas kogu aeg ühele ja samale kohale. Tavaliselt, kui tahetakse valetada, siis näidatakse kord ühele põsele, kord teisele. Tema näitas kogu aeg ühte ja sama kohta. Tunnistaja R J ütluste kohaselt oli 30.04.2011.a. öösel valjakutse baari Obolon. Baari Obolon tulles, neid võttis vastu naine ja temaga oli mees. Naine nuttis ja ütles, et teda löödi baaris ja ta oli väga rahulolematu. Tunnistaja sõnade järgi naine oli alkoholijoobes, alkoholilõhna oli tunda. Ei saa öelda, et täiesti purjus, kuid oli joonud ning seisis ise jalul. Ta oli adekvaatne ning selgitas, et see juhtus baaris Obolon. Naine ütles, et viibis koos meesterahvaga baaris ja seal viibimise käigus toimus intsident, mille tagajärjel sai tema löögi näkku. Naine selgitas, et teda lõi noormees, tüsedama kehaehitusega, mustas ja kordas, et see olevat olnud kriminaalpolitseinik. Naise sõnadest sai tunnistaja aru, et ta oli meesterahva käest kuulnud seda. Naine rääkis, et see mees läks Daumani tänava suunas. Naine oli autos erutatud, õnnetu, kaebas toimunu peale. Tunnistaja sõnadel see on tavaline juhtum baari Obolon jaoks, ei saa seda välistada. Kohus võttis prokuröri taotlusel ja KrMS § 286-1, § 296 alusel vastu SA Narva Haigla tõendi ja patsiendikaardi (prokuröri toimiku lk 54-56), mille kohaselt S F pöördus haiglasse arstiabi saamiseks 30.04.2011.a kell 04:
5. Patsieendi sõnade järgi löödi teda 30.04.2011 kella 3.35 paikuparema põske vastu. Nähtavaid kehavigastusi ei esine. Diagnoos on pea muude osade pindmine vigastus. Kohus võttis prokuröri taotlusel ja KrMS § 286-1, § 296 alusel vastu asitõendi vaatlusprotokolli ja CD-plaadi helisalvestisega (prokuröri toimiku lk 69-73). Protokollist ja helisalvestisest tuleneb, et 30.04.2011 kell 3.52 laekus Ida Prefektuuri juhtimiskeskusse lühinumbrile 110 kõne vene keelt 5 1-11-9626 kõnelevalt meesterahvalt (A. T). Helistaja teatas politseile, et ta on Kangelaste tänaval tütarlapsega, keda solvati ning löödi vastu nägu. Nähtavasti kaks meesterahvast ülikondades, üks hallis, teine mustas ülikonnas solvasid tütarlast. Nad liiguvad kiiresti „Vikerkaare“ suunas, hakkavad jooksma. Tütarlaps on paanikas. Helistaja ja tütarlaps jooksevad neile järele. Nad olid Kangelaste 12, Kangelaste
6. Nad kutsusid politseid ja ootasid patrulli. Kohus võttis prokuröri taotlusel ja KrMS § 286-1, § 296 alusel vastu asitõendi vaatlusprotokolli ja CD-plaadi videosalvestisega (prokuröri toimiku 52-53). CD-plaadil on Narva politseijaoskonnas olevate turvakaamerate nr 1 ja 3 30.04.2011.a. salvestised kella 05:03 kuni 06:
7. Turvakaamerate nr 1 ja 3 30.04.2011.a kella 05:03 kuni kella 06:
8. Salvestistest nähtub, et 30.04.2011.a kell 05:03:09 sõitis Narva politseijaoskonna ette sõiduauto, millest väljus S F ja A T , kes tulid trepist ülesse Narva politseijaoskonna välisukse ette. Nii S F, kui ka A T kõnnak on kindel, koordinatsioonihäired puuduvad. S F ja A T helistasid foonlukku ja pääsesid Narva politseijaoskonna fuajeesse ja pöördusid kohe korrapidaja poole läbi klaasakna. Kell 05:04:48 S F ja A T istusid fuajees olevale diivanile. Kell 05:22:58 saabus Narva politseijaoskonda kriminaaltalituse töötaja J L , kes koos S F läksid trepist ülesse, A T jäi fuajeesse. Kell 06:31:20 S F tuli tagasi fuajeesse ning koos A T laskusid Narva politseijaoskonna trepilt ning lahkusid. Tunnistaja A T ütluste kohaselt oli ta 30.04.2011.a. oma sõpradega- S F , A K ja tema abikaasa - baaris Obolon. Nad läksid sinna peale kella 24:
9. Tunnistaja sõnade järgi nad olid kerges alkoholijoobes. Kuskil kella 01:00 ajal A K koos naisega kavatsesid koju minna ja lahkusid koos baarist. Tunnistaja jäi veel baaris. Kannatanut ei olnud 5-10 minutit, mitte rohkem ja tuli tagasi nutune, hüsteerias. Ta karjus, et talle tehti liiga, palus kutsuda politseid. Ta rääkis, et teda solvati, löödi. F õues selgitas täpsemalt, mis temaga juhtus - teda löödi. Kannatanu oli nutune, hüsteerias ja tema põsk oli punane. Sinikat ei olnud. Ilmseid tunnuseid ei olnud. Nagu punetus oli. Kannatanu ütles, et need noormehed, kes istusid kõrval seda tegid. Tunnistaja läks välja, tahaks aru saada, mis juhtus. Ta näitas suunda, noormehed olid juba eemal. Kui tunnistaja neid nägi, siis noormehed liikusid. Üks oli hallis, teine mustas. Üks oli tüsedam, teine kõhnem. Ta sai aru riietuse järgi, et need olid need, kes baariski. Nad läksid ja ei peatunud. Tunnistaja ütles neile, et nad peatuksid. Sel ajal F nuttis ja vandus. Nad ei reageerinud tema hüüetele ja läksid kiiremini. Siis tunnistaja kutsus politseid välja ja läks nende järele, hõikas. Sinna tuli ka politsei kohale. Svetlana palus teda kutsuda politseid, ta vandus, tal oli pahameel, et temaga nii juhtus. Tunnistaja rääkis politseile, et neiule tehti liiga. S F selgitas politseile, et teda löödi, solvati. Politseinikud kõigepealt viisid neid haiglasse. Arsti juures oli ta üksi, kui teda viidi avaldust kirjutama, ta ootas teda all politseis. S ilmseid löögi tunnuseid ei olnud, ta ütles, et põsk valutab ja põleb. Tunnistaja kuulis, et süüdistatav töötab politseis, sellest räägiti baaris. Tunnistaja A K ütluste kohaselt oli ta 30.04.2011.a N K , A T ja S F baaris Obolon. Tunnistaja sõnade järgi nad olid kerges alkoholijoobes. Talle tundus, et Antipenko flirtis tema naisega ja ta palus teda seda lõpetada. See toimus kella 03:00 ajal baarist vasakul, õues. Õues olid tunnistaja, N , S , Igor Antipenko koos oma sõbraga, sõbra nime ta ei tea. Ta ei olnud nendega füüsilises kontaktis. Need inimesed, kellega tal konflikt oli, olid ülikondades. Üks oli heledas, teist ta ei mäleta. Nad olid alkoholijoobes, kuid mitte tugevas joobes. Seal juures oli ka S . Kangelaste pst lähedal, Pähklimäe tn. peatus takso, ta istus naisega sinna ja nad sõitsid ära. Baari juures mingit füüsilist kontakti ei olnud ei temal, ega süüdistataval, aga F suhtes ta ei näinud. S. F ka läks nendega takso juurde. Süüdistatav koos sellesama kaaslasega läksid nende järele, kuskil 2,5 meetri kaugusel. Kui na olid peaaegu juba takso juures, siis öeldi, et nad on xxx. Tunnistaja sõnade kohaselt S takistas konflikti ja püüdis seda ära hoida. Tunnistaja sõnadel S oli normaalses seisundis ja ta arvas, et intsident on läbi. S ja Igor koos oma sõbraga jäid õue. Nad olid teineteisest võib olla mõned meetri kaugusel. S F helistas mõne aja pärast ja ütles, et teda löödi vastu põske, et ta sõitis kiirabi vastuvõtuosakonda, peksmise jälge fikseerima. Tunnistaja sõnadel, 6 1-11-9626 sai ta aru, et Svetlanat lõi kriminaalpolitseinik. Hiljem S rääkis, et tekkis suuline sõnavahetus, mille käigus tekkis konflikt. Tunnistaja ise ka helistas Svetlana numbrile, sest tahtis olla kursis toimunuga. S ütles, et teatab politseile ning sõidab ütlusi andma. Tunnistaja N K ütluste kohaselt tuli ta baari kella 23:00-24:00 paiku oma abikaasaga, S F ja tema sõbra A. Tunnistaja oma sõpradega olid normaalses seisundis ning tarvitasid õlut. Kui tunnistaja suhtles süüdistatava vennaga, siis tuli abikaasa õue. Mehel tekkis armukadedus, tekkis rüselus. Süüdistatav oli ka õues. Nad tõuklesid kolmekesi – tema abikaasa, süüdistatav ja tema vend. S F tuli välja ja saatis neid taksosse. S jäi sinna, kust neid saadeti. Nad sõitsid ära ja ei näinud midagi. Tunnistaja sõnade järgi pingeline olukord oli. Abikaasa oli emotsionaalses seisundis. Süüdistatav ja F olid ka pinges seisundis. Tunnistaja arvamusel S püüdis konflikti ära hoida sõnadega. Ta ei roni ju kaklusesse. Tunnistaja ei näinud, kas S oli füüsilises kontaktis kellegagi, kuid kuulnud, et see inimene, kellega tekkis konflikt, on xxx, sest tegevuse käigus seda öeldi. Kui nad jõudsid koju, siis helistasid S ja arutasid juhtunut. Abikaasa rääkis temaga ja S selgitas, et talle anti vastu nägu mitte millegi eest. Sattus kuuma käe alla. S kirjeldas seda inimest, kes teda lõi, ta ütles, et see, kes rüseles abikaasaga. Ta ütles, et see juhtus samal kohal, kust takso ära sõitis. Ta ei öelnud, mis põhjustel teda löödi. Tunnistaja sõnade järgi S oli emotsionaalses seisundis, ütles, et fikseerib peksmise jäljed ja teeb avalduse, tahtis, et ta kõigepealt vabandaks, aga tema seda ei teinud. Süüdistatava seisund oli agressiivne, aga tema ei näinud, mida ta tegi. Kohus võttis prokuröri taotlusel ja KrMS § 286-1, § 296 alusel vastu A K telefoni kõnedeeristuse (prokuröri toimiku lk 62-64), millest nähtub, et 30.04.2011 ajavahemikul kellast 03.55 kuni kellani 05.45 helists K S F 6 korda. Kohus võttis prokuröri taotlusel ja KrMS § 286-1, § 296 alusel vastu äratundmiseks esitamise protokolli fototabeliga (prokuröri toimiku lk 13-17), mille kohaselt kannatanu S F esitatud fototabelilt fotolt nr 4 tundis ära meesterahvast, kes lõi teda lahtise käega vastu nägu ning solvas 30.04.2011.a. kella 03:00 paiku baaris Obolon. Äratunduks osutus Igor Antipenko. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Tunnistajate I N , R J , A T , A K ja N K ütlustest, turvakaamerate salvestisest, helisalvestisest, A K telefoni kõnedeeristusest ja SA Narva Haigla tõendist tuleneb, et kannatanu S F oli adekvaatses seisundis, orienteerus hästi kohas ja ajas. Kohe pärast juhtunut ta teatas löögist T , helistas K . S F palus T helistada politseisse, nad läksid süüdistatava ja tema venna K A järele, kuid viimased hakkasid jooksma. Kohale tulnud politseitöötajatele ütles S F , mis temaga juhtus, seejärel pöördus haiglasse ja politseijaoskonda. Arst I N sai juhtunust teada S F sõnade järgi. Tunnistaja I N ütlustest tuleneb, et S F oli erutatud, kuid alkoholijoobe tunnuseid ei olnud. Kannatanu osutas mitu korda ühele ja samale kohale, kuhu ta sai löögi. Turvakaamerate salvestistest nähtub, et S F kõnnak oli kindel, koordinatsioonihäired puudusid. Kannatanu ütlustest tuleneb, et Igor Antipenko foto esitati talle äratundmiseks protokolli vormistamise päeval, mitte politseisse pöördumise päeval. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest tuleneb ka, et teda lõi just Igor Antipenko, mitte keegi teine. Kohus loeb eelpool toodud tõendeid usaldusväärseteks ning kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes ning dokumentaalsetes tõendites. Tunnistajad I N ja R J on kõrvalisikud, kes tegid oma tööd ning ei ole kannatanuga töövälisel ajal kokku puutunud. A T , A K ja N K on kannatanu head tuttavad, kuid nad ei ole kuriteo pealtnägijad. Tunnistajate ütlused on kinnitatud dokumentaalsete tõenditega. 7 1-11-9626 Ülalnimetatud tõendid langevad omavahel kokku ning nende kaudu võib tuvastada kannatanu seisundit ning tema tegevusi enne ja peale toimepandud kuritegu. Kohtul puudub ka alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu S F andis üksikasjalikke ütlusi toimepandud kuriteo kohta. S F ei olnud varem süüdlasega tuttav ning tal puudub alus tema laimamiseks. Kohtu hinnangul kannatanu andis ütlusi selle kohta, mis toimus tegelikkuses. Kannatanu ütlustes puuduvad vastuolud, ütlused on loogilised ja kooskõlas ülalnimetatud tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Kohus loeb Igor Antipenko ja K A ütlusi ebausaldusväärseteks ja Igor Antipenkot õigustavateks ning arvab, et ütlused on antud soovides vabaneda Antipenko poolt toime pandud kuriteoga kaasnevast vastutusest. Igor Antipenko ja K A on vennad ning nendel on isiklik huvi käesolevas kriminaalasjas. Igor Antipenko ja K A ütlused on vastuolus kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaoludega (nt kannatanu seisundi osas, enda tegevuse osas peale kuriteo toimepanemist) ning kannatanu, tunnistajate I N , R J , A T , A K ja N K ütlustega, turvakaamerate salvestisega, helisalvestisega ja SA Narva Haigla tõendiga. Igor Antipenko püüab enda ütlustes laimata kannatanut, et S F oli väga purjus, ei olnud adekvaatne, et varem teda võeti vastutusele valeütluse andmise eest, kuid Antipenko ütlused ei ole kinnitatud ühegi tõendiga. Igor Antipenko ütlused ei ole loogilised, ta soovib muuta äratundmiseks esitamise protokolli kõlbmatuks vaatamata sellele, et ta ei eita enda kohalolekut süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas. Süüdistatav püüab kuriteo toimepanemisega kaasnevat vastutust panna teise isiku peale väites, et võib olla lõi kannatanut A K . Igor Antipenko ütlused on ümber lükatud kannatanu S F ütlustega ja eelpool märgitud tõenditega. Kohtu hinnangul Igor Antipenko käitumine peale kuriteo toimepanemist kinnitab tema poolt kuriteo toimepanemist ka kaudselt – ajal, mil kannatanu ja tunnistaja T hakkasid helistama politseisse, jooksid Antipenko koos tunnistaja A sündmuskohalt ära. Kohtulikul uurimisel on samuti tuvastatud, et Igor Antipenko andis eeluurimisel valeütlusi, sest ei tahtnud end kolleegide ees halvast küljest näidata. Kohus ei loe ka tunnistaja J L ütlusi usaldusväärseteks, sest nad on vastuolus kogutud tõenditega, nt tunnistaja väidab, et S F ülekuulamine kestis kaks tundi, sest kannatanu ei olnud adekvaatne, oli väga purjus ning tunnistaja ei saanud tema jutust aru, et kannatanu osutas pidevalt erinevatele kohtadele, kuhu ta löögi sai, et tunnistaja näitas kohe S F Antipenko fotot. J L ütlused on kummutatud videosalvestisega, kus on näha, millal ja mis seisundis tuli S F politseisse, millal ta lahkus politseist; S F ülekuulamise protokolliga, kus on kajastatud ülekuulamise algus ja lõpp; tunnistaja N ütlustega, kes selgitas, et kannatanu oli normaalses seisundis ning osutas mitu korda ühele ja samale kohale, kuhu ta sai löögi; kannatanu ütlustega, mille kohaselt talle näidati Antipenko foto äratundmiseks esitamise protokolli vormistamise päeval; ning teiste kogutud tõenditega. Sündmuseid, mis toimusid kannatanu S F ja süüdistatava Igor Antipenko vahel vahetult pärast abikaasade K ärasõitmist, võib tuvastada ainult S F , Igor Antipenko ja K A ütlustega. Kõrvutanud kannatanu S F ütlusi Igor Antipenko ja tunnistaja K A ütlustega peab kohus Igor Antipenko ning tunnistaja K A ütlustest usaldusväärsemaks kannatanu ütlusi löögi saamise asjaolude kohta. Süüdimõistva kohtuotsuse tuginemine vaid ühele tõendile, antud juhul kannatanu S F ütlustele, ei ole välistatud ka senises kohtupraktikas. Süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile. Vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab aga olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Kõnealustel juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ning 8 1-11-9626 erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutanud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-109-10, 3-1-1-85-00, 3-1-1-21-09). Kohtul on kujunenud siseveendumus, et kannatanu ütlused saavad olla küllaldaseks ja usaldusväärseks tõendiks. Kannatanu S F ütlused on kinnitatud teiste kogutud tõenditega ja objektiivset tuvastatud asjaoludega. Kannatanu S F , tunnistajate I N , R J , A T , A K ja N K ütlustele, turvakaamerate salvestisele, helisalvestisele, A K telefoni kõnedeeristusele ja SA Narva Haigla tõendile tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et Igor Antipenko, viibides 30.04.2011 kella 04 paiku avalikus kohas ööklubi Obolon juures aadressil Narva linn, Pähklimäe 1, isiklikel ajenditel tekkinud tüli käigus lõi S F hooga ühe korra käega vastu nägu parema põske piirkonda, tekitades S. F füüsilist valu ja peapõrutuse. KarS § 121 objektiivne koosseis sisaldab nelja tegu, mille hulgas on löömine. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Löömise teoobjekt on teine inimene, kes tunneb peale lööki valu. Kohus tuvastas, et Igor Antipenko lõi süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas S F käega vastu nägu, st tuvastatud on Igor Antipenko poolne valuline löök. Seega on kohtu hinnangul KarS § 121 koosseis Igor Antipenko poolt objektiivsest küljest täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Igor Antipenko on tahtlikult löönud S F ja tema oli teadlik, et põhjustab oma tegudega valu. Kohtu hinnangul pani Igor Antipenko toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Igor Antipenko süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 121 näeb karistusena ette karistusena rahalist karistust või kuni kolmeaastast vangistust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd, peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Igor Antipenko pani toime otsese tahtlusega teise astme kuriteo, mille õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus asjaolu, et Igor Antipenko tegevus ei põhjustanud raskeid tagajärgi. Igor Antipenko teos puuduvad KarS § 57, 58 järgi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Igor Antipenko´le karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaoluga, et süüdistatav on varasemalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistamata. 9 1-11-9626 Arvestades ülaltoodut ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest leiab kohus, et Igor Antipenko´le tuleb mõista karistuseks rahaline karistus. See asjaolu, et kuriteo toimepanemisest möödunud aja jooksul ei ole Igor Antipenko uusi süütegusid pannud, annab kohtule alust arvata, et tegemist on isikuga, keda on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks rahalise karistuse kohaldamisega. Kuna kohtul puuduvad andmed Igor Antipenko päevasissetuleku suuruse kohta, lähtub kohus rahalise karistuse mõistmisel keskmise päevasissetuleku suurusest, mis on 3,20 eurot. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2, 4, 5, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 435 eurot, kaitsja Eduard Bulattšiku poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 76 eurot ja 70 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 4 eurot ja 11 senti, kannatanu S F kantud sõidukulude eest 654 eurot ja 57 senti, kaitsja Eduard Bulattšiku poolt 18.05.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 450 eurot ja 24 senti, Eduard Bulattšiku poolt 23.11.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 451 eurot ja 20 senti. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315,
10. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik 10