← Eesti

1-13-3705/2

Obsah (4)§ 202§ 274§ 203§ 37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-3705 (12237300102) Kohtunik Eha Popova Kriminaalasi AA kahtlustuses KarS § 121 ja 274 lg

§ 202alusel lõpetada.

Kuigi kahtlustatavale inkrimineeritavad kuriteod vastavad

§ 202

lg-s 7 sätestatud tingimustele, mille puhul võib kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur, ei ole see antud juhul siiski võimalik, sest kannatanu MM on esitanud käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi, mis prokuröri abi hinnangul tuleb jätta läbi vaatamata. Sellise otsustuse – jätta tsiviilhagi läbi vaatamata – võib teha üksnes kohus, mistõttu pöördubki prokuröri abi kohtu poole taotlusega lõpetada menetlus käesolevas kriminaalasjas, võttes ühtlasi seisukoht ka tsiviilhagi osas. Prokuröri abi on arvamusel, et kannatanu MM tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 274lg 4 alusel.

Sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamisel jäetakse tsiviilhagi

§ 274

lg 1 alusel läbi vaatamata, on osutanud ka Riigikohus (RKKK 3-1-1-6-11, p 19.2).

§ 202

kontekstis on kohtu õigus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata tuletatav ka sellest, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks selle sätte alusel ei ole seadusandja näinud tingimusena ette kannatanu nõusolekut, nagu seda on tehtud näiteks

§ 203puhul.

Seda arvestades oleks seaduse mõttega vastuolus olukord, kus kannatanu võiks põhjendamatu tsiviilhagi (või põhjendamatult suure nõude) esitamisega sisuliselt blokeerida

§ 202kohaldamist.

Kriminaalmenetluse lõpetamine kõnealuse sätte alusel on menetlejale (prokuratuurile ja kohtule) antud kaalutlusõigus, mille eesmärkideks on menetlusökonoomika ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine. Prokuröri abi arvates ei oleks jätta

§ 202kohaldamata õige ainuüksi varalise vaidluse tõttu.

Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei halvenda kuidagi kannatanu olukorda, sest

§ 274

lg-st 4 lähtuvalt säilib tal õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Lisaks eeltoodule leiab prokuröri abi, et MM tsiviilhagi puhul esineb ka TsMS § 423 lg 2 p-s 1 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise alus - hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab MM kahtlustatavalt ähvardamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 2400,36 eurot. Hagiavalduses on kahju kohta märgitud, et ähvardusest tulenevalt ja selle teoksviimise vältimiseks oli Hageja sunnitud oluliselt täiustama oma enda ja pere kaitseks, sh kodu tagamiseks turvasüsteeme. Selle nimel teostas ta otseseid kulutusi valve/turvasüsteemide täiustamiseks summas 2244,36 eurot, samuti soetas elamusse täiendavalt 3 pulberkustutit kokku maksumusega 156 eurot. Seega on hageja seisukohal, et ähvardamisega on kahjustatud tema varalist sfääri. Prokuröri abi leiab, et hagi aluseks olev sõnaline ähvardus ei saa oma olemuselt kaasa tuua kannatanu varalise sfääri muutmist (s.o hageja õiguste rikkumist) hagiavalduses kirjeldatud viisil ja seetõttu tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta MM tsiviilhagi läbi vaatamata. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et

§ 274lg-s 4 ja Ts

MS § 423 lg 2 p-s 1 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise aluseid ei esine, palub prokuröri abi jätta tsiviilhagi rahuldamata, sest kannatanu kulud turvaseadmetele ja tulekustutitele ei ole vaadeldavad (varalise) kahjuna. Kahjust saab rääkida siis, kui väheneb isiku isiklik või varaline hüve. Antud juhul sellist vähenemist ei toimunud. Kõnesolevate kulude tegemisega muutus vaid kannatanu vara koosseis – tasutud rahalised vahendid asendusid nende eest paigaldatud turvaseadmetega. See, et vastavad kulud olid tehtud pärast ähvardamist, ei muuda neid ähvardamisega tekitatud kahjuks. Kriminaalmenetluse lõpetamise põhjendustena toob prokuröri abi välja järgmised asjaolud. Esimeses kuriteoepisoodis ei põhjustatud kannatanu AK tervisele suurt kahju. Kannatanule tekitatud kehavigastused ei olnud väga ulatuslikud ega nõudnud olulist arstlikku sekkumist. Andes kohtueelse menetluse lõpuleviimisel nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks avaldas kannatanu prokuröri abile, et intsidendist kahe või kolme päeva möödumisel vabandas kahtlustatav tema ees, kannatanu on kahtlustatavaga leppinud ning mingeid pretensioone kannatanul kahtlustatava vastu ei ole /tl 56/. Prokuröri abi hinnangul osutab kannatanu avaldus sellele, et esimeses kuriteoepisoodis esineb karistust kergendav asjaolu, mis on sätestatud KarS § 57 lg 1 p-s 9 – leppimine kannatanuga või alternatiivselt on tegemist karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 2 mõttes (kui tõlgendada leppimist kannatanuga kitsalt, s.o

§-s 2032 ettenähtud lepitusmenetluse tulemusena). Toodud asjaolusid arvestades leiab prokuröri abi, et kahtlustatava süü ei ole esimeses kuriteoepisoodis suur. Teises kuriteoepisoodis ei tarvitatud kannatanu MM suhtes mitte füüsilist, vaid psüühilist vägivalda. Ähvardus piirdus sõnalise väljaütlemisega ning seda siis, kui kahtlustatav oli tugevas alkoholijoobes ja seega ei olnud võimeline oma käitumist täielikult kontrollida. Kriminaaltoimikus ei osuta midagi, et hilisemalt oleks kahtlustatav teinud midagi, mis võiks tugevdada kannatanu hirmu varasemalt väljaöeldud ähvarduse osas. Kannatanu on politseiametnikuks, kelle töö on oma olemuselt seotud kõrgendatud riskiga, mistõttu peaks ta eeldatavasti taluma võimalikke ohtusid paremini kui tavainimene. Tõsi, kõik toodud asjaolud ei õigusta kahtlustatavat ega muuda tema kuritegelikku käitumist olematuks, kuid sellegipoolest, hinnates need asjaolud nende kogumis leiab prokuröri abi, et kahtlustatava süü ei ole teises kuriteoepisoodis niivõrd suur, et nõuaks ilmtingimata kahtlustatava karistamist kohtumenetluse korras. Kokkuvõttes leiab prokuröri abi, et kahtlustatava süü ei ole teises kuriteoepisoodis suur. Lisaks eeltoodule peab arvestama karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kahtlustatavale inkrimineeritavate kuritegude eest on seadusandja näinud karistusena ette ka rahalise karistuse, mis samuti osutab sellele, et AA süü ei ole suur. Avaliku menetlushuvi osas märgib prokuröri abi järgmist. Kuivõrd kahtlustatava süü ei ole kummaski kuriteoepisoodis suur, viitab see ühtlasi sellele, et nende kuriteoepisoodide menetlemise vastu puudub avalik huvi. Pealegi tuleneb avaliku menetlushuvi puudumine ka muudest asjaoludest. Esiteks, kahtlustatavale inkrimineeritavad kuriteod on oma sisult ühe sündmusteahela lülid ja on toimepandud väga lühikese aja jooksul. Seega ei saa rääkida kahtlustatava järjepidevast kuritegelikust käitumisest. Arvestades seda, et kahtlustatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, võib asuda seisukohale, et tegemist on juhusliku episoodiga kahtlustatava elus. Teiseks, vahetult pärast kuritegude toimepanemist peeti AA kahtlustatavana kinni ja ta viibis eelvangistuses järgmise päevani. Seega on kahtlustatav ilmselt saanud ettekujutuse kuritegeliku käitumise võimalike tagajärgede kohta, mis eeldatavasti osutas talle vajalikku eripreventiivset mõju. Kolmandaks, kuivõrd kahtlustatav on päästeteenistuja, võib kriminaalkaristuse mõistmine tuua talle kaasa ka töö kaotuse, mis võib avaldada kahtlustatava elule pikemaajalist negatiivset mõju ja panna raskesse olukorda tema ülalpeetavaid – kolme alaealist last. Kokkuvõttes leiab prokuröri abi, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ja kahtlustatava süü ei ole suur ning seega võib antud juhul lõpetada kriminaalmenetluse

§ 202alusel.

Prokurör taotleb kohustada A. A tasuma menetluskulud ning maksma riigituludesse 640 eurot. Samuti taotleb prokurör, et kohus kriminaalasjas menetluse lõpetamisel võtaks seisukoha M. M tsiviilhagi osas. Kahtlustatav on kohustustega nõustunud. Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud.

§ 202

lg 1 kohaselt võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud motiividega. Tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur. Kahtlustatav kohustub tasuma riigituludesse 500 eurot ja menetluskulud.

§ 37

lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses hagetav üksnes kuriteoga vahetult tekitatud kahju. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kannatanu kulud turvaseadmetele ja tulekustutitele ei ole vaadeldavad kuriteoga vahetult tekitatud (varalise) kahjuna. Asjaolu, et vastavad kulud olid tehtud pärast ähvardamist, ei muuda neid ähvardamisega tekitatud kahjuks. Kannatanu M. M on võimalik nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluses. Kohus juhindub

§ 202lg 1; 202 lg 2 p 1,3.

Eha Popova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.