4-13-346/14

4-13-346 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-346 Kohtukoosseis eesistuja Malle Preimer, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Alina Koop Marina Lepiksoo Tõlk Väärteoasi Aleksandr Sergiitšuki väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.02.2013 otsus Kaebuse esitaja Aleksandr Sergiitšuk (ik: 38301252226, viibib Tallinna Vanglas) Istungil osalenud isikud Aleksandr Sergiitšuk RESOLUTSIOON
2. Harju Maakohtu 11.02.2013 otsus Aleksandr Sergiitšuki väärteoasjas nr 4-13-346 jätta muutmata.
3. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
4. aprillist
5. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna Politseiosakonna poolt on 19.12.2012 koostatud väärteoprotokoll AB 1330139 selle kohta, et Aleksandr Sergiitšuk 19.12.2012 kella 11.15 ajal viibis Tallinnas Kopli I Liini maja 1 juures, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt pani A. Sergiitšuk toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohtu otsus
7. Harju Maakohtu 11.02.2013 otsusega mõisteti A. Sergiitšuk süüdi NPAS § 151 järgi ja teda karistati 10 päeva pikkuse arestiga. Kohus luges karistuse kandmise alguseks päeva, mil A. Sergiitšuki suhtes tühistatakse tõkend vahistamine või päeva, mil ta vabaneb karistuse kandmiselt. Ühtlasi mõistis kohus A. Sergiitšukilt välja ekspertiisitasu 35 eurot riigieelarve tuludesse. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leidis, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga ka väärteoprotokolliga ning toimiku teiste materjalidega. Väärteoasjas on joobeseisundi tuvastamise saatekiri, mille kohaselt võeti A. Sergiitšukilt uriiniproov, millest leiti fentanüüli. Ekspertiisitasu on 35 eurot. Kohus leidis, et menetlusalune isik on tahtlikult toime pannud väärteo, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalusest mõjutada A. Sergiitšuki edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leidis kohus, et A. Sergiitšuki tuleb karistada arestiga, mis on ligilähedane sanktsiooni keskmisele määrale, kuna isikut on varem korduvalt karistatud samasuguste väärtegude toimepanemise eest, kuid varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud. Vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus märkis, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Seega tuleb menetlusaluselt isikult välja mõista ekspertiisitasu 35 eurot tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 3, mille kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Apellatsioon
8. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik A. Sergiitšuk, vaidlustades kohtuotsuse tema süüdimõistmises NPALS § 151 järgi, samuti taotleb kohtuotsuse muutmist karistuse osas, paludes kergendada aresti määra 10 päevalt 6 päevale, võimaldada tal aresti kandma asuda mitte kohe pärast kriminaalasjas karistuse ärakandmist või võimaldada aresti kanda ositi, puhkepäevadel. A. Sergiitšuk märgib, et ekspertiisi jaoks analüüsi andes oli ta täiesti kaine. Kuid kaua enne seda tarvitas ta narkootikume. Juhtus selline olukord, et politseinikud kontrollisid tema andmeid ning viisid teda ka ekspertiisi. Apellant ei vaidle, et tema veres oli narkootilist ainet, kuid väidab, et ta oli täiesti adekvaatne ja kaine. Eelnevalt karistati teda kokku 18 päevase arestiga. Apellant palub vähendada temale mõistetud aresti 6 päevani. Samuti palub A. Sergiitšuk võimaldada tal pärast vanglast vabanemist minna koju ema juurde ning võimaldada tal ka leida endale tööd ja lahendada oma sotsiaalprobleeme. Ka palub apellant võimaldada tal kanda aresti ositi, puhkepäevadel. 2 Lisaks taotleb A. Sergiitšuk enda vabastamist ekspertiisikulu tasumisest, väites, et ta on maksejõuetu ning tal on teisi rahalisi kohustusi, mida ta peab tasuma. Seetõttu on ta sunnitud kas otsima mitteametlikku tööd kahtlastes firmades või siis varastama. A. Sergiitšuk märgib, et ta soovib oma võlgnevusi järk-järgult tasuda, kuid vanglast vabanedes on tal väga raske hakkama saada ning iga niisuguse ekspertiisikulu tasumine raskendab üha sügavamalt tema elu ja olemasolu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt. 4.
10. Sisuliselt vaidlustab A. Sergiitšuk kohtuotsuse enda süüdimõistmises NPALS § 151 järgi. Apellant ei vaidle, et tema veres oli narkootilist ainet, kuid väidab, et ekspertiisi jaoks analüüsi andes oli ta täiesti kaine ja narkootikume tarvitas ta kaua enne seda. Seega sisuliselt väidab apellant, et käesolevas asjas läbiviidud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ekspertiisiga temal tuvastatud narkootiline joove oli tegelikult jääknäht tema poolt varem narkootilise aine tarvitamisest. Ringkonnakohus apellandi arusaamaga ei nõustu. Harju Maakohus luges A. Sergiitšuki süü NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 19.12.2012 episoodis tõendatuks väärteoasjas kogutud tõenditega, sealhulgas menetlusaluse isiku enda poolt kohtuistungil antud tunnistusega eelnevalt narkootikumide tarvitamise kohta ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille kohaselt leiti A. Sergiitšukilt võetud uriiniproovist fentanüüli (tlk 8). Seega on tõendatud A. Sergiitšuki süü NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 19.12.2012 episoodis. 4.
11. Karistuse kohaldamisel on maakohus õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. Karistusregistri andmetest (tlk 9-14) nähtub, et A. Sergiitšuki on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega, samuti on teda karistatud ka arestiga, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades A. Sergiitšuki sellelaadsete rikkumiste korduvust, on põhjendatud temale raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Kuivõrd A. Sergiitšuki on ka varem karistatud arestiga (Harju Maakohtu 06.08.2012 otsusega väärteoasjas nr 4-12-1487 NPALS § 151 järgi arestiga 18 päeva), kuid varasem arest ei ole mõjutanud teda hoidumast samalaadsete väärtegude toimepanemisest, on maakohus õigesti kohaldanud A. Sergiitšukile aresti määras 10 päeva ning aresti määra vähendamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et A. Sergiitšukile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.
12. VTMS § 209 lg 1 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Apelleeritud kohtuotsusega nähti ette pöörata arest täitmisele pärast A. Sergiitšukile kriminaalasjas kohaldatud tõkendi muutmist või pärast teises süüteoasjas mõistetud karistuse ärakandmist. Puuduvad tõendid asjaolude kohta, mille tõttu ei oleks A. Sergiitšukil võimalik 3 asuda aresti kandma kohtuotsuses ettenähtud ajal. Niisuguste asjaoludena ei ole ringkonnakohtu seisukohalt käsitatavad apellandi paljasõnalised väited, et ta soovib minna oma ema juurde, leida endale tööd ja lahendada oma sotsiaalprobleeme. Seega ei anna apellatsioonis esitatu ringkonnakohtule alust ümber hinnata maakohtu otsustust, et karistusena kohaldatud aresti tuleb A. Sergiitšukil kandma asuda kohtuotsuses ettenähtud ajal. 4.
13. KarS § 66 lubab kohtul karistusena kohaldatud aresti ositi kandmist otsustada üksnes kohtuotsuse tegemisel karistuse mõistmise kohta. Harju Maakohtu 11.02.2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-346 on A. Sergiitšuki karistatud 10 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas A. Sergiitšuki perekondlikku ja tööalast olukorda. Puuduvad tõendid A. Sergiitšuki perekondlike ja tööalaste asjaolude kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda aresti järjest. Maakohus ei ole A. Sergiitšukile karistust mõistes pidanud tema suhtes KarS § 66 kohaldamist võimalikuks ning apellatsioonis toodu ei anna ringkonnakohtule alust hinnata ümber Harju Maakohtu otsustust A. Sergiitšukile mõistetud karistuste korraga ärakandmise kohta. 4.
14. Ringkonnakohus peab alusetuks ja põhjendamatuks apellandi taotlust vabastada teda kohtuotsusega välja mõistetud ekspertiisikulu tasumise kohustusest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 3 on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud menetluskuludeks ning KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. A. Sergiitšuk ei esita oma apellatsioonis ühtegi asjaolu, mis oleks käsitletav eelnimetatud seaduse sätete rikkumisena maakohtu poolt ega ka menetluskulude hüvitamise osaliselt riigi kanda jätmise KrMS § 180 lg-s 3 ettenähtud seaduslike alustena. Nimetatud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise aluseid ei ole maakohus A. Sergiitšuki suhtes tuvastanud ja neid aluseid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Niisuguseks asjaoluks ega ka menetluskulude hüvitamise osaliselt riigi kanda jätmise KrMS § 180 lg-s 3 ettenähtud seaduslikuks aluseks ei ole kaebaja tõenditele mittetuginevad ja seetõttu paljasõnalised väited, et ta on maksejõuetu ning tal on teisi rahalisi kohustusi, mida ta peab tasuma. Arvestades seda, et A. Sergiitšuk kannab käesoleval ajal vangistust, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Kaebusest ei nähtu ühtegi vangistusseaduse § 37 lg 2 p-des 1 - 4 toodud töötamist välistavat asjaolu. A. Sergiitšuki kaebusest ei nähtu ka seda, et teda oleks töölt kõrvaldatud või töökohustusest vabastatud vangistusseaduse § 38 lg 22 kohaselt. Ringkonnakohus märgib, et ehkki vanglatingimustes ei ole kinnipeetava tööga kindlustamine alati tagatud, ei ole ka see asjaolu menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise aluseks. Ka Riigikohus on oma 07.12.2012 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-120-12 väljendatud seisukohta, et „Hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalus töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist.“ Lisaks tuleb menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Ehkki A. Sergiitšuki väitel on ta maksejõuetu, ei ole ta maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud tõendeid, mis tema väidet kinnitaksid ning annaksid alust veendumuseks, et A. Sergiitšuki varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulu tasuda täies ulatuses. 4 Seetõttu on Harju Maakohtu otsus A. Sergiitšukilt menetluskuludena ekspertiisitasu 35 eurot riigituludesse väljamõistmise osas õiguspärane.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.02.2013 kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Pavel Gontšarov 5 Ivi Kesküla