1-11-4267/22

1-11-4267 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4267 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Egert Kondi (Kont) kaitsja advokaat Irina Gromtsevi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Egert Kondi kaitsja advokaat Irina Gromtsevi määruskaebuse rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 64 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti, advokaat Irina Gromtsevile tema poolt Egert Kondile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Egert Kondilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest 64 eurot 80 senti riigituludesse.
7. Egert Kondil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Egert Kont 1-114267, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Viru Maakohtu 25.03.2013 määrusega jäeti Egert Kont talle Tartu Maakohtu 12.07.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 12.07.2011 otsusega mõisteti E. Kont süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 9 kuud. E. Kondi karistusaeg algas 30.03.2011 ja lõpeb 30.12.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu
11. Maakohus leidis, et E. Kont tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus tuvastas, et E. Konti on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja reaalset vangistust kannab teist korda. Tartu Maakohtu 19.08.2009 otsusega karistati E. Konti šokivangistusega 8 kuud, kuid vaatamata sellele jätkas E. Kont kuritegude toimepanemist ning teda karistati taas kriminaalkorras 15.04.2010 ja 12.07.
12. Seega oli tegemist kahe kriminaalkaristusega kehtival katseajal. Lisaks sellele oli E. Kont Tartu Maakohtu 26.11.2010 määrusega kuulutatud tagaotsitavaks seoses kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega. Eeltoodust nähtub, et E. Kont ei ole vaatamata oma noorele eale teinud talle mõistetud kriminaalkaristustest ja reaalse vangistuse kandmisest mingeid järeldusi ja oma käitumist muutnud ei ole. Tegemist ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti käitumiskontroll koos vastavate nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades E. Kondi käitumist enne vangistust, puudub maakohtul veendumus, et E. Kont seekord suudab käitumiskontrolli nõudeid täita. Maakohus leidis, et kriminaalhoolduse piirangud ei ole E. Kondi puhul piisavad tema õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Maakohus pidas positiivseks alalise elukoha olemasolu, kuid asja materjalide kohaselt oli sama elukoht E. Kondil ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista antud positiivne asjaolu kinnipeetaval kuritegude toimepanemist. Individuaalse täitmiskava kohaselt on E. Kondile
13. aastal ettenähtud läbida sotsiaalprogramm „Õige hetk“ ning osaleda vestlustel „Kriminaalne tutvusringkond“ ja „Motivatsioon vabaneda mõnuainete kuritarvitamisest“. Maakohus leidis, et kõik need tegevused on E. Kondile vajalikud ja nende tegevuste tulemuslik läbimine on kindlam vangistuses. E. Kondil on jäänud karistust kanda veel üle poole aasta, seega on tal võimalus need tegevused läbida. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas E. Kont vabaduses igapäevaselt kanget alkoholi ja ka narkootikume. Maakohus leidis, et ka seetõttu on sõltuvusega seotud tegevused E. Kondile vajalikud. Maakohus pidas paljasõnaliseks E. Kondi selgitusi, et ta soovib vabanedes aidata oma vanemaid. Asja materjalidele tuginedes ei tuvastanud maakohus, et enne vangistust ja kuritegude toimepanemise ajal oleks E. Kont olnud oma vanematele toeks. Maakohus tunnustas E. Kondi soovi jätkata õpinguid keskhariduse saamiseks, kuid ka see asjaolu ei anna maakohtu arvates alust tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E. Kondile on võimaldatud vangistuses õppida, tema enda seletuste kohaselt on tema hinded head. Maakohus ei pidanud tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise aluseks E. Kondi soovi minna trenni. Maakohus leidis, et E. Kondi vabastamine vangistusest tingimisi enne -2- tähtaega ei ole põhjendatud eelkõige tema käitumise tõttu varasemal katseajal, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
14. E. Kondi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja E. Kondi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kaitsja märgib, et E. Kont on karistusest ära kandnud 2 aastat. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et vanglakaristus on avaldanud E. Kondile mõju ja ta on võimeline ning soovib edasi elada seaduskuulekalt. E. Kont on noor, ka tema vanus annab lootust, et 2-aastane vangistus on kujundanud temas negatiivset suhtumist kriminaalse eluviisi vastu. Kaitsja leiab, et maakohus arvestas E. Kondi käitumisega enne vangistust, kuid pööras ebapiisavalt tähelepanu tema heale käitumisele vanglas. Kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et E. Kondi puhul on kõrge uute kuritegude toimepanemise risk. Kaitsja toob välja, et E. Kont täidab ITK-d kohusetundlikult ning tal on olemas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi garantiikiri. E. Kondi vanemad toetavad oma poja soovi jätkata õpinguid. E. Kont on vangistuse ajal läbinud müürsepa-pottsepa kursused, mis samuti soodustab tema naasmist tavaellu. Määruskaebuse esitaja arvates iseloomustab E. Konti positiivselt tema aktiivsus õppimisel. E. Kont mõistab oma alkoholiprobleemi ja on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Kaitsja arvates on E. Kondi allutamine kriminaalhooldusele tulemuslikum kui tema vabanemine pärast karistuse ärakandmist ilma järelvalveta. Määruskaebuse esitaja arvates on ekslik maakohtu järeldus, et E. Kont ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. E. Kondi hea käitumine vanglas ning ITK kohusetundlik täitmine näitavad, et E. Kondi puhul on tegemist isikuga, kes on aru saanud oma varasema käitumise ebaõigsusest ning on asunud paranemise teele. E. Kont mõistab, et tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasneb katseaeg, ta on nõus osalema sotsiaalprogrammides ning täiendavate kohustuste kandmisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et E. Kondi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on E. Kondi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
16. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka E. Konti positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, elukoha olemasolu, soovi õppida, omandada keskharidus ja tegeleda spordiga –, ent sellele vaatamata on maakohus leidnud, et E. Kondi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus peab positiivseks määruskaebuses esitatud asjaolu, et E. Kont on vangistuses kohusetundlikult täitnud individuaalses täitmiskavas märgitud tegevusi, samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et E. Kondil on vangistuses võimalik läbida veel mitmeid talle ettenähtud sotsiaalprogramme ning veelgi kinnistada oma positiivseid hoiakuid.
17. Kohtukolleegium soostub maakohtuga, et E. Kondi varasem elukäik ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. E. Konti on 3 korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab teist korda. Maakohus on asjakohaselt sedastanud, et E. Konti on varasemalt karistatud 8-kuulise šokivangistusega, kuid sellegipoolest jätkas ta vabanedes kuritegude toimepanemist, tegemata talle mõistetud karistusest vajalikke järeldusi. -3- Samuti on kohtukolleegiumi hinnangul oluline asjaolu, et E. Kondi suhtes on varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust ja katseaega, kuid need on ebaõnnestunud. Nimelt pani E. Kont kriminaalhoolduse ajal toime uusi kuritegusid. Samuti rikkus E. Kont talle kriminaalhooldusel määratud kontrollnõudeid ning oli katseaja eesmärkide suhtes ükskõikne. E. Kont lahkus riigist sellest kriminaalhooldajat teavitamata, ta kuulutati tagaotsitavaks ning tema karistus pöörati täitmisele. Seega ei teki ka ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust, et kriminaalhooldus ning katseaeg avaldavad E. Kondile soovitud mõju ning ta läbib need tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel edukalt.
18. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid E. Konti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
19. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
20. E. Kont peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 64,80 eurot maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Maarika Kuusk