1-12-10582/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10582 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Pjotr Vassiljevi (Vassiljev) kaitsja advokaat Irina Gromtsevi (Gromtsev) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Pjotr Vassiljevi kaitsja advokaat Irina Gromtsevi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 43.20 eurot (nelikümmend kolm eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 7.20 eurot (seitse eurot ja kakskümmend senti) advokaat Irina Gromtsevile tema poolt Pjotr Vassiljevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Pjotr Vassiljevilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest 43.20 eurot riigituludesse.
7. Pjotr Vassiljevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Pjotr Vassiljev 112-10582 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Pjotr Vassiljev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.11.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati 10-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.04.2008 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 3 ja § 121 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 20 päevamäära ulatuses. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.05.2012 ja lõpeb 10.11.
10. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 10.02.
12. Viru Maakohtu 1.04.2013 määrusega jäeti P. Vassiljev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised. 2.1 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Nähtuvalt vangla iseloomustusest on P. Vassiljevi poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 58%. Tema haridustase on puudulik ja arvestades tema võlgnevusi väljamõistetud hagide katteks (hetkel ca üle XXX euro + menetluskulud) ei ole reaalseid väljavaateid, et isik suudaks oma elatusvahendite vajaduse ja rahalised kohustused täita isiklikest legaalsetest tuluallikatest. 2.2 P. Vassiljev on varem kaks korda kriminaalkorras karistatud (varavastaste kuritegude ja kehalise väärkohtlemise eest). Väärteokorras on teda karistatud 22 korda, sh 8 korda varavastaste väärtegude eest, 5 korda avaliku korra rikkumise eest ja 4 korda alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Ka varasemalt oli P. Vassiljev määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik, kuna isik pani katseajal toime uued varavastased kuriteod ning karistus pöörati täitmisele. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. 2.3 Maakohus leidis, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna P. Vassiljev on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli P. Vassiljevil probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kuuluvad P. Vassiljevi sõprusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada talle negatiivset mõju. P. Vassiljevi elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et P. Vassiljevi puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 2.4 Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud talle mõju, kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal, puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudaks seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks P. Vassiljevit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. 2.5 Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on 2 kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades kuriteo iseloomu ning P. Vassiljevi käitumist eelneval katseajal, ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada P. Vassiljev vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus on asjaolusid ebaõigesti hinnanud ja teinud neist valed järeldused. Materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras kaks korda karistatud, on käesoleval ajal tegemist tema esimese reaalse vangistusega. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et P. Vassiljev kannab oma esimest reaalset vangistust ja varem tal puudus vanglakogemus. Vangistuse ajal puuduvad P. Vassiljevil distsiplinaarkaristused. P. Vassiljevil on vabanemisel kindel elukoht ja lähedaste toetus. Ta valdab eesti keelt, omab ametlikku töökogemust, mis kahtlemata suurendab tema konkurentsivõimet tööturul. Vangla iseloomustusest nähtub, et P. Vassiljev on motiveeritud töötama. 3.2 Kohus pööras suurt tähelepanu kinnipeetava käitumisele enne vangistust, jättes seejuures arvesse võtmata, et suurem osa kuritegudest oli P. Vassiljevi poolt pandud toime alaealisena. Seejuures jättis kohus tähelepanuta kinnipeetava hea käitumise vanglas ja võimalused resotsialiseerumiseks – riigikeele valdamine ja töökogemus enne vangistust. Kohus pööras peamise tähelepanu asjaolule, et P. Vassiljev ei läbinud katseaega ja pani katseaja jooksul toime uue kuriteo, mistõttu kohtul puudus igasugune veendumus, et kinnipeetav suudaks seekord katseaja läbida. Kaitsja arvab, et kinnipeetava hea käitumine vanglas ning distsiplinaarkaristuste puudumine annab veendumuse, et P. Vassiljev on asunud paranemise teele ja on suuteline katseaega läbima. 3.3 Kaitsja juhib kohtu tähelepanu vangla iseloomustusele, millest nähtub, et kuna karistusaja pikkus on alla ühe aasta, siis individuaalset täitmiskava ei koostata. See tähendab, et P. Vassiljevil puudub võimalus vangistuse ajal sotsiaalprogramme läbida. Tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel on võimalik panna P. Vassiljevile kohustus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerumise võimalusi. Vabanedes tähtaegselt seitsme kuu pärast ilma kriminaalhoolduseta, ei saa P. Vassiljevit kohustada osalema sotsiaalprogrammides. P. Vassiljevi puhul on oluline vabanemine alkoholisõltuvusest. P. Vassiljev mõistab, et alkohol tekitab talle ainult probleeme ja ta on motiveeritud alkoholitarbimisest loobuma. Kuid ilma igasuguse toetuseta on alkoholisõltuvusest raske loobuda. Tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel võib P. Vassiljevile panna piirangu mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, samuti kohustada teda läbima sotsiaalprogramme, mis vähendavad alkoholisõltuvust. Tähtaegsel vabanemisel puudub P. Vassiljevil toetus, samuti igasugune motivatsioon alkoholist loobumiseks.
14. Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2013 määrusega määrati süüdimõistetu P. Vassiljevi kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 30.04.
15. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et P. Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on P. Vassiljevi puhul õigesti käsitlenud ja 3 hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et P. Vassiljevit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures on maakohus arvestanud ka määruskaebuses esile toodud positiivsete asjaoludega (kindla elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumine), kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, õigustamaks P. Vassiljevi ennetähtaegset vabastamist. Täiendavaid asjaolusid, mida maakohus poleks otsuse langetamisel arvesse võtnud ning mis õigustaksid P. Vassiljevi ennetähtaegset vabastamist, määruskaebuses esitatud ei ole.
18. Maakohus on asjakohaselt arvesse võtnud, et P. Vassiljevit on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud. Väärib tähelepanu, et P. Vassiljev on varasemalt määratud ka kriminaalhooldusele, mis ei olnud aga edukas, kuna katseajal pani P. Vassiljev toime uued varavastased kuriteod. Samuti on maakohus põhjendatult arvestanud, et vabaduses oli P. Vassiljevil probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on varasemalt viinud ka kuritegude toimepanemiseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning leiab, et P. Vassiljevil võib esineda tagasilanguse perioode, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. P. Vassiljev on küll ise väitnud, et on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, kuid kuna seni pole see tal õnnestunud, puudub ringkonnakohtul alus arvata, et käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegselt vabanedes suudaks ta alkoholi tarvitamisest hoiduda. Usku eeltoodusse ei sisenda ka kaitsja kaebuses märgitu, mille kohaselt tähtaegsel vabanemisel puuduks P. Vassiljevil igasugune motivatsioon alkoholist loobumiseks.
19. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid P. Vassiljevit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
20. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas