1-12-9970/12

Kriminaalasi nr 1-12-9970 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21 mai 2013.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-9970 Kohtunik Liivi Loide Istungisekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Kina Vasemägi Taotlus erakorraline ettekanne Reemo Zupsman kohta Süüdimõistetu REEMO ZUPSMAN isikukood 37807032788; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Jätkata Reemo Zupsman kriminaalhooldust. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Reemo Zupsman on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.10.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-9970 KarS § 169 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui Reemo Zupsman 18 kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1 KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati Reemo Zupsmanit katseajal tasuma igakuiselt kannatanule elatisevõlgnevuse katteks vähemalt 30 eurot kuus alates 18.11.2012.a. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Reemo Zupsman katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 02.11.2012.a. 15.04.2013.a saabus kohtule kriminaalhooldaja poolt koostatud erakorraline ettekanne Reemo Zupsman kohta, kuna Reemo Zupsman ei täida temale määratud kohustust tasuda elatisraha võlga, vähemalt 30 eurot kuus, alates 2013.a veebruarist. 04.04.2013.a seletuses on isik selgitanud, et on töötu alates 2013.a veebruarist ning tegeleb aktiivselt töö otsimisega. Seisuga 15.04.2013.a ei olnud tal veel töökohta. Viimati töötas ehitusel, kuid viimane töötasu jäeti maksmata. Ettekande kohaselt töötas Reemo Zupsman katseaja alguses ehitustööl suulisel kokkuleppel. Novembris 2012.a tasus elatise võla ja elatise korrektselt. Alates 2012.a detsembrist hakkas andma katteta lubadusi võla maksmise kohta ning selgitas, et ootab saamatajäänud töötasu. 04.01.2013.a võttis end töötuna arvele ning 09.01.2013.a sai ehitusel abitöödele, kus töötas taas suulisel kokkuleppel. Pärast kuuajalist töötamist tekkis tõrge, kui väidetavalt ei makstud enam töötasu, mis on siiani saamata. 11.02.2013.a suutis tasuda elatise võlgnevust 60 eurot, s.o 2012.a detsembri ja 2013.a jaanuari eest. Vahepealsel perioodil ei ole teinud ühtegi makset. Töökohad on olnud ajutised, suulisel kokkuleppel. Sissetulek on seetõttu ebaregulaarne ning ei võimalda igakuiselt elatise võlgnevust tasuda. Täitise andmetel on isikul maksmata põhivõlgu ligi 39 000 euro suuruses summas. Registreerimiskohustust on Reemo Zupsman täitnud korrapäraselt. 27.10.2012.a on teda politsei poolt karistatud AS § 70 järgi rahatrahviga 60 eurot. Reemo Zupsmanil puudub tahe oma lapsele elatusraha maksta, tunneb vimma oma endise abikaasa vastu. Elatusraha on temalt välja mõistetud 02.11.2010.a, mistõttu tal on olnud piisavalt aega, et näidata üles head tahet ja anda oma parim, et toetada materiaalselt oma 6aastase poja kasvatamist. Juhindudes eelnevast, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku, toetudes KarS § 74 lg 4, Reemo Zupsmanile KarS § 169 järgi mõistetud 2 kuu vangistuse täitmisele pööramiseks. Kohus pidas asjas kohtuistungi 21.05.2013.a. Reemo Zupsman selgitas kohtuistungil, et tal puudus vahepeal (3 kuud) töö ning siis ei olnud võimeline elatist maksma. Tegi juhutöid ning teenis nädalas 60-70 eurot. Nüüd sai tuttava kaudu tööle, on töötanud 2 nädalat, ning saab jälle elatist maksta. Hetkel on nelja kuu elatise võlg ja elatis maksmata. Leidis, et kui peab vangi minema, siis peab, kuid vabanemisel puuduks tal taaskord töökoht. On soov edasi töötada ning lapsele elatist maksta. Tema elukaaslase tervis ei ole hea. Käesolevalt on tööl katseaja lepinguga ning kui temaga ollakse rahul, siis saab seal jätkata. On ka varem seal töötanud (2004.a). Saab aru, et otse elatist maksta on soodsam kui kohtutäituri kaudu. On võimeline 28.06.2013.a võlgnevuse 120 eurot ära maksma, ning sealt edasi maksab nii võlgnevust kui ka elatist. Kriminaalhooldaja sõnul koostas erakorralise ettekande, kuna isik ei suutnud alates 2013.a veebruarist elatise võlgnevust ega elatist tasuda. Esitas kohtule kriminaalhooldusaluse töölepingu, mille kohaselt kehtib leping kuni 28.06.2013.a ning, kui läbib katseaja edukalt, siis muutub leping tähtajatuks. Järgmise makse saab isik teha alles pärast 07.06.2013.a. Kui kohus nõus sellega, siis 28.06.2013.a peaks isik elatise võlgnevuse likvideerima. Edaspidi tuleks kokku leppida, et nii elatise võlgnevus kui ka elatisraha laekuks läbi kohtutäituri või läheb raha otse endisele abikaasale ning kriminaalhooldaja teavitab sellest kohtutäiturit. 2 Kohus leiab, et esitatud taotlus Reemo Zupsmani kriminaalhoolduse jätkamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi. Esialgselt oli kriminaalhooldaja teinud kohtule ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks, kuna Reemo Zupsman ei täitnud talle määratud kohustust tasuda igakuiselt kannatanule elatisevõlgnevuse katteks vähemalt 30 eurot kuus alates 18.11.2012.a. Kohus küsis tulenevalt KrMS § 432 lg 2 kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx seisukohta kriminaalhooldaja poolt esitatud ettepaneku suhtes, kuid kannatanu temale määratud tähtajaks ega hiljem kohtule vastanud ei ole. Kriminaalhooldaja muutis kohtuistungil oma ettepanekut ning leidis, et kuna isik on asunud tööle ning suudab likvideerida elatise võlgnevuse, siis võib isiku suhtes kriminaalhooldus jätkuda. Kohtule nähtuvalt ei ole isik rikkunud muid temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Reemo Zupsman on asunud tööle ning väljavaated töökoha säilitamiseks tähtajatult tunduvad tõenäolised, mistõttu võib eeldada, et isikul on edaspidi piisavalt rahalisi vahendeid, et täita temale määratud kohustust korrektselt. Karistuse täitmisele pööramine siinkohal aga võtaks ära isikult töökoha, ning vangistuse ajal ega ka pärast vabanemist ei oleks isikul taaskord võimalik täita temale määratud kohustust. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kriminaalhooldusaluse Reemo Zupsmani suhtes kriminaalhoolduse jätkamine. Kohtunik 3