KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.03.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-4267 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Egert KONDI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Egert KONT sünd. 23.01.1991, isikukood 39101232731, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub, võimalik xxx Karistuse kandmise algus 30.03.2011 ja lõpp 30.12.2013 Jätta Egert KONT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt Egert KONDILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. toimikuga tutvumine 16 €, esinemine kohtuistungil 16 €, käibemaks 6,40 €). Välja mõista Egert KONDILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 28.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Egert Kondi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Egert Kont on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.07.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.1, 2 - §199 lg.2 p.9 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 9 kuud alates 30.03.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja reaalset vangistust kannab samuti teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Röövid ja vargused on toime pandud grupi mõjul ning sõltuvuse rahuldamiseks. Kuriteod on ette valmistamata, soodusteguriks on alkoholi või narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on kohusetundlikult töötanud vangla majandustöödel. Vangistuses õppis kinnipeetav 11 klassis ja avavanglasse paigutamisel jätkas õpinguid Jõhvi Gümnaasiumis. Samuti on kinnipeetav vangistuses läbinud müürsepppottsepa kursused ning käinud B- ja T-kategooria sõidukijuhi kursustel, kuid sõidueksamit ei sooritanud. Vabanemisel plaanib kinnipeetav jätkata õpinguid xxx, kust on olemas ka sellekohane garantiikiri. Vabaduses on kinnipeetav töötanud lühiajaliselt, vangistuses on rahaliselt aidanud vanemad. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 3394,92 €, täidetud on 354,48 €. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema, isa ja vend, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetav tunnistas, et tema suhtlusringkonda kuuluvad suuremalt jaolt kriminaalkorras karistatud isikud, ka kinnipeetava vend kannab hetkel tingimisi vangistust. Grupis toimepandud kuritegudest nähtub, et kinnipeetav on mõjutatav. Toimepandud süüteod viitavad riskivale ja hoolimatule eluviisile. Kinnipeetav tarvitas enne vangistust igapäevaselt kanget alkoholi. Ka süüteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav proovis narkootikume 16-aastasena. Umbes aasta vältel tarvitas narkootikume pidevalt koos alkoholiga. Vangistuses on kinnipeetavale pandud diagnoos xxx. Kinnipeetav on olnud paigutatud noorte xxx, kus on sõltuvusprobleemiga tegeletud. Narkootikumide tarvitamine vabaduses võib viia uute seaduserikkumisteni. Kinnipeetava vanemad ei usu tarvitamiskäitumise väljakujunemisse. Kinnipeetav ei ole andnud nõusolekut minna sõltuvusravile rehabilitatsioonikeskusesse xxx. Kuritegude toimepanemisel on kinnipeetav kasutanud vägivalda. Kriminaalhooldusel olles on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, on olnud tagaotsitav. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos kohustusega pöörduda 1 kuu jooksul alates vabanemisest psühhiaatri ja/või psühholoogi vastuvõtule ja vajadusel alustada psühholoogilist nõustamist või sõltuvusravi. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema, isa ja vend. Kinnipeetava suhtlemine lähedastega on vangistuse ajal säilinud ning kontakti hoitakse peamiselt telefoni teel. Kooli ajal kaaluti kinnipeetava saatmist erikooli seoses käitumisprobleemide ja koolist puudumistega. Kinnipeetava vanemate sõnul on kinnipeetava antisotsiaalne käitumine saanud alguse suhtlemisest negatiivset mõju avaldavate sõpradega ning nad on püüdnud kinnipeetavat mõjutada nendega suhtlemist lõpetada. Sellel eesmärgil vahetati ka kooli, kuid suhtlemine endiste sõpradega jätkus. Tingimisi karistuse ajal rikkus kinnipeetav korduvalt kontrollnõudeid, katseajaks püstitatud eesmärke kinnipeetav täitma ei asunud, tema suhtumine eesmärkide täitmisesse oli ükskõikne. Katseajal pani kinnipeetav korduvalt toime õiguserikkumisi ning asus 2 kriminaalhooldajale teatamata xxx, kus ta peeti kinni kahtlustatuna varguses. Kinnipeetava noorem vend kannab hetkel tingimisi vangistust ning on määratud käitumiskontrollile Viru Vangla noorte talitusse. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanemate juurde, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 5-toalise eramuga, mis kuulub kinnipeetava emale, kinnipeetaval on kasutada oma tuba. Lisaks vanematele elab seal ka kinnipeetava noorem vend. Kinnipeetav on märkinud, et asub vabanemise korral tööle xxx, kuid see ei vasta kinnipeetava isa sõnade kohaselt tõele. Kinnipeetav on selles firmas küll lühikest aega töötanud, kuid kindlaid kokkuleppeid tema töölevõtmise osas sõlmitud ei ole ning läbirääkimisi pole samuti peetud. Kinnipeetava vanemad soovivad, et kinnipeetav jätkaks õpinguid kesk- või kutsehariduse omandamiseks ja on valmis kinnipeetavat õpingute ajal toetama. Lisaks kriminaalasjadele on kinnipeetavat korduvalt karistatud pisivarguste toimepanemise eest. Võib oletada, et vargused on toime pandud seetõttu, et hankida endale mõnuaineid. Positiivsena võib välja tuua selle, et kinnipeetav on vangistuses jätkanud õpinguid. Kriminaalhooldusametnik leiab, et otstarbekas oleks vabastamise korral panna kinnipeetavale muuhulgas kohustuseks pöörduda vastuvõetule psühhiaatri ja/või psühholoogi poole ning vajadusel alustada sõltuvusravi või psühholoogilist nõustamist. Maakohtu istung Kinnipeetav Egert Kont taotles maakohtu istungil enda vabastamist, seletas, et kahetseb endist eluviisi, tahab edasi õppida, vanemaid abistada ning minna trenni. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja leidis, et karistuse eesmärk on antud kinnipeetava puhul täidetud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja reaalset vangistust kannab teist korda. Tegemist on noore kinnipeetavaga. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu 19.08.2009 otsusega karistati kinnipeetavat šokivangistusega 8 kuud, vaatamata sellele jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist ning teda karistati taas kriminaalkorras 15.04.2010 ja 12.07.
- Seega oli tegemist kahe kriminaalkaristusega kehtival katseajal. Lisaks 3 sellele oli kinnipeetav Tartu Maakohtu 26.11.2010 tagaotsitavaks seoses kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega. määrusega kuulutatud Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole vaatamata oma noorele eale teinud talle mõistetud kriminaalkaristustest ja reaalse vangistuse kandmisest mingeid järeldusi ja oma käitumist muutnud ei ole. Tegemist ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti käitumiskontroll koos vastavate nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust, puudub maakohtul igasugune veendumus selles, et kinnipeetav seekord suudab käitumiskontrolli nõudeid täita. Maakohus leiab, et kriminaalhoolduse piirangud ei ole antud kinnipeetava puhul piisavad tema õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Alalise elukoha omamine on antud juhul positiivne, kuid asja materjalide kohaselt oli sama elukoht kinnipeetaval ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista antud positiivne asjaolu kinnipeetaval kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt täidab kinnipeetav individuaalset täitmiskava korralikult. Sellest nähtub, et 2013 on antud kinnipeetavale ette nähtud läbida sotsiaalprogramm xxx ning osaleda vestlustel Kriminaalne tutvusringkond ja Motivatsioon vabaneda mõnuainete kuritarvitamisest. Maakohus leiab, et kõik need tegevused on antud kinnipeetavale vajalikud, nende tegevuste tulemuslik läbimine on kindlam vangistuses. Kinnipeetaval on jäänud karistust kanda veel 9 kuud, seega on tal võimalus paremaks resotsialiseerumiseks need tegevused läbida. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas kinnipeetav vabaduses igapäevaselt kanget alkoholi ja ka narkootikume. Maakohus leiab, et ka seetõttu on sõltuvusega seotud tegevused kinnipeetavale vajalikud. Vabaduses ei ole nende läbimine kindel ja tulemuslikkus madalam. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Eelkõige on mittevabastamise põhjuseks kinnipeetava käitumine varasemalt katseajal. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas need ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistust vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüditunnistamisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Mõistetud vangistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erand. Maakohus ei tuvastanud ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda käesolevas asjas erandina. Maakohus leiab, et karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul ei ole saavutatud. Vastuseks kinnipeetava poolt maakohtu istungil esitatud põhjendustele tema vabastamise kohta märgib maakohus järgmist. Vanemate abistamise soovi peab 4 maakohus küll positiivseks, kuid antud kinnipeetava puhul on see vaid paljasõnaline väide. Asja materjalidest ei nähtu, et enne vangistust ja kuritegude toimepanemise ajal oleks kinnipeetav kuidagi olnud oma vanematele toeks. Pigem vastupidi, kuna kriminaalhooldusametniku kirjaliku seletuse kohaselt on kinnipeetav rääkinud ebatõtt oma väidetava töökoha osas, mille kohta siis kinnipeetava isa pidi selgitusi jagama. Antud näide ei toeta kuidagi kinnipeetava soovi vanemaid aidata. Maakohus tunnustab kinnipeetava soovi jätkata õpinguid keskhariduse saamiseks, kuid ka see asjaolu ei anna alust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetavale käesoleval ajal vangistuses võimaldatud õppida, kinnipeetava enda seletuste kohaselt on tema hinded head. Asjaolu, et kinnipeetav soovib vabaduses trenni minna ja seetõttu tuleks ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, ei ole kindlasti vabastamise aluseks. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kuulus õigusabi osutamiseks 38,40 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5