1-13-2704/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu Kriminaalasja number 1-13-2704 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuistungi sekretär Liina Tulit Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2013 psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Janno Reiseli esindaja vandeadvokaat Mare Lauri määruskaebus
3. aprill 2013 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2013 määrus muutmata ja Janno Reiseli kaitsja vandeadvokaat Mare Lauri määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Tartu I Advokaadibüroo kaudu 43,20 eurot (s.h käibemaks 7,20 eurot) vandeadvokaat Mare Laurile tema poolt Janno Reiselile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Jätta kaitsjale väljamõistetud tasu riigi kanda. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
5. Tartu Maakohtu määrusega lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel Janno Reiseli süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 1,2 tunnustel seoses tema süüdimatuks tunnistamisega ja kohaldati J. Reiseli suhtes psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus, analüüsides J. Reiseli süüdistust KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 1,2 tunnustel, leidis, et J. Reiseli süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud. Pisut enam kui kuu jooksul on J. Reisel käinud Tartus kolmes erinevas kaupluses, võtnud sealt kaupa, peites selle riiete alla või taskusse ning läinud kaubaga selle eest tasumata kassaliini eest läbi. Kõikidel kordadel on ta kaupadega kinni peetud. Kaubad on rikkumata tagastatud. Kauplusest väljumisega soovis ta pöörata enda kasuks võõrast vara, tehes seda salaja. Teod jäid lõpule viimata J. Reiseli tahtest olenemata põhjustel. Maakohus märkis, et vargus on süstemaatiline, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisuse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Ajavahemik nende vahel ei saa olla väga pikk. Kui isik on varem korduva varguse eest karistatud, võib teda KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vastutusele võtta nii uue kuriteo kui väärteo eest. J. Reiselit on varem Tartu Maakohtu 02.09.2011 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi vargustes (10 episoodi). Praeguses kriminaalmenetluses on J. Reiseli kolm varguskatset tuvastatud ühes menetluses. Kõik varguse katsed on väärteo tunnustega ja toime pandud lühikeste ajavahemike järel. Arvestades varasemat karistatust süstemaatilise varguse eest, on ainuüksi esimene episood kvalifitseeritav kuriteona. Lähtudes vargustevahelisest lühiajalisusest ja tegude arvust, on ka kolm iseseisvalt väärteona kvalifitseeritavat vargust kokku kvalifitseeritavad kuriteona.
7. Maakohus avaldas ambulatoorse kohtupsühhiaatria eksperdi arvamuse ja luges tõendatuks, et J. Reisel on süüdimatu ja vajab psühhiaatrilist sundravi. Kuigi J. Reisel on saanud ekspertiisi tegemise ajal ja selle järel ravi, leidis kohus pärast J. Reiseli ärakuulamist, et ekspertiisi tegemise ajal esinenud asjaolud ei ole ära langenud. J. Reisel ei ole võimeline kandma karistust ning on oma vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale, mistõttu on tema suhtes vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi erirežiimiga psühhiaatriahaiglas. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
8. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja vabastada J. Reiseli psühhiaatrilisest sundravist. 4.1 Kaitsja leiab, et J. Reiseli kahtlustus on tõendamata, kuna ükski tõend ei kinnita, et ta oleks kahtlustuses viidatud asjad võtnud kahtlustuses esitatud ajal ja kohas. 4.2 Kaitsja märgib, et J. Reiseli teod on ebaõigesti kvalifitseeritud, s.o need ei moodusta süsteemi, kuna on ajaliselt piisavalt eraldatud ja nende modus operandi on erinev (vt RKK 3-1-187-08). Varguse katsete vaheline periood ja arv ei õigusta varguste kvalifitseerimist süsteemse varguse katsena. Vaadata tuleks ka teisi kuriteo asjaolusid. Varguste iseloomust (erinevad asjad, kogused, väärtused) ei saa oletada, et J. Reisel oleks pannud toime tegusid elatise hankimiseks või et see oleks tema püsiva või alatise sissetuleku allikas. Samuti on varguse katsete ajaline distants selline, mille puhul on kohatu oletada, et varguste toimepanemine oleks J. Reiselile harjumuseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. KarS § 86 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist või karistusjärgse kinnipidamise ajal jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. -2-
10. Kaitsja leiab, et J. Reiselile esitatud kahtlustus on tõendamata ning miski ei kinnita, et ta oleks võtnud asjad kahtlustuses esitatud ajal ja kohas. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väide kahtlustuse tõendamatuse kohta (seejuures esitamata tõendeid ja argumente, miks kohtus tuvastatud asjaolud ei päde), ei ole asjakohane ega too kaasa maakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõigi kolme süüteo – Tartu kauplustes Comarket (Riia tn 79, 07.10.2012), Konsum (Ujula tn 2, 06.11.2012) ja Maxima (Narva mnt 112, 18.11.2012) toime pandud varguse katsete tõendamiseseme asjaolusid määruses ammendavalt analüüsinud. Põhjendustest nähtuvalt on kohus juhtumi tehiolude kindlakstegemisel lähtunud kannatanute, tunnistajate, J. Reiseli kinnipidamise protokollide ja videosalvestise vaatluse protokollist. Maakohtu järeldused tõendusteabe analüüsil on selged ja vastuoludeta ning ka ringkonnakohtul ei ole kahtlusi süütegude tõendatuses.
11. Teiseks leiab kaitsja, et J. Reiseli teod on ebaõigesti kvalifitseeritud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 7.1 Kaitsja on veendunud, et ainult varguse katsete vaheline periood ja arv ei õigusta teo kvalifitseerimist süsteemse varguse katsena. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et vastavalt Riigikohtu praktikale (3-1-1-87-08) on süstemaatilisuse jaatamiseks vaja isiku poolt vähemalt kolme varguse toimepanemist. Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Käesoleval juhul on maakohus tuvastanud, et J. Reisel pani toime õigusvastased teod 07.10.2012, 06.11.2012 ja 18.11.2012 – s.o pisut enam kui ühe kuu jooksul kolmest erinevast Tartu kauplusest. Samuti tuvastas maakohus, et J. Reiselit on varem, Tartu Maakohtu 02.09.2011 otsusega, karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi kümnes vargusepisoodis. Arvestades eeltoodud kohtupraktikat tuleb J. Reiseli tegudes kahtlemata jaatada käesoleva õigusvaidluse kontekstis varguste toimepanemise süstemaatilisust nii ajalisest kui ka arvulisest aspektist. Samuti on arvestades J. Reiseli varasemat karistatust süstemaatiliste varguste toimepanemise eest täidetud KarS § 199 lg 1 p 9 kohaldamise eeldused. 7.3 Määruskaebuses on aga esitatud teinegi asjassepuutuv argument – nimelt leiab kaitsja Riigikohtu praktikat silmas pidades, et J. Reiseli tegude iseloomu arvestades (erinevad asjad, kogused ja väärtused), ei saa väita, et teod oleksid toime pandud elatise hankimiseks või et tegu oleks J. Reiseli püsiva või alatise sissetulekuallikaga. Ringkonnakohus on lahendis 1-11-11324 leidnud, et varguste kestev ja pidev toimepanek peab reegeljuhtumil kujutama isikule teatud kindla kestuse ja ulatusega sissetulekuallikat või teisisõnu elustiililiselt väljakujunenud ja täideviija poolt omaks võetud alternatiivi kaupade eest tasumisele. Selle seisukoha esitamisel tugines ringkonnakohus ka õiguskirjanduses omaks võetud arusaamale süstemaatilisusest kui täideviija poolt korduvalt (seda nt ka vaid sobivatel asjaoludel) toimepandavast süüteost, mis on täideviijale sisuliselt või vähemalt teatud ulatuses elatusallikaks. Selline seisukoht lähtub lihtsast ning praktikas pidevalt kinnitust leidvast tõdemusest, et just vargus on delikt, mida nn harjumuskurjategijad iseäranis tihti või ka ennekõike toime panevad. Seejuures ei pea süütegude toimepanemisest saadav või ka taotletav tulu olema isiku peamiseks sissetulekuallikaks; piisab sellest, kui süütegude korduva toimepanemise faktist (teisisõnu nende rohkusest) iseenesest moodustub selline asjaolude kogum, mis kujutab endast sisuliselt juba iseseisva kvaliteediga tõendit ning võimaldab sel viisil esitada tõsikindla väite selle kohta, et isik paneb süütegusid pidevalt toime väljakujunenud elustiilist/harjumusest või lihtsalt öeldes vajadusest lähtuvalt (vt ka P. Randma. Juridica II/ 2013, lk 139-
12. Väheväärtusliku vallasasja süstemaatiline vargus KarS § 199 lõike 2 punkti 9 tähenduses). -3- Maakohtu määrusega on tuvastatud, et J. Reiseli pani toime toidukaupade (šokolaadibatoonid, vahvlipulgad, Rakvere õllesigarid, kohvikoor, pastillid, alkohoolsed joogid ja energiajook) ja tarbekauba (meeste sokid) korduva varguse katse. Ringkonnakohtu hinnangul on kõikide J. Reiselile inkrimineeritavate tegude vahel ilmselge seos, mis võimaldab väita, et vajadus hankida endale igapäevaeluks vajaminevaid (toidu)kaupu, on vähemalt teatud ulatuses kujunenud J. Reiselile elatusallikaks ning süütegusid paneb ta pidevalt toime väljakujunenud elustiilist lähtuvalt.
13. J. Reiseli kaitsja Mare Laur on esitanud määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Nimetatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks, analüüsiks ja määruskaebuse koostamiseks kokku kolm tundi. Kokku taotleb kaitsja 129,60 euro väljamõistmist, milles sisaldub käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaitsja poolt riigi õigusabi tasu taotlemine maksimaalses määras. Tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega ja määruskaebuses ei ole võrreldes maakohtu menetluses esitatuga toodud välja uusi olulisi asjaolusid. Arvestades määruskaebuse mahtu (ligikaudu 1 lk, millest umbes poole moodustab maakohtu määruse põhjenduste kordamine) ja sedagi, et samadel argumentidel on esitatud kaebus Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2012 vahistamismääruse peale Riigikohtule, on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse koostamise mõistlik ajakulu 3 tunni asemel maksimaalselt 1 tund. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat M. Laurile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu 1 tunni eest summas 43,20 eurot (s.h käibemaks 7,20 eurot). Vastavalt KrMS §-le 183 tuleb jätta kaitsjale väljamõistetud tasu riigi kanda. Paavo Randma Tiit Lõhmus -4- Mati Kartau