1-11-10076/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-10076 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Tahirs Mitrauski (Mitrauski) kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Tahirs Mitrauski kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu 8.12.2011 otsusega tunnistati Tahirs Mitrauski süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 275 järgi ja teda karistati 2 aasta 7 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.08.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning T. Mitrauski lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.04.2011 ja lõpeb 04.01.
5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes 19.02.
7. Tartu Maakohtu 27.03.2013 määrusega jäeti T. Mitrauski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Süüdimõistetu T. Mitrauski on käesolevaks ajaks esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning on nõustunud KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka on kriminaalhooldusosakonna arvamuses kinnitatud elektroonilise valve kohaldamise eelduste olemasolu, st T. Mitrauskil on olemas kindel elukoht aadressil XXX , kus on olemas tingimused valveseadme paigaldamiseks. Sellele vaatamata leidis maakohus, et kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda teda hetkel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 2.2 Kohus võttis arvesse, et T. Mitrauski kannab karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. T. Mitrauski andis pika ajavahemiku jooksul (2010 maist kuni 2011 aprillini) erinevatele isikutele korduvalt üle narkootilist ainet. Ärakantud karistusaeg ei vasta kohtu arvates toimepandud kuriteo raskusele. T. Mitrauski näol on tegemist isikuga, keda on ka korduvalt (seitsmel korral) kriminaalkorras karistatud. Olles Tartu Maakohtu 06.08.2008 otsusega karistatud KarS § 74 sätteid kohaldades tingimisi vangistusega, pani T. Mitrauski katseajal toime uue raske kuriteo. T. Mitrauski oli allutatud kriminaalhooldusele ka Valga Maakohtu 25.02.2004 otsusega, kuid ka siis pani ta katseajal toime uued kuriteod. Selline T. Mitrauski varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Seda enam, et süüdimõistetu on uimastisõltlane, mis suurendab märkimisväärselt uute kuritegude toimepanemise riski. 2.3 Kutsehariduse omandamine ja osalemine muudes vangla iseloomustuses märgitud tegevustes on T. Mitrauskit positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu hetkel üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Arvestades T. Mitrauski isikut, on vajalik, et ta saaks karistuse edasise kandmise aja jooksul positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. Arvestades veel kanda jääva karistusaja pikkust, on T. Mitrauski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist kohtul võimalik läbi vaadata ka edaspidi.
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T. Mitrauski kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada T. Mitrauski vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kaitsja märgib esmalt, et vangla toetab T. Mitrauski tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Vangla edastatud materjalide kohaselt on T. Mitrauski poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt asub T. Mitrauski vabanemise korral elama isa juurde korterisse asukohaga XXX , kus on täidetud ka tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. 3.2 Kaitsja on seisukohal, et maakohus vaatas T. Mitrauski ennetähtaegse vabastamise taotlust läbi ühekülgselt, omistades liiga suure tähtsuse T. Mitrauski käitumisele varasemal kriminaalhooldusel. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisaval määral arvestanud seda, et T. Mitrauski on läbinud sõltuvusteemaliste loengute tsükli ning joovastisõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi 12 sammu. Ta osales anonüümsete narkomaanide tugigrupi tegevuse presentatsioonil. Alates 01.09.2012 õpib T. Mitrauski Tartu Kutsehariduskeskuse vahendusel aastase õppekavaga puidupingitöölise erialal. Samuti osaleb ta õigeusu palvustel. 3.3 Ülalnimetatust nähtub kaitsja hinnangul, et T. Mitrauski püüab igati muuta oma suhtumist ellu ning leida võimalust vabaneda narkosõltuvusest. Ta teadvustab oma probleeme ning tänu sellele on tema püüdlused edukad. T. Mitrauskil on perekond – abikaasa ja alaealine tütar –, kellega tal on väga hea kontakt. T. Mitrauskil on puue ja ta saab pensioni. See tähendab, et tal on olemas sissetulek. Lisaks sellele soovib T. Mitrauski asuda tööle, kuigi teadvustab, et töö otsimisel tekivad tal negatiivse mineviku pärast raskused. Kaitsja hinnangul tuleb oluliseks pidada T. Mitrauski enda tunnistust selle kohta, et ta põhimõtteliselt ise soovis 2 karistust kandma asuda, sest soovib narkosõltuvusest vabaneda. Kaitsealune pöördub vabanemisel abi saamiseks kindlasti arsti-spetsialisti poole. 3.4 Kaitsja arvates on maakohtu uurimine olnud ühekülgne, sest kohus jättis täielikult arvestamata ülalmärgitud asjaolud. Seetõttu ei saa pidada maakohtu määrust põhjendatuks KrMS § 145 lg 3 p 1 tähenduses. Määruses põhjenduste puudumine loetakse KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa määruse tühistamine.
9. Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2013 määrusega määrati T. Mitrauski kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning T. Mitrauskile ja prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 19.04.
10. Prokurör esitas 18.04.2013 ringkonnakohtule oma seisukohad, milles leidis lühidalt järgmist. 4.1 Prokurör vaidleb vastu kaitsja määruskaebuses väljendatud seisukohale, et kohus on kohtumäärust tehes olnud ühekülgne ja tähtsustanud üle T. Mitrauski eelnevate kriminaalhoolduste ebaõnnestumisi. Maakohus on analüüsinud kõiki KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolusid. Määruskaebuses on aga välja toodud need vähesed positiivsed asjaolud, milliseid on maakohus otsustust tehes ka analüüsinud ja võtnud arvesse lõpliku seisukoha kujundamisel. Kohus on T. Mitrauski ennetähtaegset vabastamist välistavate asjaoludena toonud välja kolm KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolude gruppi: kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik, tema eelnev elukäik. Seega on väär kaitsja väide, et kohus on tuginenud vaid varasematel kriminaalhooldustel T. Mitrauski käitumist iseloomustavatele asjaoludele. 4.2 Prokurör on seisukohal, et määruses T. Mitrauski ennetähtaegset vabastamist välistavate asjaolude grupid on iseseisvalt sellise tähendusega, et võivad olla aluseks isiku ennetähtaegse vabanemisega mittenõustumiseks. Nii on prokuröri arvates T. Mitrauski poolt raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest ärakantud karistusaeg mittevastavuses toimepandud kuriteo raskusega ning ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Samuti omab T. Mitrauski kehtivat distsiplinaarkaristust. Prokurör on endiselt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohal, et kui T. Mitrauski ei ole ka range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käitunud, siis ei ole ta suure tõenäosusega võimeline katseaega edukalt läbima ega alluma käitumiskontrollile. Samuti omab sarnast tähendust esimese astme kuritegude toimepanemine ajal, kui isik on KarS § 74 järgi tingimuslikult vabastatud talle mõistetud vangistuse kandmisest ning peab alluma käitumiskontrollile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega ning prokuröri vastuväidetega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et T. Mitrauski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on T. Mitrauski puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et T. Mitrauskit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures on maakohus arvestanud ka määruskaebuses esile toodud positiivsete asjaoludega (kutsehariduse omandamine ja osalemine vangla poolt pakutud tegevustes, kindla elukoha olemasolu), kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, õigustamaks T. Mitrauski ennetähtaegset vabastamist. Täiendavaid asjaolusid, mida maakohus poleks otsuse 3 langetamisel arvesse võtnud ning mis õigustaksid T. Mitrauski ennetähtaegset vabastamist, määruskaebuses esitatud ei ole.
13. Maakohus on asjakohaselt arvesse võtnud, et T. Mitrauski kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo eest, millest ta on käesolevaks ajaks ära kandnud alles poole. Tegemist ei ole T. Mitrauski esimese karistusega, vaid teda on juba seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning reaalses vangistuses viibib ta neljandat korda. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras ning vanglas on tal kehtiv distsiplinaarkaristus. T. Mitrauski suhtes on varasemalt kahel korral kohaldatud ka kriminaalhooldust, kuid mõlemal korral jätkas ta katseajal kuritegude toimepanemist. Selline süüdimõistetu varasem elukäik ei võimalda ringkonnakohtul teha positiivset prognoosi uue määratava katseaja edukusest. T. Mitrauskile on korduvalt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses ning näidata, et ta on võimeline elama seaduskuulekalt, kuid süüdimõistetu pole kohtu usaldust õigustanud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus sarnaselt maakohtule põhjendatuks T. Mitrauskile käesoleval ajal veel ühe võimaluse andmist. Süüdimõistetul on talle mõistetud karistusest kanda veel märkimisväärselt pikk aeg, mille kestel on tal võimalik näidata, et ta on end tõepoolest parandanud ning muutnud oma senist käitumist ja mõtlemist. Selleks tuleks T. Mitrauskil esmalt hoiduda uutest distsiplinaarrikkumistest. Alles siis, kui süüdimõistetu on suutnud käituda vanglas õiguskuulekalt, võib osutuda võimalikuks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine.
14. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on kohus seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustaksid süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid T. Mitrauskit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades veel kanda jääva karistusaja pikkust, on T. Mitrauski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist kohtul võimalik läbi vaadata ka edaspidi.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk 4 Paavo Randma