1-08-5541/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-5541 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Victor Fomichevi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Victor Fomichevi määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
4. Viru Maakohtu 22.03.2013 määrusega jäeti Victor Fomichev temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V. Fomichev kannab karistust Viru Maakohtu 12.08.2009 otsusega, millega ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 1 ja § 113 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 8-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algus on 29.10.2007 ja lõpp 29.10.
5. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 01.03.
6. ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU
7. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri seisukohaga ning osundades KarS § 76 lg-s 3 sätestatule, leidis, et V. Fomichev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Süüdimõistetu on varem karistamata isik, kes praegu kannab karistust raske I astme isikuvastase kuriteo, teise inimese tapmise eest piinaval viisil ja lisaks varguse eest. Kohtuotsuse järgi V. Fomichev, olles alkoholijoobes ja tegutsedes grupis, kättemaksust, eesmärgiga panna toime kannatanu tapmine ja andes endale aru, et põhjustab kannatanule erilisi kannatusi, lõi viimast noaga kaela, rinna- ja kõhupiirkonda, tekitades talle rohkeid eluohtlikke tervisekahjustusi, s.h kaela läbiva torke-lõikehaava unearteri vigastusega ja sellele järgnenud ägeda välise verejooksuga, mis põhjustas kannatanu surma kohapeal. 2.2 Karistusregistri teatisest nähtub, et V. Fomichevi on 16 korral karistatud väärteokorras, nendest 5 korral AS § 70 alusel ja 2 korral NPAS § 15´1 alusel. 2.3 Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Kehtivad distsiplinaarkaristused süüdimõistetul puuduvad, mis on Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks luges kohus asjaolu, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening ning korduvalt käinud psühholoogi vastuvõtul. 08.02.2013 on võimaldatud talle lühiajaline väljasõit, et kohtuda perega. Alates 05.12.2012 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. 2.4 Vabanedes soovib V. Fomichev elama asuda ema juurde. Tegemist on neljatoalise korteriga, kus käesoleval ajal elavad kolm inimest. Vabanemise korral garanteerib kinnipeetavale töökoha baarimehena FIE XXX. Samas kinnipeetava võimalik töökoht baarimehena võib tõsta käitumiskontrolli tingimuste mittetäitmise riski, kuna V. Fomichevi tööülesanneteks baaris oleks alkoholi müümine ning alkoholitarvitajate teenindamine. Antud töökohas võivad olla klientideks kriminaalkorras karistatud isikud, kellega suhtlemist peaks V. Fomichev vältima. 2.5 Arvestades V. Fomichevi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (raske isikuvastane kuritegu, tapmine piinaval viisil), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused AS § 70 alusel ja NPAS alusel), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. 2.6 Kohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud (alkoholijoobes grupis toimepandud tapmine, kuriteovahendiks on nuga), on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu-, töökoha omamine ja lähedaste toatus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal rasket isikuvastast kuritegu toime panemast. 2.7 Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine (raske kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, korduvad väärteokaristused NPAS ja AS alusel) ja suured rahalised võlanõuded (4311,74 eurot) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. 2.8 Kohus tunnustas süüdimõistetu püüdlusi vangistuse ajal (sotsiaalprogrammidest osavõtt, töötamine, lühiajalisel väljasõidul viibimine ja viimase aasta jooksul distsiplinaarkaristuste 2 puudumine), kuid leidis, et positiivsed muutused ei ole niivõrd pöördumatud, et uue kuriteo toimepanemise riskid oleksid piisavalt maandatud. Ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab karistust ühe raskeima kuriteo toimepanemise eest, mille tagajärjeks on inimese surm. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on võimalik üksnes siis, kui kohus on piisavalt veendunud, et isik tuleb kriminaalhooldusega toime ega ole enam ühiskonnale kõrgohtlik. Praegu maakohtul sellist veendumust ei ole. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.10.
8. Seega kuulub ärakandmisele veel üle 2 aasta ja 7 kuu, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoht, töökoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske ja küünilise kuriteo asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
9. V. Fomichev taotleb tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja põhiväited on kokkuvõtvalt alljärgmised. 3.1 V. Fomichev juhib kohtu tähelepanu sellele, et seadus lubab vabastada ka raske kuriteo toime pannud isiku. Kuriteo pani ta toime nooruse rumalusest ning sellest on möödunud palju aega. V. Fomichev on karistusest teinud oma järeldused. 3.2 Vangistuses viibides ei ole tal olnud võimalik hagisid tasuda, parem võimalus selleks avaneks vabaduses viibides. 3.3 V. Fomichevile jääb arusaamatuks, miks kohus arvas, et tema tulevases töökohas kujutab endast ohtu alkoholi pakkumine – tegemist ei ole baariga, vaid piljardiklubiga, kus ei müüdagi alkoholi. Liiatigi oleks tööaeg hommikul ja päevasel ajal. Kui kohtul siiski puudub usaldus V. Fomichevi töökoha vastu, võib ta leida uue töökoha Töötukassa kaudu. 3.4 Vabanedes alluks V. Fomichev kriminaalhooldaja järelevalvele. Vabadusse saades kavatseb ta vabadust ka hoida. 3.5 Vangistuses viibitud 5 ja poole aasta jooksul on määruskaebuse esitaja ellusuhtumine ja väärtushinnangud muutunud. Praegu mõtleb ja hoolitseb ta perekonna heaolu ja tuleviku eest. Ühtlasi on perekond tema hea ja õiguskuuleka käitumise stiimul. V. Fomichev kinnitab, et on muutunud hoopis teiseks inimeseks, kui oli varem. Kokkuvõttes palub V. Fomichev kohtul arvestada sellega, et ta on varem kriminaalkorras karistamata ja omab elukohta ning materiaalset ja moraalset toetust ning töökohta. Praegusel ajal puuduvad tal distsiplinaarkaristused ja täidetud on ITK-s seatud eesmärgid.Vangistuses on ta läbinud ka eesti keele kursuse (A-2). Hagide tasumiseks teeb ta pakutud tööd. V. Fomichev abiellus vangistuses ja nüüd on tal uued eluväärtused, ta ei pea vastutama mitte ainult enda, vaid ka oma pere eest. 3
10. Tartu Ringkonnakohus määras 15.04.2013 määruskaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 22.04.
11. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole V. Fomichevi vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isik, kes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, millega põhjustati teise inimese surm, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui talle mõistetud karistusest on kandmata veel üle 2 aasta ja 7 kuu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. 5.2 V. Fomichev juhib kohtu tähelepanu sellele, et seadus lubab vabastada ka raske kuriteo toime pannud isiku. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati ka kriminaalpoliitiline otsustus ja kohus peab hindama igat ennetähtaegset vabastamist õiguskorra kaitse seisukohast tervikuna – arvestades muuhulgas kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ning tema varasemat elukäiku. Käesoleval juhul on maakohus vabastamise välistanud just kuriteo toimepanemise asjaolusid ning isiku varasemat elukäiku (korduvad väärteokaristused AS § 70 alusel ja NPAS alusel) arvestades. Ringkonnakohus täpsustab siinkohal, et määruskaebuse esitaja mõisteti küll maakohtus süüdi tapmise eest piinaval viisil, ent Tartu Ringkonnakohus tühistas otsuse osaliselt, mõistes V. Fomichevi süüdi tapmise eest KarS § 113 järgi. Samas on tapmise toimepanemise asjaolud sellised, mis ei võimalda V. Fomichevi ennetähtaegset vabastamist. Ka ringkonnakohus leiab, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist enne ja pärast vangistust ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid heale käitumisele ja vabanemisel eesootavatele headele tingimustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.3 Määruskaebuses esitatud positiivseid asjaolusid, nagu elu- ja töökoha, lähedaste materiaalse ja moraalse toetuse olemasolu, distsiplinaarkaristuste ja varasemate kriminaalkaristuste puudumist ning süüdimõistetu püüdlusi vangistuse ajal on maakohus juba otsustuse tegemisel arvesse võtnud. Kohus on sellele vaatamata leidnud, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske ja küünilise kuriteo asjaolusid. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaoludega ja tema varasema elukäiguga, ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud 4 asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.5 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 5 Aarne Sarjas