järgi Lühimenetluses Prokurör Enge Selge Süüdistatav Aleksandr Šermolajev ik 37503080277, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: töötab mitteametlikult, ametlik töökoht puudub, elukoht: XXX tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 29.08.2012, elukohast lahkumise keeld alates 29.08.2012 Varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, neist viimati: 07.02.2011 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2,
lg 1, § 75 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel 350 tunni üldkasuliku tööga, mis Harju Maakohtu 26.04.2011 määrusega täitmisele pöörati. Korduvalt karistatud väärteokorras. Kaitsja Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. Aleksandr Šermolajev süüdi tunnistada
§-s 349 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Aleksandr Šermolajevile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.08.2012, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 19 (üheksateist) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta Aleksandr Šermolajevile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 19 (üheksateist) päeva kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksandr Šermolajev temale 1 määratud 2 (kahe) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 612 7742). 5.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Aleksandr Šermolajevit järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
p 1 alusel arvestada Aleksandr Šermolajevile määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.05.
järgi tähtis isiklik dokument ning liiklusseaduse § 201 näeb ette vastutuse juhtimisõiguseta isikule mootorsõiduki juhtimise eest. Seega pani Aleksandr Šermolajev toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga vabaneda kohustustest, so
Kohtuistungil süüdistatav Aleksandr Šermolajev seletas, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab ennast talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Aleksandr Šermolajevi süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate Mardu E ja Deniss Š ütlusi ja asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatav Aleksandr Šermolajevi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
järgi, mis sätestab vastutuse teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Osutatud õigusnormi sõnastuse kohaselt tuleb
kohaldamiseks ja inkrimineerimiseks tõendada tähtsa isikliku dokumendi olemasolu, teise isiku nimele antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine ning subjektiivse külje tasandil lisaks tahtlusele ka tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärk, so et dokumenti kasutati õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Vaidlust ei ole selles, et mootorsõiduki juhiloa näol on tegemist tähtsa isikliku dokumendiga
tähenduses ning avaliku usalduse kaitsmise huvidest lähtuvalt ei ole lubatud sellise dokumendi kasutamine kolmandate isikute poolt. Samas tuleneb kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendusteabest, et A. Šermolajev on selliselt just käitunud. Nii on põhjendatud viidata, et tunnistaja M. Eru ütluste kohaselt peeti süüdistatav A. Šermolajev politseiametnike poolt kinni 29.08.2012 kella 01.15 paiku Tallinnas, Tulika tn 30 juures ning A. Šermolajev esitas dokumentide kontrollimisel juhiloa, mis oli välja antud Deniss Š (ik XXX) nimele /tl 1, 1 pö/. Analoogseid, so tunnistaja M. E ütlustega riimuvaid ja ühetaolisi ütlusi on kohtueelsel menetlusel andnud ka A. Šermolajev ise, kes selgitas, et juhtis 29.08.2012 öösel sõiduautot Mercedes-Benz, mis kuulub tema tuttavale. Teda pidasid kinni politseitöötajad, kellele esitas oma noorema venna juhiloa. Temal endal juhiluba puudub ning venna dokumendi sai ta esitada, kuna vend kasutab sama sõiduautot ja jätab juhiloa koos autodokumentidega autosse /tl 5-8/. Dokumentide, sh juhiloa sõiduautos hoidmist on kinnitanud ka D. Š /tl 15-18/. Kriminaalmenetluse käigus on kõne all olevat juhiluba vaadeldud ning tuvastatud on, et A. Šermolajevi käest tema kinnipidamisel ära võetud juhiluba nr-ga XXX on välja antud D. Š nimele /tl 11-12/. Esitatud asjaoludest tulenevalt ning arvestades, et õigusteooria kohaselt loetakse dokumendi kasutamine lõpule viiduks dokumendi esitamisega, leiab kohus, et A. Šermolajev realiseeris oma venna nimele välja antud mootorsõiduki juhiloa esitamisega politseiametnikule
Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole
§-s 349 sätestatud süüteokoosseis täidetud mitte üksnes dokumendi kasutamisega, vaid koosseisu realiseerimiseks tuleb täiendavalt tõendada tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärk, so kas õiguste omandamine või kohustustest vabanemine. 3 Riiklik süüdistaja on
realiseerimiseks vajalikku dokumendi kasutamise eesmärki sisutanud kohustusest vabanemisega, so eesmärgiga vältida väärteo korras vastutust, mis kaasneb mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtu hinnangul on riiklik süüdistaja
§-s 349 nõutavat dokumendi kasutamise eesmärki õigesti ning kriminaalasja materjalidega kooskõlas olevalt sisutanud. Kriminaaltoimiku materjalidest tuleneb, et süüdistataval endal juhtimisõigus puudus ning süüdistatav oli sellest aspektist ka teadlik – seda on ta kohtueelsel menetlusel tunnistanud. Samas on üldteada, et mootorsõiduki juhtimiseks on nõutav vastava juhtimisõiguse olemasolu, selle puudumisel ei ole lubatud mootorsõiduki juhtimine ning lisaks sätestab liiklusseaduse § 201 sellise tegevuse, so juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ka vastutuse. Võttes aluseks eelmärgitu ning kõrvutades seda süüdistatava karistusregistri väljavõttes kajastatuga, sh et süüdistatavat on karistatud rohkem kui ühel korral liiklusseaduse § 201 lg-s 2 sätestatud rikkumise eest, leiab kohus, et asjaolud kogumis annavad aluse järelduseks, et A. Šermolajevi tegevus teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisel oli suunatud tema enda väärteo korras süüdimõistmise ja karistamise vältimisele, st on vaadeldav kohustustest vabanemise eesmärgina
Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et A. Šermolajevi käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on hinnatav
§-s 349 ettenähtud kuriteo toimepanemisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Eelnevast nähtub, et seadusandja on süüdistatavale inkrimineeritava süüteokoosseisu puhul ette näinud karistusena ka rahalise karistuse, mistõttu tõusetub vältimatult küsimus, kas A. Šermolajevi puhul on võimalik karistusena kohaldada rahalist karistust. Märgitule hinnangu andmisel tuleb osutada, et A. Šermolajev on kohtueelses menetluses avaldanud, et töökoht tal puudub. Samuti nähtub kriminaaltoimiku materjalidele lisatud õiendist /tl 20/, et perioodil 01.2010 kuni 10.2012 on süüdistataval sissetulek puudunud. Sissetuleku puudumisele viitavad ka karistusregistri andmed, millede kohaselt on ta temale määratud rahatrahvid jätnud aastate jooksul tasumata. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et tal on mitteametlik sissetulek. Sellise sissetuleku olemasolu ei ole aga Maksu- ja Tolliameti kaudu kontrollitav, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et süüdistataval deklareeritav, so legaalne sissetulek puudub. Seega rahalise karistusega kaasnevat karistust ei oleks süüdistataval võimalik täita, sel põhjusel on tema puhul rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süü suuruse hindamisel tuleb osutada, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kuriteoepisoodi toimepanemist, millega kolmandatele isikutele kahju ei kaasnenud, kuivõrd tegemist on avaliku usalduse vastu suunatud kuriteoga. Samuti võtab kohus süü suuruse hindamisel arvesse seadusandja kehtestatud sanktsiooni määra, sh asjaolu, et sanktsiooni alamäära seadusandaja kehtestanud ei ole. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav toimunut puhtsüdamlik kahetsenud, mis on karistust kergendavaks asjaoluks
Nendest asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigivõrd suur. Samas, pidades silmas süüdistatava isikuandmeid, pole võimalik kõrvale jätta süüdistatava karistusregistri väljavõttest nähtuvat, sh korduvat nii kriminaal- kui väärteokorras karistatust. Nendest andmetest järeldab kohus, et süüdistatav suhtub ühiskonnas kehtestatud normidesse ja reeglitesse ükskõikselt ning ka tema eelnevad karistused ei ole teda suunanud edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Seega neist andmetest tulenevalt pole võimalik süüdistatavale mõista karistust alamäära lähedasena, küll aga oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud vangistusega ning vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Samas pöörati see üldkasulik töö täitmisele ja süüdistatav kandis ära temale esialgselt mõistetud vangistuse. Kohus leiab, et taoliste andmete valguses võib tulla järeldusele, et mõistetava karistuse asendamine oodatud eesmärki ei saavutaks. Samas on tegemist ühe kuriteoga, mille eest mõistetava vangistuse kohene täitmisele pööramine ei oleks proportsionaalne ning kohus leiab, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava uuesti käitumiskontrollile lootuses, et kõrvalise isiku järelevalve ja suunamine suudavad süüdistatavat mõjutada õiguskuulekusele. Tagamaks aga pideva ja 4 pikemaajalise järelevalve, mida süüdistatav karistusandmete kohaselt ilmselgelt vajab, leiab kohus, et katseaja määramine miinimumtähtaja piires ei kannaks oma eesmärki. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada pikemat katseaega. Kui süüdistatav selle katseaja jooksul oma ellusuhtumist muuta ei suuda, kuulub mõistetav vangistus täitmisele pööramisele tõdemusega, et süüdistatav ei suuda iseseisvale ja ka kriminaalhooldaja abiga ootuspäraseid järeldusi teha. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista täies ulatuses nii määratud kaitsjale makstud tasu, koopiate tegemise kulu kui ka sundraha. Kuigi süüdistatav on kohtueelsel menetlusel märkinud enesel töökohta puudumist ja kohtuistungil avaldanud, et tal on sissetulek, mis ei ole kontrollitav, vajab märkimist, et süüdistav on täisealine ja töövõimeline isik ning kohtu hinnangul ei ole menetluse käigus kogutud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda A. Šermolajevi puhul eitada. Nimelt on A. Šermolajevit korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras, sh liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel, mis sätestab vastutuse juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki juhtimise eest. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet A. Šermolajevi resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna A. Šermolajevi kanda. Samas leiab kohus, et arvestades A. Šermolajevil kontrollitava sissetuleku puudumist, on alus rakendada menetluskulude hüvitamiseks KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust, võimaldades sundraha ja kaitsjatasu hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 pde 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumiset 10 kuu jooksul. Mis puudutab kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu, siis on selle kulu puhul tegemist marginaalse summaga, mille tasumine ei tohiks süüdistataval ka 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest üle jõu käia. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.