1-09-21850/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-21850 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vjatšeslav Kovaljovi (Kovaljov) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vjatšeslav Kovaljovi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vandeadvokaat Irina Žurinale tema poolt Vjatšeslav Kovaljovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Vjatšeslav Kovaljovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Irina Žurina poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse.
7. Vjatšeslav Kovaljovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Vjatšeslav Kovaljov 1-09-21850 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. V. Kovaljov tunnistati Viru Maakohtu 24.03.2010 otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aasta 5 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 24.03.2010 ja lõpp 16.09.
11. Viru Maakohtu 25.03.2013 määrusega jäeti V. Kovaljov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
12. Maakohtu määruse kohaselt on V. Kovaljovi kriminaalkorras karistatud 7 korda, ta viibib ka vanglas seitsmendat korda ning kannab praegu karistust narkokuriteo toimepanemise eest. Eeltoodu näitab, et vaatamata korduvale reaalse vangistuse ärakandmisele on kinnipeetav jätkanud kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et V. Kovaljovi karistuse eesmärgid ei ole saavutatud ning tema ennetähtaegsel vabastamisel oleks ühiskond endiselt ohustatud. Maakohus võttis arvesse, et vangistuse jooksul on V. Kovaljovile määratud distsiplinaarkaristusi, millest kehtivaid on praegu
13. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, seega ei ole käesoleval juhul see tingimus täidetud. 3.
14. Arvestades V. Kovaljovi minevikku (muuhulgas vangistuse kandmist üle 30 aasta) ja tema käitumist vangistuse ajal, puudus maakohtul veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt ega pane taas katseajal toime uusi kuritegusid. Alalise elukoha ja töökoha olemasolu pidas maakohus positiivseteks, kuid leidis, et vaid neile tuginedes ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
15. V. Kovaljovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Kovaljovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 5.
16. Kaitsja leiab, et maakohtu määruses puuduvad motiivid ning maakohus on jätnud V. Kovaljovi vabastamata vaid seetõttu, et teda on 7 korral kriminaalkorras karistatud. Kaitsja rõhutab, et pärast Viru Maakohtu 15.05.2012 määruse tegemist ei ole süüdimõistetu pannud toime mitte ühtegi rikkumist. Maakohus ei ole arvestanud seda, et süüdimõistetu läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening”, mis tegeleb sõltuvuskäitumise muutmisega. V. Kovaljov on motiveeritud töötama ja alates 26.09.2012 töötab majandustöödel. Erinevalt maakohtu määruse asjaoludes väljatoodust, et süüdimõistetu ei valda riigikeelt, näitas V. Kovaljov kohtuistungil tunnistust eesti keele kategooriakursuste läbimise kohta. Maakohus ei arvestanud vajalikul määral garanteeritud töökoha olemasolu OÜ-s XXX . V. Kovaljovil on lähedased, kes on valmis teda vabanemise korral materiaalselt ja moraalselt toetama. Süüdimõistetu on peaaegu 55 aastat vana ja kohtuistungil väljendas ta kindlat soovi elada edaspidi seaduskuulekalt, samuti täita kontrollnõudeid ja tingimusi. Süüdimõistetu sõnul puudub tal mängusõltuvus, kuna enne vahistamist ei külastanud ta mitu aastat kasiinot. 5.
17. Kaitsja hinnangul ei saa karistuste olemasolu olla ainsaks põhjuseks isiku mittevabastamiseks. Kohtu poolt karistuseks määratud 4 aastast 5 kuust ja 23 päevast on käesolevaks hetkeks ära kantud rohkem kui 3 aastat. Varem ei ole kohus kunagi andnud V. Kovaljovile võimalust tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Vangla ja kriminaalhooldusametniku iseloomustustest nähtub, et V. Kovaljovi suhtes on karistuse eesmärgid saavutatud ja süüdimõistetu ei vaja edasist karistuse kandmist. Vangla toetab V. Kovaljovi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ning viitab iseloomustuses -2- sellele, et süüdimõistetu on motiveeritud järelvalvele alluma ja seaduskuulekalt elama. Kohtu alusetu keeldumine tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest mõjub negatiivselt süüdimõistetu paranemisele ja tema edaspidisele resotsialiseerimisele. Kohus ei ole tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel võtnud arvesse vangla arvamust selle kohta, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise risk on väga madal – 9 %. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida V. Kovaljovi võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega.
18. Ringkonnakohus tegi 22.04.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 29.04.
19. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et V. Kovaljovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on V. Kovaljovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
21. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses välja toodud asjaolud alust maakohtu määruse tühistamiseks ja V. Kovaljovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa kaitsja poolt väljatoodud V. Kovaljovi positiivselt iseloomustavates asjaoludest tema ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna süüdimõistetu varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal viitavad sellele, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Ärakantud karistusaja pikkus ning määruskaebuses väljatoodud sotsiaalprogrammide läbimine, riigikeele õppimine, vabaduses elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus ei taga ringkonnakohtu hinnangul seda, et V. Kovaljov suudaks vabanedes kindlasti õiguskuulekalt käituma hakata. V. Kovaljovi kui väga pikaajalise kuritegeliku eluviisiga isiku puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastada ning annaksid alust arvata, et kriminaalhooldus oleks tema puhul piisavaks meetmeks karistuseesmärkide saavutamiseks. Kuna V. Kovaljov on vangistuses viibinud koguni 7 korral, seni mõistetud karistused ei ole talle mõju avaldanud, tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning ta on ka vangistuses korduvalt distsiplinaarrikkumisi toime pannud, puudub ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus, et V. Kovaljovi poolt kantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud.
22. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Kovaljov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
23. V. Kovaljovi kaitsja vandeadvokaat I. Žurina on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt V. Kovaljovile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,5 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat I. Žurinale Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 64,80, sh käibemaks 10,80 eurot, V. Kovaljovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu V. Kovaljovilt välja. Tiit Lõhmus Paavo Randma -3- Maarika Kuusk