1-12-9114/28

1-12-9114 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9114 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus KarS § 74 lg 4 alusel Harju Maakohtu
3. novembri 2012 kohtuotsuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Argo Semmi (Semm) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Argo Semmi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
5. Argo Semm tunnistati Harju Maakohtu 15.11.2012 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 5 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega, mida lühimenetluse korras vähendati 6 kuuni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi A. Semm täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
6. 08.01.2013 esitati Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata A. Semmile mõistetud karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Ettekande kohaselt rikub A. Semm talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele ja ei ela talle määratud elukohas. Seega ei ole tema üle võimalik kriminaalhooldust teostada. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 alusel pöörati täitmisele 5 kuud ja 7 päeva vangistust algusega 03.04.
8. Maakohus on seisukohal, et kriminaalhooldus A. Semmi suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. A. Semm ei ole viibinud talle kohtuotsusega määratud elukohas ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Ta ei ole kriminaalhooldajat informeerinud oma asukohast ega põhjustest, miks ta ei suuda talle kohtuotsusega määratud kohustusi täita. Seega ei ole A. Semm asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. A. Semm taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamisest ning talle mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist. Määruskaebuse esitaja nõustub ettekandes esitatud andmetega. Samas ta põhjendab raha puudumise tõttu oma võimetust Tallinnast (kus ta elas nn kodutuna) isa juurde Põlvamaale sõita. Raha polnud aga sellepärast, et töövõimetusepension jäi tal pikendamata. Ta leiab, et karistuse täitmisele pööramine on liiga range meede. A. Semm taotleb pikendada kriminaalhooldust ja lisada sinna täiendavaid kohustusi. Vanglast vabaneks ta sügisel ja kodutuna algaks tema tänavaelu vastu talve jälle otsast peale. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. 5.1 KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu sellekohaste põhjendustega ja leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. 5.2 Materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust asjaolus, et A. Semm on rikkunud talle Harju Maakohtu 15.11.2012 otsusega määratud käitumiskontrollinõudeid. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on A. Semm rikkunud kontrollnõudeid sellega, et ei ilmunud registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei ole taotlenud luba elukohast lahkumiseks ega elukoha vahetamiseks. Ta ei ole üldse kriminaalhooldajaga kontakteerunud. Kriminaalhooldaja sai tema kohta andmeid Haapsalu Tööotsijate Ühingu juhatajalt, kelle info kohaselt on A. Semm ühingu kortermajas vahel pesemas käinud, kuid luba seal ööbimiseks tal pole. Sisuliselt on A. Semm kodutu, kuigi tal on võimalus elada isa juures Põlvamaal. Seal ta aga ei ela. Maakohus kontrollis A. Semmi väiteid (lk 28), et tal on nüüd Tallinnas üürikorter ja ta soovib, et tema kriminaalhooldus viidaks üle Tallinna. Samuti sooviks ta karistust kanda ÜKT vormis. Ta tahab elama minna Lootuse külla, kus asub Rehabilitatsioonikeskus. Selleks saadeti vastav järelepärimine Harju Kriminaalhooldusosakonnale, kust vastati, et A. Semmi väited ei leidnud kinnitust (lk 33). Kohtuistungil on A. Semm peale seda vastust avaldanud, et ta on nõus jätkama kriminaalhooldust Põlvas (lk 36). 5.3 Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et A. Semmile mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Kohtukolleegium ei pea otstarbekaks A. Semmi katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist. Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile eeldab isiku aktiivset osavõttu kriminaalhooldusest, et selle kaudu oleks võimalik saavutada karistuse eesmärgid. Kuna A. Semm ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, ei ole kriminaalhooldajal olnud võimalik teostada tema suhtes tulemuslikku kriminaalhooldust. 2 Ringkonnakohtul ei teki sarnaselt maakohtuga veendumust, kriminaalhoolduse käigus täidaks kõiki talle kehtestatud nõudeid. et A. Semm edasise 5.4 Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et A. Semmile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 3 Maarika Kuusk