Väärteoasi nr 4-13-1866 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.aprillil 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-1866 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi RO kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.03.2013.a otsusele väärteoasjas nr 13005782 Kvalifikatsioon: ÜTS § 547 lg1 Kaebuse esitaja RO(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet; asukoht Pärnu mnt 139c-1, Tallinn) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 120 lg 1, § 132 p 3, § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas:
- Rahuldada RO kaebus ning tühistada Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.03.2013.a otsus väärteoasjas nr
- Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
- veebruaril 2013.a koostati RO suhtes väärteoprotokoll. Rikkumise kirjelduse kohaselt puudus menetlusalusel isikul bussis nr 34A (sõiduki reg nr XXX) sõiduõigus tõendav dokument, esitas valideerimata ISIC-kaardi. Nimetatuga rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 22, 20.09.2012.a Tallinna ühistranspordis sõidu tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 14 lg 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt sõitja on kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. 2 Kohtuvälise menetleja 19.03.2013 otsusega üldmenetluses karistati menetlusalust isikut Ühistranspordiseaduse § 54 7 lg 1 rahatrahviga 5 trahviühikut, st 20 eurot. Otsuses märgitu kohaselt jõustub kaevatav otsus 05.04.2013.a. 02.04.2013.a laekus Harju Maakohtule RO kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.03.2013.a otsusele väärteoasjas nr
- RO taotleb trahvi tühistamist, kuna ei olnud teadlik ISIC kaardi valideerimise kohustuslikkusest. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et kaebus on alusetu ning otsuse tühistamiseks puuduvad alused. Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et RO esitas sõiduõigust tõendava dokumendina ISIC kaardi, mis oli valideerimata. See asjaolu on tõendatud ka menetlusaluse isiku ütlustega väärteoprotokollis nr 13005782: „Sõitsin bussis 34a piletita, kuna ei omanud informatsiooni, et tasuta sõiduõigus tuleb valideerida.“ Arvestades, et RO käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas Tallinna linnavolikogu 20.09.2012.a määrusega nr 22 “Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ s.t ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal ei olnud tal inspektorile näidata sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis sellega on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samuti puuduvad ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud. RO puhul ei ole Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor otsuses eraldi fikseerinud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja leidis, et 5 trahviühiku suurune rahatrahv s.o 20 eurot on proportsionaalne toimepandud teoga. Kaebaja ja kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud RO kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjaliku menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalust isikut on karistatud Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel, mis näeb ette vastutuse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Teo toimepanemise ajal kehtis Tallinna Linnavolikogu 20.09.2012.a määrus nr 22 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“. Nimetatud määruse § 2 p 2 ja 3 kohaselt on sõiduõigust tõendav dokument sõidupilet või muu käesolevas määruses nimetatud, sõiduõigust tõendav dokument; sõidupilet on kantud andmekandjale või elektroonilisse andmekogusse. Elektroonilise sõidupileti või sõiduõiguse olemasolu tõendatakse Eesti Vabariigi isikutunnistuse (edaspidi ID-kaardi), e-kaardi või muu käesolevast määrusest tuleneva andmekandja abil. Sõidupileti tooted on: ühe sõidu pilet, tunnipilet, sõidukaart, ühiskaart. Sama määruse § 7 lg 3 p 1 kohaselt soodustuse kasutusõigust tõendav dokument on üliõpilasel – valideeritud isikustatud e-kaart koos isikut tõendava dokumendiga või ID-kaart või Eesti Vabariigis väljastatud üliõpilaspilet või sellega võrdsustatud kaart ISIC Student või Swedbanki Tudengikaart. Määruse § 2 p 13 sätestab, et validaator on ühissõidukis paiknev elektronseade, mille juurde asetamisel sõiduõigus valideeritakse. Määruse § 2 p 14 kohaselt on valideerimine e-pileti ostmine või sõidu registreerimine validaatori abil igakordsel sisenemisel ühissõidukisse. Valideerimine on kohustuslik kõigile e-pileti süsteemi sõidupileti kasutajatele ja sõidusoodustuse õigusega isikutele. Väärteoasja materjalide juures olevast ühiskaardi väljavõttest tulenevalt omab RO alates 04.01.2013.a tallinlase tasuta sõidu õigust. Väärteokirjelduse kohaselt (VT toim lk 2) esitas menetlusalune isik kontrollimiseks ISIC-kaardi, mis oli valideerimata. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), et sõitis bussis 34a piletita, kuna ei omanud informatsiooni, et tasuta sõiduõigust tuleb valideerida. 3 Kooskõlas Riigikohtu lahenditega (nr. 3-1-1-77-12, 3-1-1-9-08, 3-1-1-94-07) väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ja anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokooseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. See tähendab, et väärteo lühike kirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Inspektori poolt on jäetud märkimata, millisel õiguslikul alusel kaebaja esitatud ISIC kaart ei tõenda sõidusoodustust, ei ole teada õigusnormi, mida kaebaja väidetavalt rikkus ning milles teda konkreetselt süüdistatakse, mistõttu ei ole võimlaik hinnata, kas objektiivne kui subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Kaebaja ei olnud teadlik õigusnormist, mis sätestaks ISIC kaardi valideerimise kohustuse ning et valideerimata jätmist võrdsustatakse piletita sõiduga. Seetõttu VTMS § 69 nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 1 alusel antud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutakse, s.o. teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. Eeltoodu alusel tuleb tühistada otsus nr 13005782 ja RO väärteoasi ÜTS § 547 lg 1 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Leo Kunman Kohtunik