4-13-1902/5

4-13-1902 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-1902 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi NB kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 15.03.2013.a otsusele väärteoasjas nr 13006214 Kvalifikatsioon ÜTS § 547 lg 1 Kaebuse esitaja NB(isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu; asukoht Pärnu mnt 139c-1, Tallinn) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 30 lg 1 p 1, § 120 lg 1, § 132 p 3, § 134-135, § 155-156 kohus otsustas: Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 p 1 alusel tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 15.03.2013.a otsus väärteoasjas nr 13006214 ja lõpetada väärteomenetlus NB suhtes otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik 03.04.2013.a laekus Harju Maakohtule NB kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 15.03.2013.a otsusele väärteoasjas nr
2. Nimetatud otsusega karistati NB´t ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses s.o 28 (kakskümmend kaheksa) eurot. Kaebuse esitaja taotleb oma kaebuses trahvi annulleerimist. Oma taotlust põhjendab, et ta on Maardus elav töötu pensionär ning tal puudus varasem kogemus ühistranspordikaardi kasutamisel. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektori poolt määratud NB´le trahvisumma 28 eurot on ilmselgelt ebamõistlik ning nõustub väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja ei ole avaldanud soovi kaebuse arutamiseks kohtuistungil. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud NB kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Enne, kui kohus saab asuda kaaluma, kas lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel, tuleb kohtul aga vastavuses KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuriga tuvastada teo koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü ja nendest kasvõi ühe elemendi puudumisel tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel obligatoorselt lõpetada, väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 kohaldamiseks sellisel juhul alust ei ole. Alles seejärel, kui kohus on tuvastanud teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse, on võimalik võtta seisukoht väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel (RKKKo 24.09.
3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-08 p 6.4; 12.11.2008.a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-66-08 p 11). 23.02.2013.a Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) väärteoprotokolli nr 13006214 (VT toim lk 1) kohaselt puudus NB´l 23.02.2013.a kell 16:26 bussis nr 59 (reg nr 282BCE) kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument. Menetlusalune isik esitas valideerimata ühiskaardi
4. Isikul puudus kaardil sõidu eest tasumiseks raha. Menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollile kantud ütlustest (VT toim lk 1) nähtub, et NB ei osanud kasutada ühistranspordikaardi ning tal puudus varasem kogemus ühistranspordikaardi kasutamisel. Väärteoasja materjalidest nähtub, et NB on tutvunud VTMS § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Väärteoasja materjalide juures olevast väljavõttest (VT toim lk 3) nähtub, et 18.01.2013.a väljastati NB´le isikustatud ühiskaart
5. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kontrollimise hetkel NB ühiskaardil puudus raha sõidu valideerimiseks, mida ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud teadma. Ühiskaardile saab laadida raha ja piletitooteid. Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad määruse nr 22 § 2 p 2 defineerib sõiduõigust tõendava dokumendi mõiste, mille kohaselt sõiduõigust tõendav dokument on sõidupilet või muu käesolevas määruses nimetatud, sõiduõigust tõendav dokument. Sama määruse § 2 p 13 sätestab, et validaator on ühissõidukis paiknev elektronseade, mille juurde asetamisel sõiduõigus valideeritakse. Määruse § 2 p 14 kohaselt on valideerimine e-pileti ostmine või sõidu registreerimine validaatori abil igakordsel sisenemisel ühissõidukisse. Valideerimine on kohustuslik kõigile epileti süsteemi sõidupileti kasutajatele ja sõidusoodustuse õigusega isikutele. Määruse § 5 lg 1 p 17 kohaselt on tasuta sõidu õigus vastavalt §-s 7 ja peatükis 4 sätestatud tingimustel isikul, 2 kelle rahvastikujärgne elukoht on Tallinn. Kuivõrd kohus on tuvastanud kaebaja käitumises 23.02.2013.a ÜTS § 547 lg 1 koosseisule vastava teo kõik koosseisulised tunnused ning tema süüd ega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, saab kohus hinnata otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse lõpetamise põhjendatust. Arvestades väärteo toimepanemist hooletusest, kaebajat ei ole varem ÜTS § 547 lg 1 alusel karistatud samuti kohtuvälise menetleja väidet selle kohta, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektori pollt määratud trahvisumma 28 eurot on ilmselgelt ebamõistlik on kohus seisukohal, et menetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel on käesolevas väärteoasjas põhjendatud. Leo Kunman Kohtunik 3