lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 30 (kolmekümne) trahviühiku suuruses, s.o. 120 (ükssada kakskümmend) eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahv tuleb R. F. tasuda ositi 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 40 eurot kuus, Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank) või nr 221023778606 (AS Swedbank). Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number ja menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 26.10.2012.a. otsusega karistati R. F.
kella 10.10 ajal Haanja külas Haanja vallas Võrumaal, juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,41 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 lugeda lõplikuks tulemiks 0,36 mg/l, millega R. Feldmann rikkus LS § 33 lg 11 p 2 ja 69 lg 5 nõudeid, eriõiguse äravõtmisega 7 kuuks (tl 5, 26). MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU Kaebuse kohaselt vigastas ta 16.07.2012 raskelt oma vasakut põlve, mis tõi kaasa kompenseeritud liikumise funktsioonihäire ning kaebajale on määratud keskmine puue. 02.10.2012 sõitis kaebaja oma kodust 200 m kaugusel asuvasse kauplusesse, mille ees pandi kaebaja puhuma ning koostati väärteoprotokoll joobes juhtimise eest. Politsei- ja Piirivalveameti otsus väärteoasjas nr 2860,12,003273 on ebaseaduslik, sest väärteo protokollis on kohtuväline menetleja tuvastanud kaebaja väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 0,36 mg/L, tegu on kvalifitseeritud aga
Liiklusseadus § 224 lg 1 lubab juhtimisõiguse ära võtta maksimaalselt 6 kuuks, antud juhul on kaebajalt juhtimisõigus ära võetud 7 kuuks. Kohtuväline menetleja on kas vääralt mõõtnud joobeseisundit või vääralt määranud kuriteokvalifikatsiooni (nii väärteoprotokollis kui ka otsuses). Otsuse tegemisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, kuivõrd VTMS § 150 lg 1 p 8 alusel ei vasta menetleja lõpposa järeldused tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Kuna tagantjärgi ei ole enam võimalik joobeastet, st väärteo aluseks olnud tegu tuvastada, siis tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti ei selgitatud kaebajale, et pärast protokolli koostamist on tal võimalik esitada vastulause, milles oleks isik saanud põhjendada oma käitumist, samuti rõhuda asjaoludele ja võimalikele tagajärgedele, mis ühe või teise karistusega oleks kaasnenud. Kui kohus leiab, et väärteomenetlust ei tule lõpetada, siis palub kaebaja kohtul teha väärteo osas uus otsus, millega mõista trahvisummaks 30 trahviühikut. Kaebajalt juhtimisõiguse äravõtmine tooks kaebajale ja tema perekonnale kaasa väga raskeid ja kahjulikke tagajärgi. Kui kaebajalt pikemaks ajaks load ära võtta, kaotab kaebaja töö ning uut tööd on põlvevigastuse tõttu praktiliselt võimatu leida. Kaebaja on haiguslehel kuni 20.12.2012 ning pärast seda saab oma ametit traktoristina jätkata, kuivõrd see amet ei eelda palju füüsilist liikumist. 2
lg 1 või lg 2 alla, ning tulenevalt kohtupraktikast, on 30 trahviühiku suurune trahv antud kaasuse asjaolude pinnalt mõistlik ja piisav karistusõiguslik meede. Tulenevalt eeltoodust, palub kaebaja rahuldada kaebus ja tühistada Võru Politsei- ja Piirivalveameti vanemliikluspolitseiniku poolt tehtud väärteootsus või tühistada vana otsus ning teha uus otsus, millega mõista karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule (tl 18) leiab kohtuväline menetleja, et R. F. kaebus Võru politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 26.10.2012 otsusele on osaliselt põhjendatud. Väärteoprotokollil ja otsusel on kohtuväline menetleja ekslikult märkinud R. Feldmanni poolt toimepandud väärteo kvalifikatsiooniks § 224 lg 1. Õige peaks olema § 224 lg 2. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja alkomeetri väljatrükist nähtub, et menetlusalusel isikul oli väljahingatavas õhus 0,41 mg/1 kohta alkoholi. Kui sealt maha arvutada laiendmääramatus, siis jääb lõplikuks tulemiks 0,36 mg /1 kohta, mis annab
R. Feldmann on oma kaebuses märkinud, et tal esineb keskmine puue seoses põlvevigastusega. Antud asjaolu ei olnud kohtuvälisel menetlejal otsust tehes teada. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kaebusele lisatud materjalidest ei nähtu, et R. Feldmann peab mootorsõidukit kasutama liikumispuude tõttu, seega ei saa tema suhtes kohaldada KarS § 50 lg 2. Samas möönab kohtuväline menetleja, et R. Feldmann vajab mootorsõiduki juhtimise õigust seoses pere ülalpidamisega ja töökoha säilimisega. Kohtuväline menetleja nõustub, et maakohtule esitatud kaebuses olevaid põhjendusi arvesse võttes tuleks R. Feldmanni karistada rahalise karistusega. 3
lg 11 p 2 nõuete rikkumises, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtida sõidukit, tõendatud menetlusaluse isiku R. Feldmanni ja tunnistaja Peeter Piirmanni ütlustega ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades VTMS 5.peatükis sätestatud erisusi. Menetlusalune isik R. F. annab kohtuvälise menetleja poolt ülekuulamisel (tl 22) ütlusi, et ta sõitis 02.10.2012 kella 10.15 ajal kodust 200 m kaugusel asuva Haanja kaupluse esisele platsile, kus politseisõidukist väljunud politseinik tuvastas tal alkomeetriga joobe 0,41 mg/l kohta. 01.10.2012 kuni kella 23.00 jõid nad koos tuttavaga kahepeale ära 0,7 l viina ja R. Feldmann arvas et on järgmisel päeval juba kaine ja selle pärast juhtis autot. Kohtus annab R. Feldmann ütlusi (tl 33), et ravimi proopolise tinktuuri sees oli piiritus, 1.oktoobril käis tal külaline ja eelmine päev tarbis ta alkoholi, tinktuuri tarbis hommikul tühja kõhu peale. Töö tegemiseks on talle vajalikud juhiload, toimub pidevalt liikumine ühest kohast teise nii auto kui metsaveotraktoriga, puudega isikuna ta teist tööd ei leia. Ülalpidamisel on seitse last, kõige noorem on 3-aastane ja vanem on 17-aastane, lapsed elavad Aravetel Järvamaal. Tunnistaja Peeter Piirmann annab ütlusi (tl 33), et 2.oktoobril 2012 kella 10 ajal seisis ta politseivärvides sõidukiga Haanja valla kohaliku kaupluse ees parklas. Kose-Käbli teel Käbli poolt tuli rohelist värvi sõiduauto; auto sõitis väga aeglaselt, künkast üle sõites pidurdas järsku; jäi kummaline tunne, et kas autol või juhil pole midagi korras; auto sõitis ja keeras kaupluse ette parklasse; P. Piirmann astus juhi juurde ja palus indikaatorvahendisse puhuda; juht puhus ja puhus välja joobe; juba algul juht ütles, et pole mõtet puhuda, et nagunii on väike joove, P. Piirmann toimetas ta Võru politseijaoskonda, kus teine politseinik lasi puhuda tõenduslikku alkomeetrisse; juht tunnistas, et oli eelmise päeva õhtul õlut tarbinud. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 21) nähtub, et 2.oktoobril 2012.a. on R. F. tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0034 alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,41 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l kohta, lõplik mõõtetulemus 0,36 mg/l kohta. Väärteoasja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et R. F. juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat 2.oktoobril 2012.a. kella 10.10 ajal Haanja külas seisundis, kus tema alkoholisisaldus ühes liitris tema poolt väljahingatavas õhus oli 0,36 mg. LS § 69 lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus hinnanud menetlusaluse isiku ja tunnistaja P. Piirmanni ütlusi ning kirjalikke tõendeid kogumis, sealhulgas ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust, leiab, et R. F. käitumine tuleb kohtul kvalifitseerida väärteona LS § 224 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. 4
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. R. F. on kohtuväline menetleja karistanud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS § 56 lg 1 tulenevate asjaoludega. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R. F. vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja vastutust raskendavad asjaolud väärteoasjas puuduvad. Kohus leiab, et kuigi KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt süüdlase isiku arvestamist, on selle kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides. R. F. süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et R. F. on nähtuvalt karistusregistri teatisest (tl 27) ühel korral karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest juba 2006.a. R. F. on põlvevigastuse tõttu keskmise puudega isik (tl 6-8), tema ülalpidamisel on tema ütluste kohaselt seitse alaealist last. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine pikaks ajaks toob ilmselt kaasa R. Feldmannil töökoha ja pere sissetuleku kaotuse. Kõiki eeltoodud ja väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus piisavaks tagamaks R. F. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist tema karistamist kergeima karistusliigiga rahatrahviga. Vastavalt KarS § 47 lg 1 sätestatule on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut; trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Rahatrahvi suuruseks määrab kohus 1/10 sanktsiooni määras, s.o. 30 trahviühikut (120 eurot). Arvestades, et R. Feldmannil on 7 ülalpeetavat, määrab kohus KarS § 66 lg 2 alusel, et rahatrahv tuleb R. F. tasuda ositi 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o. 40 eurot kuus. Neil asjaoludel rahuldab kohus R. F. kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 26.10.2012.a. otsuse ning teeb uue otsuse, millega tunnistab R. F. süüdi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.